In English

Intervjuud
Ava print vaates

Vabariigi President ajalehele Postimees 8. märtsil 2004
08.03.2004


Rüütel ei soovi valimistele peibutusparte


President Arnold Rüütel selgitab vastustes Postimehe küsimustele, et ta ei ole europarlamendi valimistel avatud nimekirjade vastane, kuid ei soovi valimistele häältepüüdjaid, kes hiljem loobuksid tööst Euroopa Parlamendis.

Selge küsimus: kas teie toetate europarlamendi valimistel avatud või suletud nimekirju?

Kas nimekirjad on europarlamendi valimistel avatud või suletud, otsustab Riigikogu. Põhjus, miks ma ei kuulutanud valimisseadust [3. märtsil] välja, peitub mujal. Saatsin oma motiveeritud otsuse Riigikogule.

Meie avalike suhete osakond teavitas sellest ajakirjandust. Kahjuks ei ole otsuse tervikteksti avaldatud. Võib-olla on see üks põhjus, mis ei arutleta ega analüüsita seaduse Riigikogusse tagasisaatmise tegelikku motiivi, vaid keskendutakse nimekirjade koostamise põhimõtetele.

Kuivõrd vastab tõele, et tegelikult soovite te olukorda, kus europarlamendi valimistel kandideerivad inimesed valimisvõidu korral ka europarlamenti kindlasti läheksid ega oleks vaid häälepüüdjad?

See ei ole mitte ainult minu, vaid kõigi valijate soov. Seadusandja tegevus niisuguse olukorra loomisel tooks võimu rahvale lähemale. Minu 3. märtsi otsuse motiiv peitub just selles:

"Selline muudatus (mille kohaselt erakonna nimekirjas reastatakse kandidaadid ümber vastavalt igaühele antud häälte arvule - A. R.) loob küll õigusliku aluse rahva tahte arvestamiseks, ei anna aga valijatele kindlust, et nende poolt eelistatud kandidaat asub ka tegelikult neid Euroopa Parlamendis esindama... Seetõttu arvan, et rahva esindajate Euroopa Parlamenti valimise protseduur peab olema selge, kõigile mõistetav ja kindlustama rahva tahte elluviimise."

Ainsa põhjusena seadust Riigikokku tagasi saates tõite esile, et see ei taga valituks osutunud inimeste europarlamenti tööle asumist. Seda ei taganud aga ka varasem seadus, mille te välja kuulutasite. Miks?

Kui juba väljakuulutatud seadustes on puudusi, ei tähenda ju, et neid edaspidi ei tuleks muuta.

Praegu on küsimus põhimõtteline ja ei puuduta ainult europarlamendi valimisi. Rahva pahameel nende avaliku valehäbita petmise üle süveneb, kui valimistel kandideeritakse jätkuvalt häältepüüdmiseks, mitte aga europarlamendis, Riigikogus või kohaliku omavalitsuse volikogus valijate tahte elluviimiseks.

Kuna Riigikogu jätkab valimisseaduste muutmist, ilma et otsiks lahendust rahva võimust võõrandumise probleemile, otsustasin juhtida sellele tähelepanu küll seoses europarlamendi valimistega, silmas pidasin aga probleemi laiemalt.

Kuidas on võimalik tagada, et valituks osutunud inimesed ei taganeks pärast valimisi europarlamenti minekust?

Loodan, et Riigikogu neid võimalusi tõsiselt otsib. Kindlasti ei tule unustada, et õigusliku regulatsiooni kõrval toimib ühiskonnas ka eetiline regulatsioon.

Kas peate õigeks, kui erakonnad panevad häältekogumise eesmärgil oma nimekirjadesse näiteks ministreid, kes tegelikkuses ei kavatsegi europarlamenti tööle asuda?

Taunin niisugust käitumist. Eks oli see ka üheks põhjuseks, miks jätsin Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata.

Usun, et Riigikogu analüüsib tõsiselt olukorda, kujundab seisukoha ja selgitab seda avalikult valijatele.

Kuivõrd toetate Jaak Alliku mõtet võtta igalt kandideerijalt allkiri, et valimise korral asub ta tõesti europarlamenti?

Olukorras, kus Riigikogu hakkab seadusemuudatust veel kord arutama, esitatakse loodetavasti ka teisi arukaid ettepanekuid ja kogu europarlamendi valimiste teema saab valijaile mõistetavamaks.

Millist nõu andsid teile nn avatud nimekirjade seaduse mitteväljakuulutamise eel juristid presidendi kantseleist, õigusteadlased ja ka näiteks õiguskantsler?

Õiguseksperdid analüüsisid Riigikogu Reformierakonna ja Rahvaliidu fraktsioonide liikmete kirjas mulle toodud argumente seaduse mitteväljakuulutamiseks. Nad leidsid, et nende argumentide põhjal ei saa küll järeldada «Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse» vastuolu põhiseadusega. Kuid, juristid tunnistasid seaduspäraseks ka seaduse väljakuulutamata jätmise põhjustel, mis ei seisne vastuolus põhiseadusega.

Teie otsust on nimetatud poliitiliseks. Kas, ja kui jah, siis millised poliitikud mõjutasid teid saatma nn avatud nimekirjade seadust Riigikogusse tagasi?

Oma erakonna seisukohti selle seaduse kohta põhjendasid kõigi valitsuskoalitsiooni erakondade esimehed. Väga jõuliselt tegi seda veel seaduse väljakuulutamata jätmise päeva pärastlõunal Res Publica esimees Juhan Parts. Erinevalt valitsuse seisukohast kaitses peaminister nn avatud nimekirju.

Selgitasin, et mul ei ole midagi avatud nimekirjade vastu, kuid ohtu näen mitte nimekirjade kinnisuses või avatuses, vaid selles, et valijatel pole kindlust, et kõik valituks osutunud inimesed lähevad ka tegelikult neid Euroopa Parlamenti esindama. Seda ohtu möönis ka peaminister meie tookordses vestluses.

Samuti avaldas arvamust eelnõu kohta suurima opositsioonierakonna esimees Edgar Savisaar. Ükski minuga suhelnud erakonna juht ega poliitik ei mõjutanud mind langetama niisugust otsust niisuguse motivatsiooniga, nagu tegin tänavu 3. märtsil.

Peaminister Juhan Parts peab teie vetot avatud nimekirjadele sammuks, mis võib põhjustada vahetult enne europarlamendi valimisi õigusliku kaose ja anda hoobi parlamentarismile. Kuidas kommenteerite?

Pärast kolmapäeval tema enda tungival palvel toimunud ja asjalikuks kujunenud vestlust peaministriga ei osanud ma oodata niisugust minu seisukohti moonutavat reageerimist. Mulle tundub, et Juhan Parts oli lähedal poliitilise kultuuri piiri ületamisele.

Kui Riigikogu võtab teie poolt mitteväljakuulutatud seaduse vastu muutmata kujul, kas kuulutate selle siis välja, kuna vastuolu põhiseadusega ei ole?

Ootan Riigikogu seisukohta ja käitun vastavalt mulle põhiseadusega antud volitustele.

Millal te kuulutate välja europarlamendi valimised?

Seaduses toodud tähtaega järgides, seega algaval nädalal enne laupäeva, 13. märtsi.


Toomas Mattson, erikorrespondent
Toomas Sildam, vanemtoimetaja


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee