| |
 | Proua Ingrid Rüütli kõned | | |
Proua Ingrid Rüütel kauni kodu konkursi lõpetamisel 25. novembril 2003 Raekojas25.11.2003
Lugupeetud Kauni kodu konkursist osavõtjad!
Mul on hea meel, et üritus kogub aina enam tuult tiibadesse. Mul on samuti hea meel, et minu ettepanek lastekeskse kodu eriauhinna kohta on leidnud positiivset vastukaja. Kahju ainult, et paljude kenade lastetubadega kodude seast leiab äramärkimist ainult üks.
Mina ei kuulu žüriisse ega osale auhindade määramisel, kuid omalt poolt õnnitlen kõiki, kes selles valdkonnas konkureerisid.
Kui vaatasime konkursile saadetud pilte, küsis pr. Anu Jõesaar, kas see on rahvakultuur? Vastasin, et jah, kindlasti kuulub kodu sisustamine rahvakultuuri hulka.
Tegelikult põimuvad kodukujunduses omavahel rahvakultuur, professionaalne kultuur ja tööstuslikult paljundatav massikultuur, niisamuti nagu nad eksisteerivad ja segunevad tänapäevaelus üldse.
On ju kodusid, mille sisustuse on algusest lõpuni kujundanud professionaalsed arhitektid ning valmistanud kutselised meistrid, on kodusid, mis piirduvad poest kättesaadava massitarbekaubaga ja on kodusid, mis on kujundatud ja loodud eelkõige inimeste endi poolt.
Ja on tõsi seegi, et enamikes kodudes võib leida nii üht, teist kui kolmandat. Ja ka poekaubaga oskuslikult ümber käies ja seda isikupäraste detailidega täiendades võib luua endale kena kodu.
Lugedes konkursile saadetud kirju, äratas minus sügavat austust just see oma kodu tunnetus ja isetegemise rõõm, mis kirjadest läbi kumas.
Tsiteerin.
"Oleme alati unistanud oma kodust, mille ümber oleks ka aed. Ja kui ühel ilusal päeval selgus, et meil on võimalik endile luua Oma Kodu ja seda kohe algusest lõpuni no siis läks kibe töö lahti. Selle eesmärgi nimel töötasime rõõmu ja armastusega. ---
Kõigepealt joonistasime projekti. --- Projektiga ühel pool, joonistasime aga igal õhtul edasi, küll mööblit, põrandakujundust, kaminaid, seinalahendusi kuni tapeedimustrini välja. ---
Tervik oli juba peas sündinud, ootas vaid teostust, mis tuli paljuski tänu enda kätetööle lõpuks täpselt selline, nagu ta peas oli
ja veel armsamgi! Meie kodu see on meie kahe olemus. ---
On õnnis tunne tunda, et su kodu on sinu enda looming!"
Marit Niido, Harjumaa
Samuti oli väga sümpaatne arusaam looduslike materjalide tähendusest ja neisse kätketud elujõust.
"Otsustasin osaleda Kauni kodu konkursil --- mitte võidusoovi pärast, vaid soovist äratada huvi naturaalse elukeskkonna loomise võimaluse vastu ka uutes kodudes, mis luuakse kaasaegsetesse elurajoonidesse.
Moodne köök on kena, aga tihtipeale äärest ääreni täis sünteetilisi materjale. Samas on köök see keskne koht, kus pere kokku saab.
Igas puus on oma igavene elujõud. See toidab ka inimest.
Kui me toetame oma käed tammisele lauale, millel pole lakki ega sünteetilist lina, annab ta inimesele iga söögikorra ajal seda jõudu, mida ei leia ühestki kunstlikust materjalist. Hea köök toob inimesed kokku. Lapsed teavad seda."
Maimu Opman, Viimsi
Need olid ainult paar näidet, mis aga osutavad kodusisutamise sügavale tunnetuslikule tasandile. Kodu ei pea olema ainult ilus, vaid koht, kus perel on hea olla, kus iga pereliige tunneb ennast osalisena. See on kõige tähtsam.
Käesolev konkurss arvestab eelkõige kunstilist kujundust ning siin oli žüriil oma sõna öelda. Mõistagi on iga otsus subjektiivne, objektiivset ja igavesti kehtivat ilu definitsiooni pole olemas ega saagi olla.
Igal juhul õnnitlen võitjaid ja tänan kõiki konkursil osalejaid! Õnne ja edu teile!
|
| |
|
vpk.ee
