| |
 | Proua Ingrid Rüütli kõned | | |
Proua Ingrid Rüütel Eesti politseinaiste ühenduse asutamiskonverentsil 24. novembril 2003 Olümpia hotellis24.11.2003
Lugupeetud koosolijad!
Eesti naine on läbi aegade olnud ühiskonnas austatud kui meestega võrdne partner, olgu siis tegemist traditsioonilise talupojaühiskonnaga või kaasaegse ühiskonna kultuuri- ja haridussfääri ning riigiametnikega. Kuid et meie politseinikest on 30% ja politseis töötavatest mittepolitseiametnikest koguni 65% naised, kusjuures naispolitseinike arvu poolest olime 2000. aastal esikohal Euroopas, on tõepoolest märkimisväärne ning näitab eesti naiste vaprust, vastutustunnet, otsustusvõimet ja kindlat tahet ka ühes kõige raskemas ja riskirohkemas valdkonnas meeste kõrval vääriliselt kaasa lüüa.
Kuritegevus on kujunenud üheks suuremaks probleemiks meie üleminekuühiskonnas. Järsud sotsiaalmajanduslikud muutused on lõhestanud ühiskonna rikasteks ja vaesteks, edukateks ja luuseriteks, kohanejateks ja tõrjututeks.
Sotsiaalsete näitajate langemist Eestis nagu muudeski üleminekuühiskondades on seletatud enamasti "kommunistlike iganditega". Unustatakse seejuures, et murrangulised muutused ühiskonnas põhjustavad kõige hea juures, mida nad pikemas perspektiivis kaasa toovad, paratamatult ka stressi ja anoomiat (sisemist organiseeritmatust).
Anoomia üksikisiku tasandil väljendub kas energia puudumises, isoleerumises või siis vastupidi, agressiivse käitumisena. Ühiskondlikul tasandil väljendub see kõrvalekaldumistena, kuritegevusena, alkoholismi, ebamoraalsusena, mis tulenevad usu kaotusest väärtushinnangutesse.
Teiselt poolt tingib kuritegevuse kasvu avatus ja globaliseerumine, mis on toonud kaasa rahvusvahelise narkobisnessi, salakaubanduse, teiste riikide maffiastruktuuride sissetungi ja põimumise kohaliku kuritegevusega jne.
Kõige selle tõttu on politseistruktuuride rahvusvaheline koostöö hädavajalik ja vältimatu. Meil on praeguse seisuga tuhat seitsekümmend neli naispolitseinikku ja seepärast on mõistetav soov luua oma organisatsioon. Sellised organisatsioonid on juba olemas teistes Põhja- ja Baltimaades, samuti mujal Euroopa maades ning need on omakorda ühinenud rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, nagu Põhja- ja Baltimaade Naispolitseinike Ühendus ja Euroopa Naispolitseinike Ühendus. Eesti naispolitseinikud on juba loonud sidemed nende organisatsioonidega ja kindlasti saavad pea nende täisõiguslikeks liikmeks.
Ühenduses peitub jõud. Koos on võimalik vahetada tööalaseid kogemusi ja teadmisi, paremini teadvustada ja esile tuua naiste probleeme ja huve, korraldada koolitust ja naispolitseinike praktiseerimist teistes riikides, vahetada programme, organiseerida ühiseid konverentse ja seminare. Kõik see tuleb kahtlemata kasuks politseitöös, aitab tõsta meie naispolitseinike erialast pädevust ja mainet.
Politsei funktsiooniks on mitte ainult võidelda kuritegevusega, vaid ka ennetada seda ning aidata inimesi nii kuritegevuse potentsiaalseid ohvreid kui ka kuritegelikule teele sattunuid. Omaette probleemiks on alaealiste kuritegevus, mille vastu võitlemine ja selle ennetamine eeldab laiemat ühiskondlikku võrgustikku. Kõiges selles on naistel väärikas koht ning edaspidi kindlasti veelgi suuremad perspektiivid.
Soovin meie tublidele naispolitseinikele ja kõigile politseistruktuurides töötavatele naistele jõudu, visadust, vastupidavust, edu igapäevases töös ja ametialases karjääris! Eelkõige aga tugevat tervist ja isiklikku õnne!
|
| |
|
vpk.ee
