| |
 | Proua Ingrid Rüütli intervjuud | | |
Proua Ingrid Rüütel ajalehele Virumaa Teataja 2. juulil 200302.07.2003
Päevaintervjuu: Ingrid Rüütel turutööga nõus
Etnomusikoloog ja presidendi abikaasa Ingrid Rüütel armastab tumepunaseid tulpe ja dzhässi ning peab end boheemlaseks, kes on pidanud elama hoopis teist elu.
Kas teil on isiklikke sidemeid Virumaaga?
Minu emapoolsed esivanemad on kõik Virumaalt pärit. Ema on sündinud Narvas. Vanaema oli väga väike, kui vanavanaema tuli temaga Narva. Ta jäi oma väikese lapsega üksi. Pärit oli ta väga paljulapselisest taluperest. Vanavanaema ja meie suguvõsa juured on pärit Kadrinast, Saksi vallast Saksi külast. Olen kogunud Virumaal ka rahvaluulet.
Teie rahvalauluraamat "Ühte käivad meie hääled. Kadrina ja Rakvere" on muutunud Virumaal väga populaarseks ja lauldavaks, sellest ajendatult sündis regilauluansambel Kadrina Kadrid. Kas see on märk folkloorihuvi tõusust?
Viru Säru ja Setu leelopäevad olid esimesed ning olid kindlasti äratajaks. Praegu kuulub Rahvuslikku Folkloorinõukogusse 16-19 folkloorifestivali üle Eesti. Öeldakse ka, et folklooriliikumine on vastukaaluks globaalsele massikultuurile ja kultuuritusele.
Kahtlemata on see väga oluline tänapäeva globaliseeruvas maailmas, kus üks standardne globaalkultuur surub ennast peale. See ei ole ainult Eesti probleem, see on ülemaailmne. Paljudele on tähtis jääda iseendaks, säilitada oma rahvuslikud kultuuriväärtused.
Mis on inimesel kasu, et ta teab sajanditetaguseid laule?
Kes folklooriga tegelevad, ütlevad, et see on neile vajalik, et see annab neile jõudu ja väge. Kes sellega kokku ei puutu, jääb sellest ilma.
Kas vanu laule kohtab ka igapäevaelus?
Rahvalaul, rahvamuusika ja suulised pärimused ei ole peretraditsioonis enam üldiselt käibel, kuigi lastele siiski lauldakse hällilaule. Vanast traditsioonist on säilinud mängitus-hüpituslaulud "Sõit-sõit linna" ja "Varesele valu2. Need on väga vanad.
Kas te oma lastele ka hällilaule laulsite?
Minu vanaema on laulnud mulle hällilaule ja mina olen neid laulnud lastele ja lastelastele. Olen võtnud lapsi ekspeditsioonidele kaasa. Nüüd käivad lapselapsed minuga folklooripidudel.
Millega võlus teid just rahvamuusika?
Käisin koolis Pärnus ja pärast seitsmendat või kaheksandat klassi käisime ekskursioonil Kihnus. Seal puutusin kokku eheda kihnu kultuuriga. See oli nagu muinasjutumaailm. Õppisin seal kihnu tantse ehtsalt tantsima.
Olin lõpetanud muusikakooli ja võimeline laulmise järgi viise kirja panema. Ülikoolis õppejõud avastasid selle võime ning kutsusid kaasa ekspeditsioonidele Kihnu ja Setumaale. Avastasin Setumaa kui midagi ürgset ja väga põnevat. Esimese kursuse kursusetööks saigi "Kihnu ja Ruhnu rahvaviisid".
Missugust muusikat veel meelsasti kuulate?
Igasugust. Klassikast mulle meeldib väga Grieg. Ka Brahmsi "Ungari tantsud", sellised rahvamuusikalähedased. Meeldib klassikaline muusika. Huviga kuulan Klassikaraadio saadet "Fantaasia", mis tutvustab tänapäeva muusikat. Mul on palju ka teiste rahvaste rahvamuusika plaate. Dzhässi armastan. Kui õppisin ülikoolis, mängis dzhässansambel ülikooli tantsupidudel. Eriti meeldib mulle vana klassikaline dzhäss.
Kas praegu vahel ka laulate?
Olen laulnud palju laste ja lastelastega, viimasel ajal küll vähem, aga jõulude ajal ikka. Jõuluvanale igaüks laulab ja mina aitan kaasa - saadan klaveril.
Kuidas on teil elus õnnestunud erinevad rollid nii hästi sobitada?
Kuidagi paratamatusest. Teadlase ja presidendi abikaasa rolli pole sugugi raske ühitada. Mind kutsutakse palju esinema, sest olen seda oma varasemas elus teinud. Valmistan ette väga põhjalikke ettekandeid, aga esinen ka lihtsalt peast, võtan sõna ja diskuteerin. See on minu endise elu jätkamine uues rollis.
Teiselt poolt on mind palju aidanud omadus, et võin keskenduda ja samas kuulda, mis ümberringi toimub. Mu esimene laps sündis ülikooli ajal, teine aspirantuuri ajal. Selle omaduseta poleks saanud lapse kõrvalt ülikooli lõpetada, ammugi veel aspirantuuri.
Abikaasagi vahel ütleb, et ma võin ka keset turuplatsi oma töö üles panna.
Kuidas tundub teile kui emale ja vanaemale, milline on praegu laste koht Eestis. Juttu on neist palju.
Tegelikkus näitab midagi muud. Jõukad ei viitsi lapsi kasvatada ja vaestel ei ole selleks piisavalt vahendeid. Paljud lastega perekonnad on üpris vaesed. See on igal juhul probleem, millest palju räägitakse, aga millele ei ole veel lahendust leitud.
Mis on teie jaoks kõige parem puhkus?
Looduses olla. Eriti meeldib olla mere ääres. Meeldib puhata koos lastelastega.
Aga päriselt puhkan siis, kui olen üksi. Ma ei taha olla väga kaua üksi, aga mõnda aega üksi looduse keskel. See on kõige täiuslikum puhkus. Kui saan olla nii, et ei ole mingeid kohustusi. Et ei pea kogu aeg korralikult riidesse panema ja soengut tegema. Ei pea kellelegi süüa tegema, sest söögitegemine ei ole mu lemmiktegevus. Kui ei ole kohustust, siis tekib vahel just tahtmine ka suurele perele süüa teha.
Kui on täielik vabadus, ei saa ma olla kaua ilma tööta. Kui ei ole arvutit kaasas, muutun varsti närviliseks. Tahan puhata nii, et kui tahan, siis võin ka tööd teha.
Mulle ei meeldi üldse väga range rezhiim. Olemuselt olen pigem boheemlane, aga elan tegelikult hoopis teist elu.
Kui palju jääb teil aega ilukirjandusse pilku heita?
Praktiliselt et jää. Kui mõne raamatu kätte võtan, on see minu erialaga seotud. Kui võtan midagi muud kätte, siis on tunne, et teen pattu ja mõni oluline asi jääb seetõttu lugemata. Pigem meeldib mulle vahel luuletusi lugeda. Südamelähedased on Betti Alver, Juhan Liiv.
Mis on teie lemmiklilled?
Tumepunased tulbid. Kullerkupud ja maikellukesed. Igasugused metsalilled.
Kuigi ütlesite, et söögitegemine ei kuulu Teie lemmiktööde hulka, on ehk siiski mõni kook, mida pere rõõmuks küpsetate.
Teen küpsetamata torti. Meie põhiline tort on küpsisetort Tavalised eesti küpsised, kohupiim, hapukoor. Vahukoort võib peale panna, vahele marju. See kohupiima- ja küpsisetort on meie pere lemmik. Nüüd polegi seda tükk aega teinud.
Millised on Teie pere lemmikloomad?
Lemmikloomad on meil alati olnud ja on ka praegu. Meie majas elab kass Ingel. Mu bioloogist õde päästis ja ravis terveks kolm prügikastikassi pojakest. Ühe tõi meile. Ingel on väga ilus kass: valge, paari beezhi täpiga. Tal on helesinised silmad ja kõver saba ning ta ajab juttu. Muidu on ta täiesti tavaline eesti kassikene. Ta harjus siin ära, kuigi õue ei saa, sest pargis on koerad, aga rihma otsas käimast ta keeldus. Poistel on siin veel kaks veekilpkonna. Olid rott ja hiir. Jänes on praegu suvitamas.
Kas Eesti vajaks tulevikus naispresidenti?
Kui tekib selline isik, kes saavutab rahva poolehoiu, miks mitte. Tarja Halonen on väga hea president ja on teisigi. Ilmselt siiani ei ole Eestis ilmunud päevavalgele sellist naist, kes oleks väga suurt rahva üldist poolehoidu saavutanud.
Aga kui Teile tehtaks niisugune ettepanek?
Minule?! Tänan, ei. Mitte sellises eas. Kui ma oleks neljakümnene, võib-olla siis. Pühendumine poliitikale ei ole kunagi minu elusfääri kuulunud. Aga põhimõtteliselt võib naine president olla küll.
Inna Grünfeldt
|
| |
|
vpk.ee
