In English

Vabariigi President
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud

Neljas koosolek 29. augustil 2003 Kadriorus

Juhatas: Vabariigi President Arnold Rüütel

Võtsid osa:
Raimu AardamKurmet Müürsepp
Arno AlmannArno Rossman
Jüri EllramAndrus Saare
Kuno ErkmannPeeter Sibul
Madis GrossAivar Soop
Aivar KokkUrmas Tamm
Jaan Lukas

Kutsutud:
Jaak Aab - Eesti Linnade Liidu büroo juhataja
Henrik Hololei - Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi juhataja
Jaan Õunapuu - minister
Uno Parm - ministri nõunik
Andra Veidemann - Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse juhatuse esimees
Igor Volkov - Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti juhataja-linna peaarhitekt
Tarmo Mänd - Vabariigi Presidendi Kantselei direktor
Jüri Kaljuvee - Vabariigi Presidendi sisenõunik
Jüri Kann - Vabariigi Presidendi teadusnõunik-akadeemilise nõukogu sekretär
Ester Šank - Vabariigi Presidendi pressinõunik
Alar Ojalo - Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna nõunik


Kohaliku omavalitsuse võimalused Euroopa Liidus

Henrik Hololei andis teada, et Euroopa Liidu üheks aluspõhimõtteks on regionaalselt tasakaalustatud arengu tagamine. Selleks toetatakse erinevaid mehhanisme kasutades madalama arengutasemega regioone, et tagada taoliste piirkondade jätkusuutlik areng. Euroopa Liitu kuulumine loob Eesti kohalikele omavalitsustele võimalused arengu kiirendamiseks ja oluliste investeeringute tegemiseks. Seejuures peame tagama, et Euroopa Liidu poolt pakutavad lisaressursid looksid võimalikult suure lisaväärtuse ja raha jõuaks õigetesse valdkondadesse õige tegevuse toetamiseks.

Ettekande alusmaterjal lisatud (lisa 1).

H. Hololei vastas esitatud küsimustele. Sealjuures tõi ta välja mitu probleemi EL-i tõukefondidest vahendite taotlemisel:
  • Projektide tehnilis-bürokraatlik ettevalmistamine.
  • Kaasfinantseerimise planeerimine eelarvesse.
  • Projektid peaksid haakuma riigi kui terviku visioonidega.

    Projektide ettevalmistamisel on vaja ühtsemat nägemust ja arusaamist prioriteetidest, mida projekte hindav meeskond peaks nende valmistajatele teada andma.

    On võtmeküsimus, kuidas peale EL-iga liitumist asume reaalselt ära kasutama saada olevaid vahendeid. Liitumine enda tegevuseta ei too jõukust. Rahandusministeerium peab tegema jõupingutusi, et teadvustada kõikidele kohalikele omavalitsustele selle protsessi tähtsust ja aktiivselt aidata rahaliste vahenditega inimeste koolitamisel.

    Ümarlaua liikmed avaldasid üksmeelset toetust Eesti liitumisele Euroopa Liiduga ja väljendasid seisukohta, et Euroopa Liiduga liitumine avab Eesti kohalikele omavalitsustele senisest suuremad võimalused oma piirkonna elanike vajaduste rahuldamiseks ja kogu Eesti ühtlasemaks arenguks.


    Regionaalhalduse reformi hetkeseis

    Minister Jaan Õunapuu tutvustas regionaalhalduse reformi ettevalmistamise senist käiku ja hetkeseisu. 10. juulil s.a saatis minister Õunapuu koalitsiooni fraktsioonide esimeestele ettepaneku regionaalhalduse reformi kontseptsiooni ning ajakava suhtes kokkulepe sõlmida. Vastust paluti 10. augustiks s.a. Rahvaliit on kontseptsiooni heaks kiitnud ja Reformierakond soovis lisaaega 1. septembrini. Res Publica ei ole vastust veel saatnud.

    Kompromissina sündinud kontseptsioon näeb ette maakonna tasandile delegeeritud demokraatiaga esinduskogu - maakogu loomise. Maakogu moodustamise eesmärk on ühe omavalitsuse piire ületavate omavalitsuslike ülesannete parem täitmine ja kvaliteetse avaliku teenuse pakkumine maakonna tasandil. Piirkonna arendamise seisukohast on kõige olulisem regionaalsele tasandile tulubaasi loomine.

    Ettekande alusmaterjal lisatud (lisa 2).

    Minister Õunapuu avaldas lootust, et 2.-3. septembrini s.a Toilas toimuval konverentsil "Regionaalhalduse reform Eestis" kooruvad välja nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade seisukohad ja omavalitsusliitude arvamused regionaalhalduse tuleviku kohta.

    Ümarlaua liikmed avaldasid oma arvamusi regionaalhalduse reformi kontseptsiooni kohta:

    Arno Almanni sõnul on haldusreformide uurijad toonud esile, et haldusreformi tulemus on poliitikaülene. Samas on haldusreformi alustamine teravalt poliitiline küsimus. Selle omapärase vastuolu ületamiseks peab reformi kontseptsioon olema väga hea kvaliteediga. Kui kasutada Euroopas kasutusele võetud kujundlikku terminit "haldusarhitektuur", siis Eesti riigi halduskorralduse "hoone" kvaliteet hakkab sõltuma kvaliteetsest projektist. Kui projekti (antud juhul kontseptsiooni) tuleb teha rohkesti kompromisse, siis võib "hoone" viltu vajuda. Regionaalhalduse reformi kontseptsiooni kvaliteedi saavutamiseks on valmis oma tuge pakkuma ka Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu. Reformi kontseptsiooni ja selle läbiviimise käigu hindamiseks peaks asjatundlikuks ekspertgrupiks kujunema ka kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud.

    A. Almanni sõnul reform õnnestub, kui sellele on tugev üldsuse toetus ja kui seda realiseeritakse kui ühistahet. Arvestades asjaolu, et kaasaja vajadustele vastavate haldusmudelite sisustamine on keerukas ettevõtmine, vajab see kogu vabariigi vastava valdkonna teaduspotentsiaali kaasamist.

    Ta andis soovitusi asja edasiseks menetlemiseks:
    • Peab väga selgelt fikseerima kontseptsiooni eesmärgi.
    • Kontseptsioonis peab regionaalsel tasandil riiklik ja omavalitsuslik halduskorraldus moodustama tasakaalustatud terviksüsteemi, mis tänases kontseptsioonis puudub.
    • Kontseptsioon peab olema rakenduslik ja mahtuma olemasolevasse õigusruumi ilma seda oluliselt või põhimõtteliselt muutmata.
    Ümarlaua liikmete öeldud arvamused ja seisukohad:
    - 10 aasta jooksul on saavutatud kompromiss selles suhtes, et Eestis on jätkuvalt ühetasandiline omavalitsus.
    - Omavalitsuste sundliitmine tuleb edasi lükata, kuid soodustada vabatahtlikku ühinemist.
    - Regionaalhalduse reformi läbiviimise otsus tuleks langetada sel aastal ja muudatused ellu viia 2005. aastal.
    - Eestis ei tohi nõrgendada omavalitsuse rolli. On erineva arengutaseme ja suutlikkusega omavalitsusi, kuid areng toimub. Seda rolli ei tohi käest võtta, pigem soodustada omavalitsuse arengut raha andmisega.
    - Koos regionaalse haldusreformiga peab selguse looma ka riigi kohahalduse korralduses. Väga meeldiv oleks, kui selle kohta küsitaks ka omavalitsusliitude arvamust.
    - Linnade Liit pooldab seda, et maakondlikul omavalitsustasandil antakse teatud omavalitsuslikud funktsioonid üle omavalitsusliidule - seega omavalitsusliidu tugevnemist maakonnas. On vaja ära otsustada, missugused maavalitsuste funktsioonid on võimalik koos rahaga üle anda omavalitsusliitudele.
    - Eesti on valinud ühetasandilise omavalitsussüsteemi. Seda suunda peaks jätkama. Koostöövariandina võiks edasi arendada maakondlikke omavalitsusliite.

    Avaldati arvamusi ka maakonnas demokraatlikult valitud institutsiooni legitiimsuse üle suhetes Euroopa Liiduga.

    Meile heidetakse ette demokraatlikult valitud organi puudumist maakonna tasandil. Samas puudub ka pädev otsustaja rahade jaotamise osas. Puudub ka vastav järelevalve korraldus. Kohaliku omavalitsuse üksuste poolt delegeeritud organ lahendaks selle vastuolu, samuti võimaldaks see vältida täiendavaid valimisi.

    Seejuures rõhutati, et maakonna edasine areng vajab stabiilset rahastamist riigieelarvest ja lisavahendeid erinevate projektide rahastamiseks.

    Vabariigi President soovitas kasutada regionaalhalduse kontseptsiooni väljatöötamisel selle ala teadlaste arvamusi ja ära kuulata omavalitsusliitude seisukohti. Ta avaldas seisukoha, et regionaalhalduse mudeli valiku otsustamist ei ole õige edasi lükata. Kui rahvahääletusel otsustatakse Euroopa Liitu astumine, on vaja kohalik omavalitsus võimalikult kiiresti kohandada uutele tingimustele ja võimalustele.


    Ühiskondliku kokkuleppe eelnõu

    Andra Veidemann tõi välja ühiskondliku kokkuleppe seosed päevakorra eelmiste teemadega.

    Sihtasutuse nõukogu soovi kohaselt on ühiskondliku leppe projekti kirjutanud kolme avalik-õigusliku ülikooli rektorid, lähtudes nii ühiskondliku kokkuleppe lähtealustest kui ka väga paljudest teistest materjalidest ja dokumentidest, mida nimetatud teadlastel on olnud võimalik kasutada.

    Lähtealuste dokument on valminud ligi 30 eksperdi töö tulemusel. Selles on õigusriigi põhimõtteid järgiva riigi ja kodanikuühiskonna sidususe teema all vaadeldud ka kohaliku omavalitsuse tulubaasi tagamist ja halduskorralduse võimalikke variante.

    Samal ajal on kõikidest teadlaste arupidamistest selgunud, et praegune haldusterritoriaalne reform ei ole suuteline lahendama neid sotsiaal-poliitilisi küsimusi, mis Eesti ühiskonna ees on. Järelikult tuleb jõud ühendada ja keskenduda probleemidele, mis on Eesti ühiskonnas pikka aega lahendamata. Eesmärgiks on neile probleemidele võimalikult paljude osapooltega lahendusi leida.

    Kokkuleppe protsessi alustamiseks oli kaks teed. Esimene tee oleks olnud keskenduda ainult nendele probleemidele, millele ei ole viimase tosina aasta jooksul lahendust leitud. Sihtasutuse nõukogu otsustas valida teise tee ja sõlmida esimese kokkuleppe nende probleemide lahendamiseks, mille suhtes on kokkuleppe saavutamine ilmselt lihtne. Temaatika teravik on suunatud läbi laste ja hariduse nendega seotud sotsiaalprobleemidele.

    Ettekande alusmaterjal lisatud (lisa 3).

    A. Veidemann kutsus omavalitsusliite ühiskondliku leppega ühinema.

    Vabariigi President märkis, et arusaamine ühiskondliku leppe vajadusest kujunes rohkem kui aasta vältel. Võime rääkida majanduse edukusest, kuid samal ajal oleme maailmas üks madalaima iibega riikidest. Leppe memorandumi allkirjastamine kinnitas osaliste tõsist tahet tegutseda selle nimel, et rahva ja riigina püsima jääda. Leppe sõlmimine lisaks kindlustunnet ning oleks kodanikuühiskonna esimesi jõulisi tahteavaldusi.


    Vabaduse monumendi ideekavand

    Igor Volkov andis ülevaate vabaduse monumendi püstitamise mõtte päevakorda tõusmisest kuni tänapäevani.

    Keeruline on silmas pidada ja ühitada kõiki vabaduse monumendi eeldatavaid omadusi. Erinevatel põhjustel on kesklinna piirkond vabadussamba püstitamiseks ebasobiv. Võimalike asukohtadena on kõne all olnud veel Tallinnas eraisikute arendatav Jüriöö park Lasnamäel ja Maarjamäe memoriaalkompleks.

    I. Volkov tutvustas lähemalt Vabariigi Presidendi algatust rajada monument Tallinna Lauluväljaku nõlvale tammede allee kõrvale. Asukoht on tähendusrikas ja igati sobiv. Peaks tõsiselt kaaluma võimalust ühendada vabaduse idee laulupidude traditsiooniga ning luua Lasnamäe nõlvale memoriaal trepistiku ja mälestisehitisega. Ettekandja tutvustas ka grupi arhitektide tehtud asukohaanalüüsi.

    Vabariigi President pidas oluliseks, et monument paistaks lauluväljaku nõlval silma nii merelt, maalt kui õhust. Kuna Eestil ei ole meie tervikliku ajaloo muuseumi, on ka see võimalik tulevikus planeerida rajatavasse kompleksi.

    OTSUSTATI:

    Toetada algatust rajada vabaduse ideed kandev monument Tallinna Lauluväljaku nõlvale.

  • © 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee