| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Rahvusvahelisel konverentsil "Terrorismivastane võitlus inimkonna kaitsel" New Yorgis 22. septembril 200322.09.2003
Lugupeetud Peasekretär,
Austatud kolleegid,
Ekstsellentsid,
Daamid ja härrad!
Lubage mul esmalt tervitada Norra ja Rahuakadeemia initsiatiivi, mis meid täna siia on toonud.
Peatun oma sõnavõtus kolmel aspektil, mis mängivad üha tähtsamat rolli meie ühistes terrorismivastastes jõupingutustes. Need on strateegilise infrastruktuuri ja personali kaitse, rahvusvahelise koostöö parandamine ning terrorismi kui sotsiaalpoliitilise fenomeni põhjuste sügavama analüüsi vajadus.
Pisut rohkem kui kuu aega tagasi panid terroristid Bagdadis toime kuriteo Iraagi rahvale vabatahtlikult appi tulnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töötajate vastu. Koos lähedaste, sõprade ja kolleegidega leinab hukkunuid ka Eesti rahvas. Samuti leiname me hiljuti jõhkralt mõrvatud rootsi välisministrit Anna Lindhi. Tema läbi kaotasime inimese, kes uskus ÜRO hartasse, tegutses parema maailma nimel ning kelle pühendumus oli meile kõigile eeskujuks. Terrorism ning vägivald ei tohi murda meie tahet rahu ja demokraatia eest võitlemisel.
Rünnak ÜRO hoone vastu Bagdadis näitas, et terroriaktide ärahoidmiseks tuleb teiste meetodite kõrval üha enam rakendada ka kriminaalkuritegude ennetamises kasutatavat taktikat. Selline lähenemine vähendab oluliselt terroriakti toimepaneku võimalusi. Operatiivsel tasandil tähendab see julgeolekumeetmete tõhustamist terroristide võimalike sihtmärkide suhtes. 19. augusti sündmused, nagu ka mitmed varasemad terroriaktid näitavad, et terroristide sihtmärkideks ei ole ainult militaarobjektid ja sõjaväelased. Rünnaku objektideks saavad üha enam ka sümboolse või strateegilise tähtsusega infrastruktuur, institutsioonid ja isikud ning rahvarohked paigad üldiselt. Taoliste objektide või isikute julgeoleku ja füüsilise kaitse suurendamine ei kõrvalda kogu ohtu, kuid võimaldab seda vähendada ja lõppkokkuvõttes säästa nii mõnegi inimelu. Nende kaitse efektiivsuse tagab muuhulgas luureandmete õigeaegne laekumine, kiire ümbertöötlemine ning tõhus analüüs.
Lugupeetud Peasekretär,
Daamid ja härrad!
Järgnevalt kõneleksin pisut rahvusvahelisest koostööst terrorismi tõkestamisel. Pean selle all silmas mitte ainult riikidevahelist või regionaalset koostööd, vaid ka globaalse koostöö parandamise vajadust laiemalt. Kahjuks tuleb tunnistada, et meil ei ole siiani õnnestunud ületada teatud vastuolusid terrorismi määratlemisel ning riskianalüüside ja tegevussuundade käsitlemises. Need erimeelsused takistavad praktilist terrorismivastast koostööd.
Eesti on jätkuvalt seisukohal, et terrorismiga võitlevate riikide omavahelised vastuolud annavad terroristidele lisavõimalusi vägivalla kasutamiseks. Terrorism on meie ühine väljakutse ja selle ohjeldamine vajab põhjalikult koordineeritud jõupingutusi. Rahvusvaheline terrorism kujutab endast üha suurenevat ohtu kõikide riikide stabiilsusele ja heaolule ning globaalsele julgeolekule tervikuna.
Eelöeldut arvestades peame veel enam kasutama ÜRO julgeolekunõukogu poolt loodud mehhanisme oma terrorismivastase tegevuse ühtlustamiseks. Kutsun kõiki liikmesriike terrorismivastase võitluse komiteega sisulist ja järjekindlat koostööd tegema. Lisaks aruandlus- ja monitooringusüsteemile annab komitee andmebaaside ja ekspertide süsteem liikmesriikidele võimaluse leida neile vajalikku nõu kõige kaasaegsematest allikatest. Kasutagem neid võimalusi vältimatu globaalse koostöö huvides.
Eestis ei ole õnneks seni korda saadetud ühtegi selgelt terroriaktina klassifitseeritavat kuritegu, kuid realistidena tajume üha süvenevat ohtu ka meie. Oleme olnud solidaarsed meie liitlastega tegutsedes sihikindlalt terrorismi ennetamise ja tõkestamise nimel. Eesti on seda teinud nii otseselt Afganistani ja Iraaki saadetud üksuste näol, kui ka kaudselt, ratifitseerides kõik ÜRO 12 esmatähtsat terrorismivastast konventsiooni. Eesti on kogu tõsidusega rakendanud vajalikud riiklikud preventiivsed abinõud terrorismi ja selle finantseerimise tõkestamiseks. Samuti oleme toetanud koordineeritud terrorismivastast tegevust rahvusvahelisel tasandil läbi kahepoolse, regionaalse ja globaalse koostöö hoogustamise.
Daamid ja härrad!
Terrorismivastane võitlus ei ole seega efektiivne seni, kuni saavutatakse kokkulepe terrorismi üldtunnustatud definitsiooni suhtes. Samuti on vajalik, et töötatakse välja pikaajaline kõikehõlmav strateegia terrorismi ja äärmusliku fundamentalismi juurte, põhjuste ning toetajaskonna kõrvaldamiseks. Ehk kujundlikult - patsienti ei saa edukalt ravida enne, kui on teada õige diagnoos.
Siinkohal lubage mul mitte nõustuda arusaamaga, et terrorism on oma olemuselt irratsionaalne. Terroristide ning nende toetajate jaoks on vägivalla kasutamine täiesti teadlik ja seega ratsionaalne vahend, mis külvab segadust, vaenu ja hirmu. Terroristlikke meetodeid kasutatakse enamasti kindlate poliitiliste, religioossete, sotsiaalsete või nende kombinatsioonidest tulenevate eesmärkide saavutamiseks.
Oluline on eristada terrorismiks nimetatava nähtuse erinevaid vorme ja liike ning uurida üksikasjaliselt põhjuseid, mis on need ellu kutsunud. Olen veendunud, et ainult tagajärgede - ehk siis terrorismi - tõkestamisega ei suuda me seda probleemi välja juurida. Võitlus selle vastu peab algama põhjuste ennetamisest ja kõrvaldamisest. Tulles tagasi varasema kujundi juurde - haigus tuleb ära hoida. Saame seda teha üheskoos pöörates enam tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele, haridusele ja noore inimese kasvatamisele. Mõistes põhjalikumalt terrorismi erinevate vägivaldsete vormide olemust, suudame tõhusamalt neile ka vastu seista.
Terrorismivastaste sõjaliste operatsioonide kõrval, mis on kahtlemata vajalik ja lühemas perspektiivis äärmiselt tõhus vahend, tuleks rohkem tähelepanu pöörata rahvusvahelise terrorismi sotsiaal-poliitiliste põhjuste uurimisele. Siin on ÜRO-l täita eriti tähtis roll. Erinevate sotsiaalpoliitiliste valdkondade analüüs peaks sisaldama ka konkreetseid ettepanekuid olemasolevate probleemide lahendamiseks. Siinkohal tahaksin hea näitena mainida Taanis koostatud arengukoostöö ja terrorismi omavahelisi seoseid veenvalt lahkavat analüüsi-tegevuskava.
Daamid ja härrad!
Lõpetaksin oma tänase sõnavõtu siiski optimistlikumas toonis. Kuigi meie ees on lõputuna näiv ränk töö, ja kardan, et ka mitmed tagasilöögid, olen ometi veendunud, et terrorismivastases võitluses on meil lootust edu saavutada. See lootus peaks olema piisavalt tugev stiimul, et unustada lahkhelid ja erimeelsused ning teha koos tööd ühiste eesmärkide nimel.
Tänan Teid tähelepanu eest!
|
| |
|
vpk.ee
