| |
 | Proua Ingrid Rüütli intervjuud | | |
Proua Ingrid Rüütel portaalis Delfi 19. augustil 200319.08.2003
Ingrid Rüütel: poliitilised otsused tuleb mõistusega teha
Intervjuude sarja kolmas peategelane on presidendiproua Ingrid Rüütel. Küsijaks DELFI kommentaatorid, teemaks Euroopa Liit.
Ingrid Rüütel oli noorena lootustandev klaverimängija, kuid keskkooli lõpetamise järel otsustas siiski Eesti filoloogia kasuks. Eesti Vabariigi Presidendi abikaasa esindusfunktsioonide kõrvalt on ta jätkanud tööd kultuurivallas, millest annab tunnistust põhjalik kohustuste nimekiri: Rahvusvahelise Fennougristide Komitee liige, Rahvusvahelise Rahvamuusika Nõukogu (International Council for Traditional Music) eesti rahvussektsiooni esimees, Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu esimees ning Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti organisatsiooni (CIOFF) Eesti rahvusdelegaat. Soome Kirjanduse Seltsi, Kalevalaseltsi ja Soome-Ugri Seltsi välisliige ning Soome Rahvatantsu Sõprade seltsi auliige. Ingrid Rüütel on ka Heliloojate Liidu liige, Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige ja Hingeabi Assotsiatsiooni "Usaldus" nõukoja liige.
Euroopa Liitu astumise osas valutab Ingrid Rüütel südant peaasjalikult eesti keele ja kultuuri säilumise pärast.
einoh, 05.08.2003 17:49
Lp Ingrid Rüütel Kui oletada, et te oma veendumustes hinges oleksite pigem euroliitu astumise vastu, kas te sel juhul hääletaksite "ei" või saab määravaks ikkagi meie riigi ja presidendi pikaajaline töö "jah" suunas?
IR: Mõni aeg tagasi ma seda ka olin ning siis mõtlesin, et ei lähegi hääletama. Nüüd olen püüdnud end põhjalikult asjadega kurssi viia, kaalunud poolt ja vastuargumente, kuulanud ka Euroliidu riikide elanike ja seal elavate eestlaste arvamusi ning jõudnud teisele arusaamisele. See on siiski meile parim valik.
naine, 05.08.2003 20:03
Lp pr Ingrid Rüütel Mis muutub teievanuste ja veidi nooremate eesti naiste elus siis, kui Eesti astub/ei astu Euroopa Liitu? Küsimus on ajendatud sellest, et niisuguses vanuses naisi peetakse Eestis enamasti koondamisele mõistetud tüütuteks ja saamatuteks pensionieelikuteks või penionärideks, kui nad just presidendiprouad ei ole.
IR: Nii on see meil praegu, tänu järskudele muutustele ning uuendustele majanduses ja kogu ühiskonnas. Stabiilsetes kapitalistlikes riikides on tavaks paratamatute koondamiste puhul koondada eelkõige uusi, hiljuti tööle võetud töötajaid nind säilitada vana, kogenud kaadrit. Usutavasti liigub elu ka meil selles suunas. Lisaks toetab Euroliit tugevasti tööhõivet ja sotsiaalsfääri.
Ferdinand, 05.08.2003 20:41
Lp. pr. Rüütel,
Mida arvate Teie eesti keele ja kultuuri tulevikust rahvaste paabelis Euroopa Liidus? Kas süda ei valuta? Kas te arvate, et selles tööjõu ja põgenike pidurdamatus voolus huvitab veel kedagi eesti keel ja kultuur, kui juba praegu toimuvad suurfirmade filiaalide (Hansapank, Ühispank) töökoosolekud inglise keeles?
IR: Süda valutab kogu aeg. Eesti keele osakaal Eestis on viimasel ajal märgatavalt kahanenud inglise keele ees, ja selles pole põhjust süüdistada Euroopa Liitu. Viimases on ühistest poliitilistest struktuuridest ja integreerunud majanduselust hoolimata kõik riigid ikkagi iseseisvad riigid ja ma ei tea ühtegi riiki, kus poleks oma rahvust ja kultuuri ning mille kodanikud peaksid end lihtsalt eurooplasteks. Sakslane jääb sakslaseks, prantslane prantslaseks, ungarlane ungarlaseks, soomlane soomlaseks ka Euroopa Liidus, miks peaksime meie kaotama oma rahvuse, keele ja kultuuri, kui me tõepoolest soovime neid säilitada? See sõltub ikka eelkõige meist endast, ja muidugi suuresti meie riigi kultuuripoliitikast, millesse Euroopa Liit ei sekku.
Loomulikult sõltub eestluse elujõud palju ka sellest, kas suudame jääda peremeesteks omal maal või müüme end koos maa ja varadega lihtsalt maha. Oluline on arendada ja toetada rahvuslikku ettevõtlust. EL ei sunni vastu võtma võõrtööjõudu, kuid võimaldab ja hõlbustab seda. Tööjõu vaba liikumine kätkeb väikeriigi jaoks tõesti ohte ning nõuab riigilt ja tööandjatelt missioonitunnet ja selgeid valikuid: kas toetame sündivust, laste kasvatamist, arendame kutseharidust ja ümberõpet, tegeleme sihipärase tööhõivepoliitikaga jne või järgime näiteks hiljutist Rahvusvahelise Valuutafondi nõuannet, kes soovitab mitte teha kulutusi lastetoetusteks ning selle asemel tuua sisse odavat võõrtööjõudu.
Mis puutub rahvaste paabelisse, siis tegelikult seondub võõrtööjõud kõikjal peamiselt tööstuse ja teenindussfääriga suurlinnades. Immigrantide suhtarv on Euroliidu riikides tegelikult üpris väike, sest maa ja väiksemad linnad elavad oma elu ja kannavad oma kultuuri. Seegi on üks tõhusa regionaalpoliitika ning maaelu toetamise ja arendamise põhjusi. Euroliidu tugirahad lähevad suurel määral neisse sfääridesse ja see aitab kaasa ka eesti rahvuse jätkusuutlikkusele.
peet, 06.08.2003 08:33
palun kolm head põhjust, miks peaksime ütlema jah euroopa liidule
IR: 1. Kes väidab, et ELst välja jäädes säilitaksime täieliku sõltumatuse, on kas naivist, kes üldse ei tunne tänapäevasituatsiooni, või teadlik valetaja. Elame globaliseerunud maailmas, kus ükski riik ei saa olla oma otsustes täiesti iseseisev ja sõltumatu, ammugi mitte üks väikeriik sellises geopoliitilises situatsioonis, nagu seda on Eesti. Seetõttu peame tegema valiku, kellega koos minna. Eoroliit on meie olukorras parim valik. Miks?
Kui kõik meie naaberriigid põhjas, lõunas ja läänes kuuluvad Euroopa Liitu, meie aga mitte, satume taas paratamatult suure idanaabri majanduslikku ja poliitilisse haardesse. Ja ka võõrtööjõu jätkuv sissevool idast on märksa tõenäolisem kui seda on mingite lõunaeurooplaste massiline sisseränne, pealegi ootab esimesi ees arvukas omakeelne kogukond. Mõistagi loodame kõik positiivseid arenguid Venemaal ning Euroliidu liikmena saaksime olla ka Venemaale võrdväärsemad partnerid kui üksi väikeriigina.
Ei ole meile kõlbulikuks alternatiiviks ka Singapuri taoline vabamajandustsoon, kuhu kogu maailma kapital sisse voolab. See võib küll tuua jõukuse, kuid samas võib Eestigi muutuda Singapuri taoliseks immigrantide ühiskonnaks, kus põlisrahva osakaal elanikkonnast on tühine, riigikeeleks inglise keel, kus kultuuri asendavad lõbustusasutused ja lokkavad kõik juuretu industriaalühiskonna pahed. Riik võib säilida, kuid rahvus, keel ja kultuur hävivad.
2. Oleks tõepoolest patt jätta Eesti ilma suurtest tugirahadest, mida saavad kõik teised Euroopa Liidu maad. Jääksime ilma suurtest toetustest teadusuuringuteks, koolituseks, noorsootööks, põllumajanduse ja muu ettevõtluse edendamiseks, regionaalarenguks, loodushoiuks jne. See tähendaks meie konkurentsivõime tahtlikku halvamist, majanduse taandarengut, jätkuvat maapiirkondade tühjenemist ja loobumist peremeheõigusest oma maale, samuti demograafilise situatsiooni halvenemist.
3. Euroliit on pidevas muutumuises ja arengus. Euroliidu liikmena saame mõjutada ka ise selle arenguprotsesse, mis nii või teisiti puudutavad meid ka siis, kui me pole selle liikmed.
möhh, 06.08.2003 12:17
ja veel: kas eesti vabariigi president ning tema seljataga olev valitsus kardab ise eesti vabariiki puudutavaid otsuseid vastu võtta, et ilmtingimata peab liituma mingi liiduga mis saadab meile täitmiseks meie oludes täiesti jaburaid ettekirjutisi ning direktiive? kas eestlased pole mitte liiga kaua juba olnud nn peata kanad kes alandlikult lasevad enese eest teistel otsuseid vastu võtta? kas poleks juba aeg hakata ise oma riigi heaks kasulikke otsuseid tegema? kas meil tõesti pole nii vägevaid ajusid mis suudaksid ilma kõrvalise abita oma eesti vabariiki ise juhtida? kas me tõesti oleme nii väetid et peame alati oma silmad pöörama mingi soome riigi poole? praegu hakkab vägisi tunduma et eesti vabariigi valitsus ei oska ise olla sest ajupotensiaal on mannetu!
IR: Osaliselt vastasin juba ülalpool. Mis puutub ettekirjutustesse, siis, nagu nüüd on selgunud, tulid paljud jaburad ettekirjutused toidukäitlusettevõtetele meie oma ametnike ajudest ning nüüd tõmmatakse paljuski tagasi. Teatud standardid on aga hädavajalikud, et oma kaubaga rahvusvahelisele turule pääseda, turiste vastu võtta jne. Meile sobimatute normide ja reeglite vastu tuleb võidelda aga ka Euroliidu sees. Mitmed Euroliidu maad on taotlenud endale teatud erandeid. Enda eest seista tuleb meil kindlasti, nii nagu seda teevad kõik teisedki liikmesriigid. Siin on oluline diplomaatia tase, suhtlemis- ja veenmisoskus ning eelkõige vastutus- ja missioonitunne. Väga tähtis on leida ka EL sees liitlasi, kel samad või lähedased huvid. Koostöö ja partnerlus pole nõrkuse märk, vaid tark poliitika.
messias, 06.08.2003 14:25
kuidas te seda kõike jõuate??????? kas Teie arvates on õige et eelpension määratakse elu lõpuni ja ei tehta ümberarvestust pensioniea saabumisel? minu arvates on see vale ja ebaõiglane
IR: Tegutsemine ise ja paljude toredate inimestega lävimine annavad jõudu. Arvan, et pensioni suhtes on teil õigus.
E.V. , 06.08.2003 14:44
Euroopas reisinud kultuurihuvilise inimesena, kas oskate tuua näiteid, et mõnes Euroopa riigis oleks (keel, traditsioonid, kunst) kadunud või pärsitud? Kas võib öelda, et näiteks Norra või Shveits, kes ei kuulu ELi, on "paremad rahvusriigid" või rohkem iseseisvad kui näiteks Soome, Rootsi, Iirimaa või Taani?
IR: Juba eespool ütlesin, et Euroopas pole rahvuse ja kultuurita riike. Kõigis EL liikmesmaade rahvastel on tugev rahvustunne ja oma kultuur. Hoolimata paljudest ühistest seadustest, normidest ja kristlikest väärtustest elab iga maa ikkagi oma elu, ka eluviis pole päris ühesugune. See sõltub traditsioonidest, usust (katoliiklike maade elulaad näiteks erineb küllalti protestantlikest), loodusest, kliimast jne. Hispaanias näiteks elavad paljud maainimesed liivamägede koobastes. Tundub uskumatu? Olen ühes sellises ise käinud. Seestpoolt igati kaasaegne elamine, parajalt jahe ja mõnus ning peaasi - odav. Tõepoolest, turismitalu õigusi see vahest ei saaks, aga seda nad ei vajagi. Peaasi, et enda jaoks sobiv. Nii võime siin Eestiski oma elulaadi ja traditsioone hoida ja säilitada, kui ainult tahame. Paraku kipume ise sageli alaväärsuskompleksides vaevlema ja tahame kangesti just teiste moodi olla.
Mis puutub kultuuri kitsamas mõttes, siis teatava Euroopa kultuuri ühisosa moodustab kindlasti Euroopa kultuuriklassika - kirjandus, muusika, kunst. Ka toimib tänapäevane kultuurivahetus. See on normaalne. Kuid selle kõrval on igal maal oma kultuur, oma traditsioonid, mis on tähtsad ja vajalikud just eelkõige oma rahvale. Iirimaal näiteks olid oma keel ja kultuur vahepeal peaaegu taandunud, püsides ainult väga kitsas piirkonnas. 1950. aastate lõpust algas aga tõeline omakultuuri renessanss. Iiri muusika ja tantsud said taas populaarseks kogu Iirimaal ning tuntuks mujal maailmaski. Euroopa Liidus on iiri identiteet jätkuvalt väga tugev. Ka soomlaste rahvuslik identiteet on EL liikmena vaid tugevnenud.
Mõnes Euroopa heaoluühiskonnas võib rääkida ka kultuuri stagnatsioonist, aga see ei olene Euroliidus olemisest või mitteolemisest.
Mis puutub keelde, siis ainus riik, kus põlisrahva keel pole riigikeeleks, on minu teada Luksenburg. Enne sõda oli selleks saksa, nüüd prantsuse keel. Emakeelt (mis on üks vanagermaani keeli) küll osatakse, kuid see pole ametlik keel. Luksenburglaste identiteedi ja järjepidevuse kantsiks olevat pärandatav suurhertsogi võim! Meil seda paraku pole, hoidkem siis oma keelt ja kultuuri. Need on erilised ja seetõttu sama väärtuslikud kui mistahes muu rahva omad. Ja eesti keel saab Euroliidu keeleks, millesse tõlgitakse kõik dokumendid ja milles võib vabalt Euroliidu struktuurides sõna võtta - see tõlgitakse kõigisse teistesse keeltesse.
Lemmo, 06.08.2003 15:54
Lp.I.Rüütel, kas te pooldate Allan Martinsoni väidet, et "referendumi EI tähendab nõrgestatud Eestit, kes ei suuda ennast kaitsta ja kelle majanduslik võimsus pole piisav sellise kalli hobi nagu omariiklus jaoks." tänan!
IR: Riigi suudame ehk säilitada, kuid ohtudest sattuda muude tuulte pöörisesse rääkisin juba eespool. Kui aga Eesti lihtsalt sulgub endasse, siis majandusareng ilmselt kannatab oluliselt ja pole ma küll kindel, kas noored inimesed sellises riigis üksnes patriotismist elada tahavad. Euroopa Liitu astudes ühelt poolt väljaränne küll hõlbustub veelgi, kuid ega kedagi praegugi kinni ei pea. Juba nüüd olevat 17 000 inimest loobunud Eesti kodakondsusest (peamiselt Soome siirdunud), mujale elama asunuid on aga palju enam. Teiselt poolt usun, et olude paranedes ja elustandardi ühtlustudes pöörduvad mõnedki eestlased kodumaale tagasi ning võib olla toovad mujal abiellunud siia ka oma teistest rahvustest kaasad ning kasvatavd lapsedki eestlasteks.
palgad, 06.08.2003 22:49
kas keegi oleks nii hea ja selgitaks kuidas EÜ liitumisega tõusevad palgad nii!!! palju.Ja miks ei ole võimalik praegu rohkem maksta. Olen ise ettevõtja ja tahaks juba ammu maksta töötajatele rohkem aga praeguste maksude juures ei õnnestu kuidagi. Kui väike ettevõtlus välja sureb? siis kus saavad need inimesed tööd???
IR: Meie palgad on praegu vaid viiendik Euroopa Liidu keskmisest. ELi kõrged palgad tulenevad paremast infrastruktuurist, teadus-ja arendustegevusest ning koolitatud tööjõust, mis kokkuvõttes toovadki kaasa nii suurema tootlikkuse kui ka palgakasvu.
Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane on osutanud, et palkade kasvu aluseks on tootlikkuse kasv. Tootlikkuse kasvu suurendava ahela vundament on stabiilsus, mille ELi puhul tagab suur majandusruum ning kindel eksporditurg. Viimastega kaasnevad suurem käive ning täiendavad investeeringud. Investeeringuid soodustavad veel odavamad laenud stabiilses majanduskeskkonnas. EList välja jäädes on palgad väiksemad, sest meie turg ei kasva, vaid kängub. Järelikult on ka investeeringud väiksemad.
Euroopa Liitu astumisega tuleb erinevate programmide kaudu Eesti majandusse täiendavalt kuni 5 miljardit krooni aastas. See raha läheb suures osas infrastruktuuriinvesteeringuteks, samuti kahekordistub tööotsijate koolituse eelarve. Euroopa riikides on väikeettevõtteid ühe elaniku kohta kordades rohkem kui Eestis ja Euroopa Liidu porgrammid pakuvad ka meie väikeettevõtjale mitmeid uusi toetusi.
Rain Sekko, 07.08.2003 01:49
Vastuvõetav EL Põhiseadus sätestab selle ülimuslikkuse liikmesriikide põhiseadustega võrreldes.
Kui see panna eesti keelde teisel kujul, siis tähendab see Eesti Vabariigi sisulist likvideerimist ja tema suveräänsuse lõppu. Meile jääb seadusandluses - aga see käsitleb ju KÕIKI eluvaldkondi - vaid EL põhiseadusest alamalseisvate normatiivaktide vastuvõtmine, sedagi tingimusel, et EL seadused määravad sisuliselt meie seadused.
Kuidas Teie kui eestlane, Eesti iseseisvuse pooldaja ja eesti kultuuri eest seisja vaatate sellisele suveräänsuse täielikule kaotamisele?
IR: Täiesti suveräänne pole tänases maailmas üksi riik, sellest oli juba eespool juttu. Teisalt ei korralda Euroliit kõike, näiteks ei juhi ta kultuuripoliitikat, haridust, halduskorraldust jm. Suveräänsuse vähenemisest on kahju küll, kuid tänapäeva maailmas on see ilmselt paratamatu. Ka teised Euroliidu liikmesmaad on samas seisus, ometi leiavad selle endale kasuliku olevat, sest ühenduses peitub jõud. Teisalt saame liikmesriigina osaleda ka ise Euroliidu küsimuste otsustamisel, mis tähendab meie riigi rahvusvahelise prestiiži olulist tõusu. Euroliitu astub nüüd palju väikesi riike, kel meiega ühised huvid ja probleemid. Tähtis on, kuidas suudame Euroliidus enda eest seista. Euroliidus pole kõik meie jaoks ideaalne, ning peame püüdma ajada asju endale kasulikus suunas, otsides liitlasi.
Andres, 07.08.2003 16:57
Kas toetate Eesti loobumist oma rahast?
IR: Jätaksin selle rahandusspetsialistide otsustada. Mis puutub rahatähtede kujundusse, siis eesti raha on tõesti ilus ja rõhutab meie identiteeti. Kuid veel olulisem on, et eestlaste jaoks Koidula ja Jakobson ei tähendaks rahatähti, vaid tunneksime ja hindaksime neid kui tõelisi rahvuslikke sümboleid.
Miia, 07.08.2003 17:10
Kas Euroopa Liidule on Eesti kasulikum kui Eestile Euroopa Liit e. miks meid sinna üldse oodatakse?
IR: Arvan, et see on vastastikku kasulik. Meie kasudest ma juba rääkisin. Euroliidule, eriti aga meie euroliitlastest naabritele on oluline, et Baltikum oleks terviklik, turvaline ja stabiilne. Ja küllap näevad nad meis ka regiooni, kelle kaudu pääseda suurele Vene turule.
Jaana, 07.08.2003 17:12
Kas on lootust, et EL'iga liitumine mõjutab ka lastetoetusi (ei pea silmas emapalka) positiivses suunas?
IR: Rahvastiku juurdekasv on mureks enamikes Euroopa riikides. Euroopa Liidus on lastetoetused seetõttu viimase kümnekonna aasta jooksul järsult kasvanud. Võrreldes teiste maailma piirkondadega on Euroopa Liidus ebavõrdsust vähem. Nii on Euroopas ka loogilisemad lastetoetused, mis ei süvenda erinevusi sissetulekutes. Lastetoetuste miinimummäärad arvestavad ELis riigi palgataset. Täpsemaid ettekirjutusi pole, iga riik lähtub oma traditsioonidest, vajadustest ja võimalustest. Tahaksin uskuda paljusid majanduseksperte, kes väidavad, et ELiitu astumine loob paremad eeldused majanduse stabiliseerumiseks ja majanduskasvuks. Siis kasvavad ka lastetoetused.
Andrei, 07.08.2003 17:23
Mida arvate surmanuhtluse kaotamisest Eestis kui kuritegudest mustavas riigis?
IR: Arvan, et see oli ennatlik. Vanglatöötajad on väitnud, et ohtliku mõrtsuka vabastamine tähendab sisuliselt uute ohvrite surmamõistmist.
Mereke, 08.08.2003 20:26
Olen püüdnud end asjadega kurssi viia, kaalunud plusse ja miinuseid kogu selle europiruka juures. Olen püüdnud end veenda, et ikka vaja astuda. Aga kõigele vaatamata ütleb sisetunne ja süda EI. Ja kohe kindlalt. Mida soovitate?
IR: Ka minu süda ütleb ei, kuid poliitilisi otsuseid tuleb ilmselt teha mõistusega. Muidugi on õige seegi, et keegi ei oska päris kindlalt tulevikku ennustada, ei ühel ega teisel juhul. Samuti kordan veel, et ka Euroliidus sõltub tulevik suuresti meist endast, kui tugevad, targad, töökad ja osavad asju ajama me oleme. Ja kuivõrd me ühte hoiame! Eesti ühiskonna enda killustatus ja vastuolulisus tundub mulle palju ohtlikum kui Euroliit.
www.DELFI.ee
|
| |
|
vpk.ee
