| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President ühiskondliku kokkuleppe osapoolte II foorumil Sakala Keskuses 9. septembril 200309.09.2003
Lugupeetud ühiskondliku leppe osapoolte esindajad!
Daamid ja härrad!
20. veebruaril kirjutasid 39 organisatsiooni esindajad alla Eesti ühiskondliku kokkuleppe memorandumile. Küllap motiveerisid neid seda hea tahte avaldust kinnitama erinevad põhjused.
Suur osa allakirjutanutest tajus kriisieelset seisundit, milles on täna sotsiaalne keskkond Eestis. Seda keskkonda iseloomustava madala iibe juured peituvad regionaalse, haridusliku ja varandusliku kihistumise süvenemises. Siin keskkonnas näeme ka võõrandumist võimust ja ebakindlust tuleviku ees. Seetõttu loobuvad noored isegi perekonna loomisest ja laste saamisest. Viimaste uuringute kohaselt on eestlaste rahvuslik identiteeditunne madalam kui üheski teises Euroopa Liidu kandidaatriigis ja samuti Euroopa Liidu liikmesriigis. Seetõttu saab Eesti uus arengusuund olla üksnes liikumine suurema sotsiaalsuse poole.
Oli kindlasti ka neid, kes liitusid memorandumiga ennekõike päevapoliitilistest realiteetidest lähtudes. Erinevate suhtumiste põhjuseks on erinevad arusaamad ühiskonnas tasakaalu säilitamise vajadustest ja vahenditest. On poliitikuid, kelle jaoks on ühiskond indiviidide kogum, kellest moodustuvas tervikus on igaühel oma koht ja kohustused. Paljud on harjunud tasakaaluna käsitama võimude lahusust ja sellest tulenevat üksteise tasakaalustamist.
Kuid on olemas ka kolmas lähenemisviis poliitikale ja selle teostamisele. Olen aastakümneid tegelenud looduse ja keskkonnakaitse probleemidega ning seetõttu õppinud nägema ruumi, milles me elame, ühtse ökosüsteemina. Seetõttu on mulle ka südamelähedane ökoloogiline lähenemine poliitikale, mis tähtsustab ühiskonna kolmandat osapoolt - perekondade, ühenduste ja vabatahtlike organisatsioonide võrgustikku.
Kui erakondade ainuvalitsemine võimuotsustustes ja samastumine riigivõimuga muudab ülejäänud ühiskonna passiivseks käsutäitjaks, siis kolmas osapool on siin tasakaalustajaks. Tal on kanda oluline roll igapäevaelus ja meile kõigile oluliste otsustuste tegemises. Kui kolmas osapool jääb nõrgaks, võib see viia lõhede süvenemisele indiviidi, ühiskonna ja riigi vahel.
Eestis on seda tunnistatud, sest möödunud aasta lõpus kiitis Riigikogu heaks kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni. Paraku on see täna veel üksnes paber, sest vajalikku ühiskomisjoni kodanikeühendustega ei ole valitsused senini moodustanud.
Head leppeosaliste esindajad!
Ühiskondlik kokkulepe on esimene samm, mis lähtub kodanikuühiskonna kontseptsioonist. Leppe sõlmimine peab andma kinnituse poliitilisest tahtest, mis suudab tõusta kõrgemale erakondlikest huvidest ja on suunatud ühiskonna kui terviku jätkusuutlikkuse tagamisele. Eesti ühiskond saab uue arengukiirenduse, kui väärtustab enam hoolivust ja sallivust.
Ühiskondliku kokkuleppeni jõudmiseks on teinud seni tööd peaaegu sada eksperti. Nende ühisest pingutusest ja osapoolte aktiivsest osalemisest sündinud projekt hõlmab meie vaieldamatuid prioriteete: last, peret ja haridust. Lepe kui põhimõtteline pööre ühiskonnakäsitluses ja poliitilises kultuuris on samm Eesti riigi uue arengumudeli kujundamise suunas. Mida varem me selle sammu teeme, seda parem.
Loomulikult ei leia esimeses ühiskondlikus leppes kajastamist kõik ühiskonna mured ja vajadused. Kuid antud hetkel on oluline, et püüame väljendada ühist tahet laialdaseks sotsiaalseks dialoogiks, mille käigus selgitatakse välja prioriteedid ja ühine mõistmine.
Ühiskondlik lepe peab aitama kujundada Eesti ühiskonna moraalset selgroogu, mis toestaks meie pürgimusi rahvuse, rahva ja riigina. Üksnes moraalselt ühtne Eesti saab olla edukas ka Euroopa Liidus. Just seetõttu soovitan ma jõuda põhimõttelistes küsimustes kokkuleppele veel enne rahvahääletust Euroopa Liiduga liitumise küsimuses.
Soovin teile selleks jõudu ja meelekindlust!
|
| |
|
vpk.ee
