In English

Vabariigi President
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Majandusarengu komisjon


Koosolek 25. juunil 2003

Tartu, Munga 18
Haridus- ja Teadusministeerium

Võtsid osa:
Jüri Sepp, Tiit Elenurm, Jaak Leimann, Märten Ross, Erik Terk, Urmas Varblane

Kutsutud:
Vabariigi Presidendi nõunikud Jüri Kann, Anu Randveer; haridusminister Toivo Maimets, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadusprodekaan dotsent Raul Eamets, Haridusministeeriumi kutsehariduse talituse peaekspert Thor-Sten Vertmann.


Haridus- ja teaduspoliitika majanduslikud aspektid ja hariduskulutuste efektiivsus

Minister Toivo Maimets märkis, et riigi valmisolek inimkapitali investeerida on suurem kui varasematel aegadel. Valitsus ja Riigikogu tunduvad seda meelt olevat.

Probleemid:

1) raha:
  • maksukoormust vähendades on raske sotsiaal- ja haridusvaldkonda edendada;
  • olemasolevat raha on võimalik teistmoodi kasutada - iga krooni eest rohkem haridust;
  • ühiskond peab olema veendunud, et raha suunatakse õigesse valdkonda;
    2) haridussuuna muudatuste tegemine on pikaajaline protsess.

    Raul Eamets andis ülevaate riigihanke tellimusena eelmisel aastal läbi viidud projektist Euroopa Liiduga liitumise mõju tööhõive muutustele erinevat ettevalmistust nõudvates ametites, kus vaadati tööturu ja hariduse vahelisi seoseid. Uurimus koosnes neljast osast:
    1) tööpoliitika,
    2) kutsehariduse sisu muutumisest tänapäeva majanduse muutuste taustal,
    3) haridussüsteemid ja finantsskeemid erinevates riikides,
    4) haridusnõudluse modelleerimine, kuidas seda mujal maailmas on tehtud.

    Lähteülesande koostas Haridusministeerium, rahastas Eurointegratsioonibüroo (EIB) ja töö teostas Tartu Ülikool.

    Jätkuprojekt peaks teoks saama sel aastal.

    Raport on kättesaadav EIB koduleheküljele ja on kavas see välja anda raamatuna. Raport lõppes terve rea ettepanekutega, konkreetsete soovitustega, näidates ära, kuhu peaks tööturu prognoosimine ja modelleerimine minema. See ei saa olla 1-2, isegi 5 aasta projekt. Näiteks hollandlased on oma tööturu ja hariduse mudelit arendanud 10 aasta jooksul neid enam-vähem rahuldava tasemeni.

    Tööturu ja hariduse prognoosimise ning modelleerimise küsimusega tuleb tegeleda neljas mõõtmes, mis tuleb omavahel kokku viia:
    1) õppesuund, kuhu koolitustellimus jagatakse,
    2) ametid,
    3) haridustasemed,
    4) majandusharud.

    Selle aasta projektis uuriti, kus sektoris tehnikavaldkonna haridusega inimesed töötavad. Ettepanek on selleks koostada teatud prognoosimudel, millistes harudes rohkem tehnikaharidusega inimesi töötab ning tuua välja erinevad tulevikustsenaariumid.

    Tegemist on kompleksse küsimusega, mis väärtusliku terviku mõttes ei ole lahendatav aastaste projektidega. Ühe lahendusena on pikaajalise koostöölepingu sõlmimine Haridusministeeriumi ja uurimisasutuste vahel, et jõuda akadeemiliselt aktsepteeritavate tulemusteni, mis kehtiksid pikaajalises perspektiivis. Siin kiireid lahendusi ei ole.

    Minister Maimets ja dotsent Eamets vastasid küsimustele, järgnes arutelu.

    Kokkuvõte vastuste ja arutelu sisust alljärgnevalt.
    Koolitustellimuse kujunemine.

    Tasemed (madalamast astmest alates):
    1) sektori arengute prognoos;
    2) kvalifikatsioon ja ametialad, hariduse sisu; millisele ametialale vastab milline haridus;
    3) õppesuund;
    4) koolitustellimus.

    Prognoosi modelleerimist ei tasu üle tähtsustada, sellega saab teatud suundumused.

    Tuleb uurida tööturu nõudlust ja arvestada inimeste valikuid. Turumajanduses ei tohiks riik neile vastu töötada. Ettevõtte tööjõu vajadust on aga ettevõtte küsitlemisega raske kindlaks määrata, kuna keskmise firma äriplaan ei ulatu kaugemale kui üks aasta.

    Eraraha kaasamine kutsehariduse korral:
    1. Kaasfinantseerimine. Kui ettevõtja usub mingisse alasse, siis ta võiks ka ise oma raha sinna paigutada. Ettevõtja peaks olema motiveeritud vahendite suunamisest haridusse. Motivatsiooniks võiks olla see, et raha, mille ta paneb haridusse, läheb võrdseks investeeringuga ja sellel on nulltulumaks. Tõenäoliselt saab ta nii omale ka korraliku töötaja.
    2. Osa kutsekoole peaks asuma ettevõtete juures, õpilased saavad kasutada nende seadmeid. Need ettevõtted saavad paremad töötajad endale.
    3. Õppelepinguline koolitus, kolmepoolne: kutsekooli, ettevõtja ja õpilase vahel. Kutsekoolis toimub tööd võimalikult vähe. Enamus koolitusest toimub ettevõtte enda juures, millega ettevõtja võtab endale teatud kohustused õpilase suhtes ning õpilane saab praktilise väljaõppe.
    Riik sekkub seal, kus erasektor ise ei saa ennast ära koolitada. Riik ei saa eeldada, et erasektor investeerib piisavalt ja optimaalsel moel.

    Kaasinvesteerimise ideoloogia ütleb, et anda tuleb sinna raha juurde, kuhu ollakse valmis ise investeerima. Kutsehariduse puhul peaks olema kaasinvesteerijad ettevõtjad. Kõrghariduse puhul saab rääkida õppijate omafinantseeringust ning siinkohal tekib küsimus, kas anda sinna raha juurde, mille nõudlus on suur, või sinna, kus nõudlus on väike. Viimasel juhul on vasturääkivus kaasinvesteerimis-ideoloogiaga.

    Kvaliteeti kvantiteedi arvelt tõsta.
    Ülikoolides õppesuunad, kus on laborites palju praktilist tööd, nõuavad rohkem raha kui teoreetiline haridus. Seega tuleks tõsta ühiku hinda. TÜ-le tehti ettepanek vähendada õpilaste arvu, kuid ülikoolile antav raha jääks samaks, mistõttu ühe üliõpilase kohta jääks suurem summa. Sellega ei olnud TÜ nõus.

    Doktoriõppe tellimust ei ole enam võimalik suurendada, kuna pole õppejõude. Iga doktoriõppe saanud inimene ei hakka õppejõuks.
    Lahendus: koostöö Põhjamaadega ja inimeste liikumine ärisektori ja akadeemilise maailma vahel. Inimene, kes on saanud doktori kraadi, on mõnda aega akadeemilises maailmas ning suundub siis ärisektorisse. Toimub ringlus.
    Teiseks probleemiks on doktorantuuris õppimise motiveeritus. Kuidas sisse meelitada välismaalt oskusteavet ning seda siis ära kasutada oma doktoriõppes.

    Arutada tuleb ka seda, kust raha juurde saada. Praegune haridusministeeriumi eelarve on 4,6 mld, millest 2,9 mld läheb otse läbi haldusalast ja 1,7 mld moodustavad õpetajate palgad.

    Raha juurde saamiseks tuleks suurendada teaduseksporti. Loogika on selles, et kui eksporti tood, saad riigilt finantseeringut juurde. Kui ei too, saad vähem juurde või ei saa üldse.

    Kuidas ja kellele raha jagada? Ülikoolid ei saa rakenduskõrgkoolidele konkurentsi pakkuda, kuna sealne õppeaeg on lühenenud. Põhikoolis, kutsekoolis ja rakenduskõrgkoolis on pearaha väiksem kui ülikoolis, millest tuleb sisse ebavõrdsus. See on riigi sekkumine turumehhanismi.

    Osaline õppemaks ülikoolis või täielik üliõpilase omafinantseering ja täielik riigifinantseering?

    Riik peaks subsideerima doktoriõpet, kuigi praegu see on tagaplaanil. Enam finantseeritakse bakalaureuse- ja magistriõpet.


    Ühiskondliku leppe majandusplokk

    Erik Terk tutvustas ühiskondliku leppe ettevalmistamise hetkeseisu ja andis lühiülevaate majandusploki kujunemisest.

    Selleks, et majandust puudutavates üksikküsimustes milleski kokku leppida, peab kõigepealt olemas olema kasvõi kõige üldisemalt formuleeritud arusaamad põhiliste vajalike strateegiliste nihete kohta. Taoliste nihete kogum moodustaks ühiskondliku leppe majandusploki üldisema ideoloogia.

    Ploki üldstrateegilisi rõhuasetusi on välja pakutud kolm:
    1) küsimus orientatsioonist majanduskasvu kiirendamisele,
    2) küsimus pikaajalise, Eesti enda vajadustest ja eesmärkidest tuleneva majandusstrateegia vajadusest;
    3) küsimus muutuvast riigi rollist ja riigi koostööst erasektoriga ja kolmanda sektoriga.

    Välja on pakutud ka kümmekond osaküsimust. Iga küsimuse juurde on toodud kommentaar, mis sisaldab kaalutlusi, miks nimetatud küsimus on oluline, millised nn kokkuleppeversioonid oleksid tema puhul võimalikud, mida tuleks tema puhul edasises töös ja kokkuleppimisprotsessis arvestada. Samuti on näidatud iga küsimuse olulisemad seosed teiste majandusploki küsimustega (nii sama tasandi küsimustega kui kõrgema (strateegilise) tasandi küsimustega), samuti majandusplokist väljapoole jäävate ühiskondliku leppe potentsiaalsete küsimusteringidega.

  • © 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee