In English

Vabariigi President
Ava print vaates

Eesti otsus kui otsus

Igor Gräzin

Teesid

Vaidlusalustena pakun välja järgmised omapoolsed teesid.
  1. Otsus liitumiseks Euroopa Liiduga on Eestile üks globaalsemaid kogu meie ajaloos. Selle otsusega võrreldes on EV väljakuulutamine, nõukogude okupatsioon, pärisorjuse likvideerimine jne juhuslikud episoodid. Ainsaks sama kategooria sündmuseks on Jüriöö ülestõus, mis hävitas ajaloolise perspektiivi Skando-Baltia või Skando-Germaania riigi ja rahva loomiseks meie territooriumil. Lühidalt, selliseid otsuseid tehakse kord 700 aasta jooksul.

  2. Liitumine Euroopa Liiduga on pöördumatu, kestev, igavene ja saatuslik. Mistahes mehhanismid selle otsuse muutmiseks puuduvad ja mistahes võimalused muuta meie tingimusi Euroopa Liidus olemiseks hävivad liiduga ühinemise hetkel. Ainsad kaitsevahendid eksisteerivad väljaspool EL-i õigusruumi - ülestõus, tsiviil-allumatus jne. Õiguse usku rahvana on nad meile tegelikult üsna vastuvõetamatud ja arvestades EL-i politsei- ja jälitusvõimsuste kasvu, ka mitte tõenäolised.

  3. Euroopa Konvendi (Giscard'i ja tema lähedaste) ilmne tendents on luua Euroopa Ühendriigid, aluseks mudel, mille lõid austro-sotsialistid (Kautsky, Bernstein, II Internatsionaal, Lenin) ja mille võitluseks NSV Liiduga elustas Churchill tingimusel, et UK jääb EL-ist välja.

  4. Mõjukaim rahvusvaheline luure- ja strateegilise informatsiooni analüüsiga tegelev sõltumatu eraorganisatsioon - ISSA (asukoht: Alexandria, USA) omab piisavalt andmeid (sealhulgas agentuursel teel kogutuid) oletuseks, et kujunenud telg - Saksamaa- Prantsusmaa-Venemaa on eksisteerinud enne hiljutist Lahesõda ja on stabiilseim kui arvatud. Selle liitluse aluseks on seni veel vaid osalised kokkulepped Balti territooriumide tuleviku üle. (ISIKLIK MÄRKUS: vanemanalüütikuna töötan ISSA-s 1996. aastast ja teadurina - 1992. aastast.). Vajadusel on need faktid esitatavad.

  5. Eesti tuleviku määramisel on otsustav vaba diskursus, aus ja avameelne diskussioon Eesti tuleviku üle, mis alles hakkab hoogu saama. Täna on absoluutselt esimene kord ja täna on EV President esimene ja ainukene, kes on valmis ära kuulama seisukohti, mis pole ühemõtteliselt Euroopa Liitu tingimusteta pooldavad. Valikust saab rääkida aga vaid siis, kui pooled on ära kuulatud.

  6. On alust arvata, et Euroopa Liiduga läbirääkijaid on mõjutanud isiklikud motiivid: kuni 100-kordne palgatõus võib korrumpeerida isegi ingli! Peaksin otstarbekaks senistelt euroläbirääkijatelt süümevande võtmist, et pärast ühinemist EL-iga ei asu nad tööle Brüsseli struktuuridesse (v.a Euroopa Parlament, kuhu nad omavad õigust kandideerida kui EV kodanikud). See kaotaks eksisteeriva kahtluse ning ei kujuta endast era-äri seisukohalt midagi erilist: mitmete võtmeisikute tööleping sisaldab endas klauslit mitte asuda tööle konkureerivasse või partnerettevõttesse teatud aja jooksul. Käin ise sama klausli all ja ei leia, et selles oleks midagi mind piiravat.

  7. Soovitus oleks: lükata EL-i astumine edasi - kasvõi kaheks-kolmeks aastaks, kuni selgub see, millisel määral saab tsentralism ja anti-demokraatlik korraldus EL-is tugevnema. Mis tähendab ka võimalust taastada meie loobutud positsioonid kapitali vaba liikumise küsimustes, põllumajanduspoliitikas, maksunduses, suhetes anglo-ameerika alliansiga jne. Iga EL-ita elatud aasta suurendab meie jõukust, avardab suhteid maailmaga (EL-i kuulub 15 riiki, ilma EL-ita elab maailm rohkem kui 200 riigiga, kellest EL sunnib meid isoleeruma) ja tugevdab meie positsioone jätkuvatel läbirääkimistel EL-iga eeldusel, et olulised peatükid taas-avatakse.

  8. Jätkuv dialoog peab olema konstruktiivne, oleme ikkagi ju osa Euroopast ja siin on meie loomulikud afiinsused. Sajad miljonid eurooplased loodavad meile, kui viimasele kantsile nende vastupanus Euroopa Liidu tänastele tendentsidele. Tahame olla seal kus me oleme - Euroopas ja oleme eurooplased isegi siis, kui me seda ei taha. Aga me väärtustame ka Eestit ja tema rahvast.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee