| |
 | Vabariigi President | | |
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu
Koosolek 13. juunil 2003 Kadriorus
Juhatas Vabariigi President Arnold Rüütel
| Võtsid osa: | | | | | Jüri Engelbrecht | Endel Lippmaa | | Ene Ergma | Kalle Merusk | | Mati Heidmets | Jaan-Mati Punning | | Ülo Jaaksoo | Eduard Raska | | Ain-Elmar Kaasik | Mati Sepp | | Jüri Kann | Urmas Sutrop | | Alar Karis | Hagi Šein | | Kalev Katus | Mihkel Veiderma | | Peep Lassmann |
Kutsutud:
Paneuroopa Rahvusvahelise Ühenduse president Otto von Habsburg, tema sekretär Eva Demmerle; Paneuroopa Eesti Ühenduse president Linnart Mäll; Akadeemia Nord professor Igor Gräzin; Vabariigi Presidendi Kantselei ametnikud: Tarmo Mänd, Jüri Kaljuvee, Andra Veidemann, Mall Gramberg, Andrei Birov, Alar Ojalo, Liisa Ojaveer, Kaidi Aher
Eesti võimalik liitumine Euroopa Liiduga
Kuna Eesti Euroopa Liiduga ühinemine on reaalne ja 14. septembril toimub ühinemise küsimuses rahvahääletus, siis arutati koosolekul läbi nii poolt kui ka vastuargumendid. Kuulati ära akadeemik Endel Lippmaa ja professor Igor Gräzini ettekanded ning seejärel vastasid esinejad küsimustele.
Koosoleku avaettekandeks andis Vabariigi President sõna Paneuroopa Rahvusvahelise Ühenduse presidendile Otto von Habsburgile. Külaline tänas küllakutse ning au ja privileegi eest esineda akadeemilise kogu ees. Doktor von Habsburg on mitmete akadeemiate liige, seal hulgas Prantsuse Akadeemia liige alates 1972. aastast.
Külaline tutvustas lühidalt Paneuroopa Liidu asutamise ajalugu. Organisatsiooni algusaastad pärast Esimest maailmasõda olid küllaltki rasked ja kõige suuremat toetust osutasid sel ajal just Balti riigid. Toetus oli nii poliitiline kui ka materiaalne. Ta pidas oluliseks, et Balti riigid, nende hulgas Eesti, on saamas nüüd Euroopa Liidu liikmeteks. Üks tähtsamaid asju Euroopa Liidu jaoks on mitmekesisus ja seetõttu peavad tema hinnangul ka väikesed riigid oma väärtushinnangutega olema Euroopas auväärsel kohal. Väikeriikide jaoks olulises instrumendis - Maastrichti lepingus - on sätestatud subsidiaarsuse printsiip, mis tähendab seda, et suurem ei pea kunagi tegelema sellega, millega väiksem hakkama saab. Eesti on alati olnud näide väikesest maast, kes suudab oma sihte ellu viia.
Üldjuhul tahetakse liitumisel esiplaanile seada majanduslikud küsimused, kuid praktika on näidanud, et majanduslikke küsimusi saab edukalt lahendada ainult siis, kui on olemas julgeolek, turvalisus. Väikesed maad peavad liituma ka selleks, et nad oleksid suurte maade poolt pakutava nn turvalisuse vihmavarju all.
Organisatsiooni puuduseks pidas ta selle komitee liikmete liialt suurt arvu - 106, mille tõttu jõutakse otsusteni väga aeglaselt.
Väga suurt tähtsust omistas ta eelseisvale rahvahääletusele, sest see, kuidas rahvas toetab astumist EL-i, määrab väga suurel määral ära liitumisjärgse positsiooni. Näiteks Ungari head rahvahääletuse tulemused mõjutasid tema hinnangul väga oluliselt ka riigi head positsiooni Euroopa Liidus. Otto von Habsburg rõhutas korduvalt rahvahääletuse tulemuse tähtsust. Rahvahääletuse ülekaalukalt positiivsed tulemused suurendaksid Eesti juba niigi suurt mõju tulevikus.
Euroopa Liidu toimimisel on väga tähtis roll isikutel. Väga palju sõltub sellest, millised inimesed valitakse riiki esindama. Iga riigi jaoks on äärmiselt oluline, et ta saadaks Euroopa Liitu tööle võimekad ametnikud. Heaks näiteks on Hispaania ja Soome, kes saatsid sinna tööle oma kõige paremad ametnikud ja viisid tänu nendele suurel määral ellu oma eesmärgid. See on tohutu tähtsusega suur ülesanne, mille rõhutamisega Otto von Habsburg lõpetas oma ettekande.
Akadeemik Endel Lippmaa ettekanne "Eesti on Euroopas"
Akadeemik Lippmaa lisas selgitusi ettekande teesides loetletud argumentidele. Ta avaldas arvamust, et Euroopas olles on meil valida, kas olla seal täieõigusliku oma huvide kaitsel sõnaõigust omava liikmena, või jääda kõrvalseisjaks. Liitumine ei tähenda väärsammude heakskiitmist, vaid hoopis nende vältimiseks protsessides osalemist. On äärmiselt vähe tõenäoline, et meile hakatakse mõne aasta pärast tegema uusi ettepanekuid. Edaspidi võib selleks puududa majanduslik kate. Kõne all olevatest valikutest on praegu parim Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemine, mis oleks meie rahvale, majandusele ja riiklusele parim stabiilsuse- ja julgeolekutagatis.
Professor Igor Gräzini ettekanne "Eesti otsus kui otsus"
Professor Gräzin oli tänulik, et esmakordselt anti võimalus ametlikult esineda inimesel, kes ei jaga poliitiliselt domineerivat seisukohta.
Professor mõtestas lahti oma ettekande teesid. Ta väitis, et ei ole toimunud avalikku diskussiooni Euroopa Liiduga ühinemise teemal ja soovitas ühinemisega mitte kiirustada. Eesti "ei" ei pruugi olla lõplik, vaid oma "jah" võib öelda ka paari-kolme aasta pärast.
I. Gräzin tegi ettepaneku kutsuda Eestisse rahvahääletuse objektiivse läbiviimise tagamiseks välisvaatlejad.
Ettekannete teesid olid aluseks järgnevale arutelule, mille käigus jõuti otsusele, et Euroopa Liiduga ühinemisele ei ole alternatiivi ning ühinemisotsusega viivitamine meile paremaid võimalusi ei annaks, pigem vastupidi.
Vabariigi President informeeris kohalviibijaid viimasel ajal nii kodu- kui välismaal toimunud kohtumistest, kus on kõne all olnud Euroopa Liiduga ühinemise teema. President näeb Euroopa Liitu arenevana.
Informatsioon ühiskondliku leppe valmimisest
Andra Veidemann andis teada, et ühiskondliku leppe valmimise ajagraafikusse on sisse viidud korrektiivid. Praegu teevad ekspertkogud jõupingutusi, et esimese leppe allkirjastamiseni jõuda sügise hakul. Esimene lepe ei kajasta kõiki osapoolte poolt tõstatatud Eesti ühiskonna probleeme. Esimeses leppes püütakse keskenduda hariduse ja laste probleemidele. Selle läbi vaadatakse ka teisi valdkondi, mis olid nimetatud Eesti ühiskondliku leppe memorandumis, sest ei saa mööda teatud majandusprobleemidest ja muudest küsimustest, kui tahetakse saavutada pikemaajalisemaid ja konstruktiivseid kokkuleppeid, näiteks hariduse vallas. Tänu teadlastele ja ekspertidele on valmimas esimene taustvisioon, mille alusel on võimalik kokku leppida konkreetsetes punktides. See dokument on kavas saata ka akadeemilise nõukogu liikmetele arvamusavaldusteks. Kui õnnestub, tahetakse seejärel juunikuu lõpus dokumenti tutvustada ka osapooltele ja panna see arutelule. Vajatakse arvamusi nii rohjuure tasandil, kui ka ekspertide ja poliitikute seisukohti, et niimoodi välja kujundada mehhanism, kuidas konsensusele rajanevaid otsuseid Eesti Vabariigis edaspidi teha.
Organisatsioonilised küsimused
Jüri Kann tutvustas Vabariigi Presidendi ettepanekut nimetada akadeemilise nõukogu liikmeks Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Arvi Altmäe.
|
| |
|
vpk.ee
