| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President võidupühal 23. juunil 2003 Jõhvis23.06.2003
Härra admiral!
Teie Ekstsellentsid!
Kaitseväelased ja kaitseliitlased!
Reservväelased oma kodudes!
Kaasmaalased!
Seista tänasel võidupühal, Võnnu lahingu 84. aastapäeval, riigikaitse kõrgeima juhina sadade Eesti kaitseväelaste, kaitseliitlaste, noorkotkaste ja kodutütarde ees on eriti meeldiv ja ülev tunne.
Eesti on sajandite vältel olnud nii lähedalt kui kaugemalt tulijatele ihaldatud sihiks. Vaenulikud väed üritasid korduvalt meie maad vallutada ning rahvast alistada. Ent isegi siis, kui maa oli okupeeritud, ei õnnestunud võõrvõimul meie rahvast murda. Eestlaste vabadusiha ning trots olla ise peremees on andnud meile üha uut tahet ja jõudu täita ammust unistust oma riigist.
Noore Eesti riigi sõdurid tõid riikliku iseseisvuse välja Vabadussõja tulest. Seitse aastakümmet pärast Tartu rahulepingut, mida on hiljem nimetatud Eesti riigi sünnitunnistuseks, laulis meie rahvas end vabaks.
Juba laulva revolutsiooni päevil alustas Eesti omariiklusele vundamendi ladumist. Iseseisvuse taastamisega saabus aeg põlistada riigi olemasolu. Muuhulgas tähendas see ka oma kaitsejõudude taastamist, sest ükski riik, isegi väikeriik, ei saa hakkama kilbita, mis tagaks riikliku julgeoleku ning elanike turvalisuse.
Uus algus oli raske. Nüüd, võidupühal, on meil paslik teha taas kokkuvõtteid Eesti riigikaitse saavutustest.
Kaitsejõudude loomisega alustades sai selgeks, et lisaks oma riigi võimekusele ja rahva kaitsetahtele vajame ka teiste riikide toetust ja abi. Kollektiivne julgeoleku tagamine on tõhusam sõjaliselt ja ka arukam majanduslikult.
Eesti on saanud liitumiskutse NATO-lt ja järgmist võidupüha tähistame loodetavasti alliansi täisliikmena. Paljude NATO riikide parlamendid või valitsused on liitumislepingu ka juba ratifitseerinud. See on Eesti suur võit, mis lisab kindlust ning turvalisust meie maale ja rahvale.
Ka see võit ei tulnud kergelt. NATO liikmelisuse saavutamine on kogu rahva saavutus, mis siiski ei anna meile võimalust ja õigust jääda lootma ainult teiste abile. Ka me ise peame olema võimelised vajadusel enda eest seisma.
Eestis vastu võetud riigikaitset käsitlevad dokumendid sätestavad kaitsejõudude väljaarendamise esimeseks ülesandeks vajalikul tasemel iseseisva kaitsevõime loomise, mis muuhulgas tähendab koostöövõimelisust NATO-ga. Kaitsevõime arendamine peab arvestama nii neid dokumente, Eesti olusid, kui ka meie partnerite soovitusi.
Erinevatel NATO riikidel on erineva ülesehitusega armeesid ja mõnel lisaks ka vabatahtlikud kaitseorganisatsioonid. Samas tähendab alliansi liikmeks olemine arvestamist oma partnerite soovituste ja ootustega. Sama peab tegema ka Eesti, ehkki meie siseriiklikud kaitsealased lahendused on suures osas meie endi otsustada.
Tuleb meeles pidada, et sõjalise abi osutamine on võimalik vaid riigile, kes abi osutamise hetkel eksisteerib ja on võimeline abi vastu võtma. Seepärast ei tohi iseseisva kaitsevõime tähtsust alahinnata täna ega ka kaugemas tulevikus.
Riigikaitse ei ole mõeldav rahva kaitsetahteta ja kaitseväe valmisolekuta. Suur roll on siin Kaitseliidul, samuti loodavatel territoriaalüksustel ja kaitseringkondadel. Läbi kohustusliku ajateenistuse valmistatakse ette reservüksusi, mis on ja peavad jääma oluliseks osaks meie riigikaitses.
Kaitseliidu vanematekogu liikmena on mul hea meel, et meie liikmeskond on kasvanud koos eriorganisatsioonidega peaaegu 15 000-ni. Peale taasiseseisvumist juba kümnendat korda süütab Kaitseliit võidupüha eel võidutule, mis jõuab kõikidesse maakondadesse, kandes laiali vabaduse uhket ja ülevat tunnet. Kaitseliidu panust isamaalise kasvatuse läbiviimisel, sõjalise valmisoleku hoidmisel, territoriaal- ja totaalkaitse korraldamisel ning kaitsetahte kasvatamisel tuleb kõrgelt hinnata.
Mais toimus siiani suurim Eesti oma jõudude ja vahenditega läbi viidud õppus "Kevadtorm 2003", kus osales 2300 kaitseväelast. Õppus kinnitas veel kord kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe kõrget taset ning oli heaks näiteks kaitsevõime ja -tahte olemasolust. Samas näitas see ka selget vajadust kaitseväe polügooni ja harjutusalade järele.
Tänaseks ei ole Eesti enam pelgalt julgeoleku tarbija, vaid suudab ka ise osaleda selle loomises ja tagamises. Ilmekaks näiteks Eesti väärikast panusest on meie kaitseväelaste osalemine missioonidel Kosovos, Afganistanis, Iraagis, Bosnias ja Hertsegoviinas ning Makedoonias. Kokku tagab maailma julgeolekut ligemale 200 Eesti kaitseväelast, mis on väikese riigi kohta märkimisväärne panus.
Nii rahvusvahelistes missioonides osalemine kui ka riigikaitse ülesehitamine on nõudnud Eesti rahvalt suurt majanduslikku pingutust. Olukorras, kus toetust vajavad nii noored pered, pensionärid kui ka õppurid, on igal kroonil, mis riigikaitsele eraldatakse, suur tähendus ja väärtus. Need kroonid ei ole pelgalt kulutused, vaid investeering julgeolekusse, mis aitab sisuliselt parandada kõigi elanike elujärge läbi turvalisemaks muutuva elukeskkonna.
Usun, et kaitsejõud on suutnud talle eraldatud raha kasutada tõhusalt. Parimaks tõestuseks on meie liitlaste antud hea hinnang Eesti kaitseväelaste väljaõppele ja oskustele.
Oleme andnud oma partneritele märku ja näidanud üles tahet hoida riigikaitsekulutusi kahe protsendi tasemel sisemajanduse koguproduktist, nii nagu vastav poliitiline kokkulepe seda ette näeb. Vabariigi Valitsusel ja kaitseministeeriumil tuleb ka edaspidi suunata riigikaitseks eraldatud raha sihipäraselt sõjalise riigikaitse arendamisse. Rahva raha tuleb kulutada väga täpselt, eesmärgipäraselt ja iga senti kaaludes.
Me oleme oma riigikaitse arendamisel teinud ära suure töö. Selge on aga seegi, et siin on veel palju teha, kindlustamaks rahvale tema vääramatu õigus - õigus olla vaba ja iseseisev. Soovin teile selleks jõudu, pealehakkamist ja vajadusel ka isiklikku ohvrimeelsust.
Elagu Eesti Vabariik!
|
| |
|
vpk.ee
