In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President avas vabaduse monumendi Tartus
22.06.2003


President Arnold Rüütel eemaldas pärastlõunal Tartus katte Vabadussõja mälestuseks püstitatud Kalevipoja kujult.

Avakõnes ütles president: "Austatud president Meri, austatud riigikogu esinaine Ergma, härra admiral, austatud linnapea, lugupeetud linnarahvas!

Ajalooratas on taas kord lõpetamas üht ringi ja see toob meelde lauluisa Kreutzwaldi sõnad. Mäletatavasti lõpetas ta meie rahvuseepose ettekuulutusega, et Kalev jõuab kord koju oma lastele õnne tooma ja Eesti põlve uueks looma.

Nüüd on Kalevipoeg tartlaste, aga ka kõigi eestlaste rõõmuks koju jõudnud. Ta ei tulnud Emajõe kaldapealsele ainult selleks, et meenutada endiseid aegu ja heitlust võõrvõimuga, kes tundis kaotajahirmu sümbolite ees. See ei ole ka mälestusmärk Amandus Adamsoni suurepärasele loomingule ega isegi mitte üksnes Vabadussõjale.

Tartlased tõid koju tagasi Kalevipoja, kes oli ja on ka tulevikus ennekõike eesti rahva iseseisvuspüüde kehastus. Võiduka Vabadussõja mälestusmärgina sümboliseeris Kalevipoeg rahva unistusi vabadusest, rahust ja oma riigist. Täna kinnitab ta meie usku nende väärtuste kestvusse ka nüüd ja tulevikus.

Kalevipoja tagasipöördumine nõudis taasiseseisvunud Eestis enam aega ja vaidlusi kui ükskõik millise teise sümboli taastamine - peaaegu 13 aastat. Ent ka pärast Vabadussõda kulus 13 aastat, enne kui Kalevipoeg Emajõe ääres oma koha leidis. Küllap mängis siin oma rolli ka Tartu akadeemiline vaim, mis kõike põhjalikult kaalutlema sunnib. Ent nii toona kui ka nüüd, 70 aastat hiljem, sündis tegu rahva algatusest ja toetusest. Ja see võiks valmistada meile kõigile topeltrõõmu.

Ehk on nüüd lõpuks aeg küps ka selleks, et Eesti vabaduse aade ning iseseisvuse eest võidelnute, kannatanute ja langenute mälestus leiaks meie riigi pealinnas monumentaalse väljenduse. Täna tunnen aga uhkust selle üle, et minu kauane kodulinn on niisuguse austusavalduseni jõudnud.

Tartu ja iseseisvuspüüe on lahutamatud. Olid ju enamasti Tartu ülikooli kasvandikud need, kes eelmise sajandi alguses Eesti riigi lõid, seda Vabadussõjas kaitsesid ning hiljem Eesti eeskujulikuks Euroopa väikeriigiks arendasid. Tartu akadeemilises õhustikus elas vabaduseiha ka okupatsioonipäevil ning ennekõike ülikooli ja põllumajandusakadeemia vilistlased olid Eesti iseseisvuse taastajate esiridades. Mõelgem tänumeeles kõigile neile, kes Eesti riigi sünnile ja püsimajäämisele on kaasa aidanud.

Soovin, et Tartu vaim jääks kestma ja aitaks koos Kalevipojaga eesti põlve uueks luua!"


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee