| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President programmiga "Partnerlus rahu nimel" ühinenud riikide sõjakoolide ja julgeoleku-uurimisasutuste ühenduse 6. aastakonverentsil "Strateegilise kogukonna ehitamine hariduse ja teaduse abil"16.06.2003
Lugupeetud eesistuja,
daamid ja härrad!
Lubage mul esmalt tervitada konverentsi korraldajaid ja sellel üritusel osalejaid siin, Saksamaa pealinnas Berliinis. Kolm aastat tagasi tervitas hansalinn Tallinn ühenduse kolmandat konverentsi.
See analüütikuid ja praktikuid ühendav foorum pakub tänuväärseid võimalusi käsitleda kõige olulisemat teemat - rahu ja julgeolekut maailmas.
Ükskõik, milliselt tasandilt me ka ei lähtuks - globaalselt, regionaalselt, riiklikult või minu poolest kas või perekondlikult - julgeolek, stabiilsus ja turvatunne on need märksõnad, mis läbi aastasadade on inimesele kõige olulisemad olnud. Aga millele me tihtipeale pöörame tähelepanu alles siis, kui sõjaoht ähvardamas.
Julgeolek hõlmab paljusid valdkondi. Me vajame kindlustunnet tulevikuks, et meil ja meile järgnevatel põlvkondadel oleks õhku, mida hingata, et oleks vett, mida juua, toitu, mida tarbida, ja et me tunneksime end täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena. Siit algab laias mõttes stabiilsus ja julgeolek. Tänapäeva teadus ja tehnika peavad teenima säästvat arengut.
Üleilmastumisest tingituna ei saa ennast julgena ning kaitstuna tunda ükski maailma regioon või ka näiliselt kauge ja rahulik väikeriik. See kehtib nii Euroopa kui ka kitsamalt Läänemere regiooni ja seal paikneva Eesti kohta. Seepärast tänan teid suurepärase võimaluse eest jagada teiega oma mõtteid julgeolekust ja stabiilsusest Euroopas ning selle ühes piirkonnas - Läänemere regioonis.
Al-Qaeida hiljutine ähvardus Norra suunas peaks silmad avama kõigil, kes seni on arvanud, et terrorism on vaid üksikute riikide probleem. Meid aga, kes me elame rahumeelses Põhjas ega tülita kedagi, justkui ei puudutaks tänased ohud.
Läänemere regioon on tuntud oma eduka majandusliku ja sotsiaalse arengu ning tugeva kasvupotentsiaali poolest. Samas asub Eesti geograafilise Euroopa üsna põhjapoolses servas. Merele avatud ja Põhja-Euroopa ristteedel asuvat riiki on läbi ajaloo ähvardanud erinevad ohud. Küllap seetõttu sunnibki meie ajalooline kogemus vaatama ka tänast ja homset maailma pisut eripärase prisma läbi.
Meie regiooni suhete arhitektuuris on toimumas olulised muudatused - Poola, Leedu, Läti ja Eesti võetakse loodetavasti peagi vastu Euroopa Liitu ja kolm Balti riiki on liitumas NATO-ga. Väljapoole Euroopa Liitu jäävad Läänemeremaade Nõukogu kümnest liikmesriigist Norra, Island ja Venemaa ning väljapoole NATO-t Soome, Rootsi ja Venemaa.
On selge, et Läänemere-äärsete riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide valmisolek kriisidele reageerida ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võidelda peab jätkuvalt suurenema. Vaja on veelgi tihedamat omavahelist koostööd.
Eesti lähtub julgeoleku jagamatuse põhimõttest. Läänemere piirkond on Euroopa lahutamatu osa. Seda ka julgeoleku mõttes. Nii tunneme me suurt vastutust, aga ka muude Euroopa piirkondade julgeolekuolukorra muutuste mõjusid. Eriti terrorismivastane võitlus veenab meid, et julgeoleku seisukohast ei saa üksikuid piirkondi isoleerida, et siis paja ühes servas paksemat suppi keeta.
Julgeoleku jagamatuse põhimõttest lähtuvalt on oluline koostöö ka kõikide nende riikidega, kes vahetult küll ei asu Läänemere ääres, kuid kelle tegevus mõjutab siinset olukorda. Eesti kui Euroopa Liidu ja NATO-ga liituja on valmis koostööks kõikidega, kes soovivad tugevdada julgeolekut regioonis.
NATO aktiivne osalus Läänemere piirkonnas ja koostöö süvendamine piirkonna nende riikidega, kes NATO-sse ei kuulu, on meile väga oluline mitmest aspektist. Me oleme huvitatud stabiilsusest ja demokraatia arengust regioonis. Läbi heatahtliku koostöö majanduse, kultuuri, keskkonna, julgeoleku ja mis tahes muus valdkonnas suurendame vastastikust mõistmist ja süvendame demokraatlikke arenguprotsesse.
Väikeriigina tunnetame eriti selgesti kollektiivse ja kooperatiivse julgeoleku vajalikkust. Sellest lähtudes me ei vastanda erinevaid suhete formaate ega erinevaid partnereid üksteisele. Meie transatlantilised suhted arenevad kõrvuti heade suhetega Euroopas ja Läänemere regioonis.
Esile võiks tõsta näiteks ladusat koostööd Soome, Venemaa ja Eesti piirivalve vahel, kes korraldavad regulaarselt merepäästeõppusi ja teevad muud tõhusamaks toimimiseks vajalikku. Samuti on meil Viini Dokumendi raames kasutusel täiendavate sõjaliste inspektsioonide süsteem Venemaaga.
Lugupeetud kuulajad,
Transatlantilist sidet võib nimetada NATO selgrooks. Seda selgroogu tugevdavat kaltsiumi ei lisa erimeelsused, vaid arusaam, et oleme üksteisele parimad võimalikud liitlased.
Selgroogu tugevdaks seegi, kui me Euroopas võtaksime tõsisemalt maailmas eksisteerivaid ohtusid ja vajadust nendega tegelda ning oleksime ühtlasi ka valmis panustama oma ressursse. Ja seda efektiivsemalt kui seni. Erinevad Eesti valitsused on järginud viimastel aastatel põhimõtet, et kaitsekuludeks eraldatakse 2% meie majanduse kogutoodangust. Mul on heameel märkida, et meie rahvas saab aru niisuguse panuse tähtsusest ja nii on umbes 70% inimestest arvamusel, et kaitsekulusid tuleb senisel tasemel hoida või isegi suurendada.
Kaasa arvatud ülalmainitud põhjustel pean Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika arendamist oluliseks. Kuid sama tähtis on, et seejuures muutuks liberaalse demokraatia väärtusi jagavate riikide koostöö tugevamaks ja võrdsemaks.
Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat tuleks kujundada nii, et see ei tooks enesega kaasa selliseid kohustusi, mille täitmiseks puudub tegelik võimekus. Niiviisi devalveeruks lubaduste ja kohustuste sisu ning tekiks erinevate katteta ja vastuoluliste julgeolekulubaduste keerukas võrgustik.
Sageli kõneldakse ja ka mina rääkisin siin transatlantilisest sidemest. Siinkohal võib tekkida küsimus, miks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides peetakse seda sidet niivõrd oluliseks.
Ühelt poolt võib tuua nüüdseks juba palju kõlanud emotsionaalse ja generatsioonilise põhjuse. Ajaratta pöörlemisest ja generatsioonide vahetumisest tulenevalt on Euroopa lääneosas väheseks jäänud neid inimesi, kellel on isiklik mälestus Marshalli plaanist. Saksamaal ei ole enam väga palju aktiivses eas inimesi, kes vahetult mäletavad John Kennedy kõnet Schönebergi raekoja ees 26. juunil 1963 ja tema kuulsat "Ich bin ein Berliner".
Samas on Kesk- ja Ida-Euroopa uutes demokraatiates just kõige aktiivsemas eas väga palju inimesi, kelle jaoks Ronald Reagani "Kurjuse Impeeriumi" kõne oli üks määravatest hetkedest nende elu noorpõlves.
Teisalt tuleb tõdeda, et rõhuv enamus Euroopa Liiduga ja NATO-ga liituvatest riikidest on väikesed ning paljud nendest on piiratud ressurssidega. Küllap on sarnaselt Eestile ka teistele riikidele Euroopas ja maailmas julgustavad niisugused arengud, mis viitavad pingete vähenemisele ja annavad lootust stabiilsusele. Pean siinkohal silmas arenguid Iraagis, Afganistanis, Küprosel, Balkanimaades.
Rahu ja julgeolek ei seisne ainult relvarahus. See tähendab ka turvalist ühiskonda, kus pole kohta kuritegevusel ega narkokaubandusel. See tähendab ka vastastikust lugupidamist ja austust teiste rahvaste keele ja kultuuri vastu, see tähendab ka erinevate uskude ja usundite leplikkust. Seda loetelu võiks jätkata pikalt.
Austatud kuulajad!
Lõpetuseks märgiksin lühidalt: Euroopa püsiv julgeolek luuakse kogu Euroopas tervikuna. Julgeolek ja stabiilsus ei ole lihtsalt Jumala kingitus, see on katsumus inimkonnale, millega tuleb pidevalt tegeleda; seda ei saa hetkeliselt luua - küll aga mõtlematuse ja tegevusetuse tulemusena kaotada.
Soovin teile kõigile jõudu ning loodan, et regiooni koostöö jätkub ka edaspidi vastastikuse mõistmise, abistamise ja kogemuste vahetamise õhkkonnas.
Tänan tähelepanu eest.
|
| |
|
vpk.ee
