In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President Luksemburgi Suurhertsog Henri ja Suurhertsoginna Maria Teresa poolt Vabariigi Presidendile ja proua Ingrid Rüütlile antaval pidulikul õhtusöögil Luxembourgis, 5. mail 2003
05.05.2003


Austatud Teie Kuninglik Kõrgus Suurhertsog Henri, suurhertsoginna Maria Teresa,
Ekstsellentsid, daamid ja härrad,


Tänan Teie Kuninglikku Kõrgust toosti ja nende soojade sõnade eest, mida äsja ütlesite Eesti rahva ja riigi aadressil. Koos sellega tänan enda, oma abikaasa ning kogu delegatsiooni nimel Teid, Teie kuninglik kõrgus suurhertsog Henri, küllakutse ja tänase südamliku vastuvõtu eest.

Pean tunnistama, et teie rahvas ja riik on juba jätnud mulle väga sügava mulje. Tuhanded kilomeetrid, mis lahutavad Luksemburgi Eestist, tunduvad siin kohal olles peaaegu olematud. Teie sõbralikkus ja avatus on selle põhjuseks. Samuti köidab meid see, kuidas üks Euroopa väikseimaid riike pindalalt ja rahvaarvult on muutunud poliitiliselt ja majanduslikult silmahakkavaks ja kaalukaks osaks. Ühtlasi - nagu Te märkisite - on meil palju sarnaseid jooni, mis loob samuti soodsa pinnase teineteise mõistmiseks.

Ei ole sobivamat kohta kui siin, täna õhtul, öelda, et Eesti võlgneb Luksemburgile tänu toetuse eest Euroopa Liidu laienemisel. Nagu te märkisite, sai Eesti kutse alustada liitumisläbirääkimisi 1997. aastal Luksemburgi eesistumise ajal just selles linnas. Mõne nädala eest Euroopa Liidu Ateena tippkohtumisel antud allkirjad on selle töö tulemus, mida Luksemburg on aktiivselt toetanud. Ühinenud Euroopa on meile kõigile väga tähtis. Head meelt tuntakse heade ja võimekate naabrite üle. Euroopas ei ole keegi meist ainult õpipoisi rollis ja Eesti ei tule Euroopa Liitu tühjade kätega. Euroopa Liidu iseloomulikud jooned, millest te kõnelesite, sh liikmesriikide võrdsus, lubavad iga liikmesriigi panust kogu Euroopa ees erapooletult hinnata.

Euroopa Liidu laienemine ei ole mitte ainult ajalooline võimalus. Laienemine ei saaks teoks, kui selle taga ei oleks selge poliitiline ja ajalooline vajadus ning sajanditepikkune traditsioon. Idee Euroopa ühiskodust, mille liikmeks oleksid suveräänsed riigid, on üpris vana. See ei ole veel saanud täielikult reaalsuseks, aga me kõik oleme sellele lähemal kui ükski põlvkond enne meid kogu Euroopa tuhandete aastate pikkuse ajaloo kestel. Sellisel taustal käsitleme me ka Eesti ja Luksemburgi kahepoolseid suhteid. Need on täna väga head, ent need saavad olema veelgi paremad.

Lugupeetud suurhertsog,

Rääkides veelgi parematest suhetest Luksemburgi ja Eesti vahel pean ma silmas edaspidist suhete süvenemist, sügavuti minekut. Poliitilisele, diplomaatilisele ja majanduslikule koostööle lisandub kindlasti enam kultuurilist ja otsest inimestevahelist läbikäimist. Kui viimasest rääkida, siis esietendus Eesti näitleja ja näitekirjaniku Jaan Tätte näidend "Ristumine peateega" 2001. aastal Luksemburgis. Sama näidend on olnud ülimenukas ka Eestis. Seega on meie kodanikel juba võimalusi tutvuda üksteisega ja kõrvutada oma hoiakuid ilma, et selleks vajataks poliitilist vahendust.

Austatud suurhertsog,

See, et väikesed rahvad on ikka muret tundnud on vähese rahvaarvu pärast, samuti oma keele säilimise pärast, see on üsna loomulik. Seepärast on ka sel teemal palju kõneldud ja kirjutatud. Luksemburg on saksa ja prantsuse keele kõrval säilitanud ka oma keele. Me mõistame kui unikaalne see on. Eestlaste puhul on sageli arvatud, et eesti keel on nende identiteedi peamine kandja.

Keele kõrval vormivad iga rahvast tema kultuuripärand ja haritud vaim. Osutan, et Luxembourgi linn ja Tallinna vanalinn on kantud maailma kultuuripärandi nimekirja. Ei ole kestvamat omakultuuri ja rahvuslikku omapära kandjat kui sajandeid püsivad kaunid ehitised. Niisuguseid ehitisi nägime me juba täna Luxembourgi linnas arvukalt. Ei jäänud kahtlust, et me oleme saabunud ajaloolise Euroopa südamesse.

Asukoht Euroopa südames on Luksemburgi jaoks nii loomulik, et teda peetakse piirideta riigiks. Kaugemalt tulijatel on aga ikka heameel meenutada, et Schengeni kokkulepe, mis meilegi reisimise lihtsamaks on teinud, on pärit Luksemburgist ja nimi Schengen tähistab väikest küla Moseli jõe ääres, kus jooksevad kokku Luksemburgi, Saksamaa ja Prantsusmaa piir.

Austatud suurhertsog, austatud suurhertsoginna,

Peatselt saabub 23. juuni. See on Luksemburgis valitseja päev, Eestis on 23. juuni Võidupäev. Eesti Võidupäev on seotud meie võitlusega iseseisvuse eest peale I maailmasõda, 1919. aastal. Me võitsime iseseisvuse 20. sajandi algul ja paraku kaotasime selle uuesti sajandi keskel, II maailmasõja keerises. Kogu rahva tahet kokku võttes taasiseseisvus Eesti veelkord sajandi lõpul. Ühel või teisel kombel on Eesti ja teiste Balti riikide taasiseseisvumise tunnistajateks olnud kõik täna õhtul siinviibijad. Nagu seda on olnud enamik eurooplasi.

Seepärast on vabadus ja julgeolek Eestile sama olulised märksõnad nagu nad on olnud Luksemburgile. 1949. aastast on Luksemburg NATO liikmesriik, Eestile tõi möödunud aasta kutse liituda NATOga. Luksemburgi otsusele liituda Põhja-Atlandi Lepingu organisatsiooniga eelnesid samuti II maailmasõja rasked, võõra võimu ja sõjapurustusi toonud aastad. Teie kuninglik kõrgus juba kõneles totalitaarsete režiimide okupatsioonist, mida meie rahvad said siis tunda. Seetõttu teame me kõik ka vabaduse väärtust. Ühelegi eestlasele ei tule selgitada, miks juubeldasid ja mida tundisid Luksemburgi kodanikud võttes 10. septembril 1944. aastal vastu Teie Kuningliku Kõrguse isa, kroonprintsi ja tulevast suurhertsogi Jean`i, tookordse troonipärija, kes osales Luxembourgi vabastamises Liitlasvägede ohvitserina.

Suure tõenäosusega on Luksemburg ja Eesti aasta pärast liitlased NATO laua taga. Meie jaoks on see võimalus olla kaasarääkija seal, kus otsustatakse Euroopa julgeolekut ja kogu maailma julgeolekut puudutavaid küsimusi. Me oleme samuti püsiva transatlantilise sideme toetajad. Ühtlasi otsime häid suhteid oma naabritega, kes NATOsse ei kuulu. Luksemburg on aastate jooksul avaldanud oma selget toetust Eesti NATO pürgimustele ja lubage mul Teid siinkohal tänada. Julgeoleku vallas on meie kahe riigi välispoliitilised sammud olnud samuti kooskõlas ja ei ole kahtlust, et see üksteisemõistmine jätkub.

Teie Kuninglik Kõrgus suurhertsog Henri, Teie Kuninglik Kõrgus suurhertsoginna Maria Teresa,

Olen rääkinud sellest, et meie rahvad on sarnased. Kuid asudes Euroopa eri äärtes, oleme me ka erinevad.
See ei ole üksteisemõistmisel miinuseks, vaid pigem plussiks. Me tahame jääda selleks, kes me oleme. Kuid arusaam, et väike ühiskond tuleb moodsa maailma väljakutsetega toime ainult euroopalike väärtuste põhjal on see, mis meid ühendab ja aitab meil koos paremini edasi minna. Heanaaberlikkus on meie mõlema riigi püüd.

Austatud Suurhertsog, suurhertsoginna, ekstsellentsid, daamid ja härrad,

Soovin edu ja kordaminekuid Teile, suurhertsoginnale ja kogu kuninglikule perekonnale. Soovin õitsengut Luksemburgi Suurhertsogiriigile, soovin inimlikku õnne teie maa rahvale, igale Luksemburgi kodanikule.

Tõstan klaasi Teie terviseks!


Prantsuse keeles:
Discours du Président de la République d'Estonie au déjeuner offert par Leurs Altesses le Grand Duc de Luxembourg Henri et la Grande Duchesse Maria Térésa en l' honneur du Président de la République et Madame Ingrid Rüütel ą Luxembourg le 5 mai 2003


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee