In English

Proua Ingrid Rüütli kõned
Ava print vaates

Proua Ingrid Rüütel Kandlekoja toetuskontserdil 20. märtsil 2003 Sakala keskuses
20.03.2003


Armsad rahvamuusika sõbrad!

Tänane sündmus on eriline – heategevuskontsert ühe tules hävinud pillikoja taastamiseks. Sellist pole eesti kultuuriloos varem teada. Seda võib võrrelda kunagise talgute traditsiooniga, kus kogu külarahvas kogunes, et aidata ühiselt üht taluperet. Sellise elustiili vaimseks aluseks on ühtehoidmise tunne, Meie – tunne, ühise toimetuleku tagamine elu edasikestmise nimel.

On tähelepanuväärne, et see pole enam üksnes ühe küla, ühe linna, vaid kogu Eestimaa üritus, mis leiab aset meie pealinnas! Tähendab on ikka veel võimalik leida pidepunkte, mille nimel ühiselt kokku tulla ja koos olla!

Tänase ürituse märk on kultuuri jätkusuutlikkus. Meie tänases tegelikkuses, globaalse massikultuuri kõrval elab edasi mitte üksnes rahvamuusika oma mitmekesistes vormides, vaid ka pillide meisterdamise kunst. Kusjuures mitte üksnes vanade inimeste nostalgiana, vaid ka paljude noorte huvialana, nende kunstilise ja emotsionaalse eneseteostuse väljendusena. Selle toredaks näiteks on Rait Pihlap ja tema rahvamuusikust abikaasa Margit, kes on oma elustiiliks valinud rahvamuusika viljelemise, õpetamise ja pillide meisterdamise.

Tahaksin pühendada nüüd paar sõna ka kandlele. Kannel on üks vanimaid teadaolevaid eesti rahvapillile. Kannel on imeline pill. Kandle nime oleme laenanud oma naabritelt – lätlaste-leedulaste esivanemailt, ja keeleajaloo andmed lubavad dateerida seda paari tuhande aasta taha. Kuid kannel ise on tõenäoliselt veelgi vanem, kandle taolist pilli on tundnud kõik soomeugrilased ja paljud teisedki rahvad.

Erinevalt muudest vanematest pillides, näiteks karjasepillidest, ei ole kandlel olnud praktilist otstarvet, ta oli algusest peale ilu ja rõõmu pill. Kuid kandlele omistati ka üleloomulikke võimeid. Kandle sünd on nimelt seotud kahe ilusa müüdiga. Ühe järgi on kannel tehtud puust, mis on välja kasvanud ülekohtuselt hukatud vaeslapse südamest. Teine jutustab, et kannel on saanud endale keeled ohvrina hukatud süütu neiu juustest. Just seetõttu ongi kannel omandanud üleloomulikud võimed. On usutud, et kandlemäng võib koguni eemale peletada katku ja surma.

Maailm seisab täna jälle tundmatu tuleviku lävepakul. Meil ei jäägi muud üle kui kannelt helistada ja palvetada, ükskõik mis usku keegi ka ei oleks. Palvetada Eestimaa ja rahva eest, iraagi ja ameerika rahva eest, kõigi süütute inimeste eest kogu maailmas ja soovida, et meie planeedil valitseks võimalikult pea taas rahu ja üksteisemõistmine.

Pöördudes nüüd tagasi meie tänase ürituse juurde, tahan soovida Raidile ja Margitile õnne ja kordaminekuid nende tegemistes. Suur tänu ka kõigile teile, kes te siia kokku tulnud – nii muusikutele kui ka üritust toetavale publikule! Aitäh ja toredaid rahvamuusika-elamusi teile!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee