In English

Proua Ingrid Rüütli kõned
Ava print vaates

Proua Ingrid Rüütel Heade Mõtete Nõukogu foorumil 11. aprillil 2003 Tallinna Matkamajas
11.04.2003


Täna räägime lastest ja vägivallast


Elame avatud ühiskonnas, kus domineerivad globaalsed huvid ja suured probleemid. Neile tuuakse sageli ohvriks kohalikud arengud ja inimlikud väärtused. Samas elame üle ka suurte muutuste aega, kus aina metsa raiutakse, nii et laastud lendavad.

Sotsiaalsete näitajate langemist Eestis nagu muudeski üleminekuühiskondades on seletatud enamasti "kommunistlike iganditega".

Unustatakse seejuures, et murrangulised muutused ühiskonnas põhjustavad kõige hea juures, mida nad pikemas perspektiivis kaasa toovad, paratamatult ka stressi ja anoomiat (organiseerituse puudumist). Stress ise põhjustab töövõime langust ning suhtlemisraskusi.

Anoomia tekib nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. Üksikisiku tasandil väljendub see kas energia puudumises, isoleerumises või siis, kontrastiks eelnevale, agressiivse käitumisena.

Ühiskondlikul tasandil väljendub anoomia kõrvalekaldumistena, kuritegevusena, ebamoraalsusena, mis tulenevad usu kaotusest väärtushinnangutesse, olles sageli kombineeritud individualismiga…" (Eesti kultuuripoliitika Euroopa Nõukogu Kultuurikomitees: 188-189).

Kannatajateks on need, kes end ise aidata ei suuda või ei oska – emotsionaalselt tundlikumad ja madalama enesehinnanguga inimesed, nii mehed kui naised, eelkõige aga ühiskonna kõige nõrgemad – lapsed.

Vägivalda kohtame tänapäeval nii perekonnas, koolis, tänaval, meedias kui ka ühiskonnas tervikuna. Ka globaalpoliitikas püütakse jätkuvalt võidelda vägivalla vastu vägivallaga, mis sünnitab taas uut vägivalda.

Uurimused laste väärkohtlemisest näitavad, et selleni viib sagedamini just erinevate riskifaktorite koosmõju.

Siia kuuluvad nii individuaalsed isikuomadused kui ka sotsiaal-majanduslikud ja sotsiaal-kultuurilised tegurid – majandusliku toimetuleku raskused, inimeste sotsiaalne isoleeritus, ühiskonnas valitsevad väärtussüsteemid, samuti probleemi vähene teadvustamine ühiskonnas ning riikliku preventatsioonipoliitika nõrkus.

Inimest ümbritseb nn sotsiaalvõrgustik. Avaramas tähenduses mõistetakse selle all ühiskonda, milles me elame, mille igal liikmel on oma vajadused ja sotsiaalsed suhted, milles kõik inimesed on omavahel mingil kindlal viisid seotud ja kus toimib kommunikatsioon.

Soodne sotsiaalvõrgustik on tähtis toimetuleku, tervise, pika eluea ja kõrge elukvaliteedi tagatis. Ent juhul, kui inimene on sattunud raskustesse ja teda ümbritsev tavaline sotsiaalvõrgustik tema probleeme ei lahenda, on hädavajalik käivitada sotsiaalhoolekande ametnikevõrgustik.

Meie tänase teemaga seoses räägime lastekaitsetöö vabariiklikust ja kohalikest võrgustikest, milles on oluline kaasata peale abivajaja ka tema pereliikmeid, sugulasi, sõpru ning mida peavad juhtima vastava ala spetsialistid – lastekaitsetöötajad, kelle koolitusele ja töölerakendamisele tuleks senisest palju enam tähelepanu pöörata.

Oluline on luua erinevatesse piirkondadesse laste tugikeskused ja leida vahendid nende toimimiseks. Kuigi meil on juba mõningaid häid näiteid sel alal, on siin ees veel lai tegevusväli.

Kõik see on siiski juba võitlus tagajärgedega. Seetõttu on oluline pöörata erilist tähelepanu ennetavale tegevusele. Mistahes koolitused ja muud spetsiaalsed programmid jäävad aga ebapiisavaks, kui ei muutu ühiskond ja selle väärtussüsteem tervikuna.

Tuleb nõustuda usuteadlase Toomas Pauliga, kes on väitnud, et meie tänases ühiskonnas on uuteks jumalateks tõusnud raha ja seks. Just siit pinnalt tasub otsida ka paljude väärnähtuste algpõhjusi. Neid jumalaid kummardab ka meedia, mis omakorda oluliselt mõjutab ühiskonda.

Vaimsed huvid ja moraalsed väärtused, perekesksus, ligemisearmastus, hoolivus ja ühise toimetuleku ideaalid tunduvad paljudele vanamoodsad ja iganenud. Domineerib individualistlik edumudel, mida peetakse ülimaks. Kes rongist maha jääb, on luuser ja hukule määratud.

Õnneks ei ole selline mentaliteet siiski ainuvalitsev. Meie kõigi kätes on võimalus ühiselt muuta ühiskonda. Tänane foorum ongi kutsutud sellele kaasa aitama. Soovin kõigile foorumi korraldajatele ja selles osalejatele edu ja jõudu teie tänuväärses töös!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee