In English

Vabariigi President
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjon

Teine koosolek 25. septembril 2002

Osa võtsid: Kalle Merusk, Arno Almann, Sulev Mäeltsemees, Vallo Olle, Garri Raagmaa, Tiina Randma, Aare Reenumägi

Kutsutud: Vabariigi Presidendi sisenõunik Jüri Kaljuvee, Vabariigi Presidendi nõunik Andra Veidemann, Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna nõunik Alar Ojalo

Päevakord:
1. "Riigi ja regionaalse halduse ning kohaliku omavalitsuse suhete korralduse probleeme ühiskondlikus kokkuleppes".
 Ettekandja Arno Almann
2. Arutelu.

K. Merusk tegi lühikokkuvõtte akadeemilise nõukogu 6. septembri s.a koosolekul ühiskondliku kokkuleppe teemal räägitust.


1. "Riigi ja regionaalse halduse ning kohaliku omavalitsuse suhete korralduse probleeme ühiskondlikus kokkuleppes"

A. Almann nimetas akadeemilise nõukogu 6. septembri koosolekul moodustatud töörühma liikmete poolt välja pakutud neli valdkonda, milles Eesti ühiskonnas on kujunenud või kujunemas konsensuslik arusaam kooskõlalise tegevuse vajadusest. See arusaam peaks tuginema kahele olulisele tõdemusele:

a) need valdkonnad omavad võtmetähendust Eesti edasise arengu jaoks,
b) neis valdkondades tänaseks väljakujunenud olukord ei rahulda valdavat osa elanikkonnast. Sellistele tingimustele vastavaid eluvaldkondi on töörühma hinnangul neli:

  1) rahvastiku areng,
  2) heaolu kasvu kindlustamine,
  3) hariduse kättesaadavus ja kaasaegsus,
  4) keskvõimu ja kohaliku omavalitsuse suhestatus.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse suhetekorralduse jõudmist ühiskondliku leppe objektiks võiks kujutada skemaatiliselt (lisa). Skeemist lähtuti järgnevas arutelus.


2. Arutelu

A. Veidemann informeeris komisjoni liikmeid sellest, et koostamisel on PHARE projekt, mille pealkiri on "Sotsiaalse dialoogi arendamisest Eestis". Projekt on seotud ka ühiskondliku kokkuleppe protsessiga. Kui projekti rahastamine õnnestub, on kavas moodustada sotsiaalse dialoogi võrgustik, mis esialgu koosneks 15 võrgusilmast ja need luuakse kõikides maakondades.

Arutelu käigus juhiti tähelepanu riigi ja kohaliku omavalitsuse suhete korralduse küsimuse majanduslikule dimensioonile. Kui võrrelda riigieelarve aastamahtu ja eraldisi sellest kohalikule eelarvele, siis on suhe 3/4:1/4. Kui võrrelda ametnike arvu, siis on suhe 4/5:1/5. Lähiriikides Soomes ja Taanis on suhe 1/2:1/2. Kohaliku omavalitsuse tulubaasist on vaid 23% nende endi kujundada. Seega on kohaliku omavalitsuse majanduslik autonoomia kahetsusväärselt väike. Kohalikul omavalitsusel jääb igal aastal riigieelarvest saamata 3 miljardit krooni, see on 1/3 kohalike omavalitsuste eelarvete kogumahust, mis on ette nähtud seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

Ettekande teemal arvamust avaldades leiti, et kõigepealt peaks olema põhimõtteline hoiak, kas näeme kohalikku omavalitsust Eestis sama kandvas rollis nagu see on näiteks Soomes või Taanis. See on fundamentaalne küsimus.

Üheks esimestest ülesannetest peeti funktsioonide määratlemist, nende juurde tuleb finantsiline mudel. Funktsioonid peavad olema korrelatsioonis rahaga.

Tehti ettepanek, et kokkuleppe vormiks võiks olla kontseptsioon. Kontseptsiooni hakkavad toetama seadusandlus ja finantsid.

Ettekandes pakutud skeemi järgides lisati mõned mõjud:
- tsentraliseerimine kui protsess;
- objektiivsed protsessid, trendid (muutused rahvastiku koosseisus);
- kohalikku demokraatiat on vähe (inimesed ei julge oma seisukohti välja öelda, millest paljuski tuleneb kohaliku omavalitsuse nõrkus);
- kohalikul tasandil on vähe strateegilist, mõeldakse tänastele ja homsetele kuludele, aga mitte pikas perspektiivis; omavalitsused ei täida ka näiteks keskkonna- ja ehitusjärelevalve funktsiooni.

Osutati asjaolule, et ühiskondlikku leppesse saavad minna vaid peamised probleemid.

Komisjon jõudis järgmistele seisukohtadele:
- ühiskondlik lepe keskvõimu ja kohaliku omavalitsuse suhestatuse valdkonnas on vajalik;
- leppe objektiks võiks olla riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu kontseptsioon, mis on sisustatud üksikküsimustega (funktsioonide jaotus, regionaalne haldus, kohaliku demokraatia areng jne);
- uus kontseptsioon eeldab uut seadusandlust ja finantseerimise lahendamist.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee