In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President jättis välja kuulutamata sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse
30.12.2002


President Arnold Rüütel kirjutas täna Kadriorus alla otsusele jätta välja kuulutamata Riigikogus 10. detsembril vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus, kuna seaduse muudatused on vastuolus põhiseaduse § 10, § 11, § 12 ja § 28 lõike 1-ga.

President märkis oma otsuses, et sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse § 1 punktiga 3 täiendatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõige 1³ ja punktiga 4 täiendatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõige 14 annavad suured volitused kohaliku omavalitsuse vastavale komisjonile hindamaks isiku varalist seisu, mis suurendab oluliselt võimalusi subjektiivse otsustuse tegemiseks toimetulekutoetuse määramisel.

Tulenevalt põhiseaduse § 28 lõikest 1 on Eesti Vabariik võtnud endale kohustuse osutada abi puuduse korral, kuid abi osutamise tingimuseks ei tohiks asetada abitaotleja olukorda, kus ta puudust kannatavana inimväärse elu tagamiseks on sunnitud oma vara võõrandama või oma mõistlikul tasemel olevad säästud kulutama, lisas president.

Samuti on täiendatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõiked 1³ ja 14 vastuolus põhiseaduse §-ga 10, mille kohaselt õigused, vabadused ja kohustused peavad tulenema põhiseaduse mõttest või olema sellega kooskõlas ja vastama inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse § 1 punktiga 6 muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõiget 2¹, millega kehtestatakse, et toimetulekutoetuse määramisel loetakse kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane vanema ülalpidamisel olevaks, välja arvatud juhul, kui ta on abielus või tal on laps.

President nimetas oma otsuses selle seadusesätte vastuoluliseks perekonnaseaduse §-ga 60, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama üksnes oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Õppimise ajal on vanem kohustatud last ülal pidama sel juhul, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Ülalpidamise kohustust aga ei ole vanemal juhul, kui laps õpib rakenduskõrgkoolis või ülikoolis.

Vastavalt põhiseaduse §-le 12 ei tohi kedagi diskrimineerida päritolu, varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kuigi sotsiaalhoolekande korras osutatav abi on viimane võimalik allikas, millega isik peab toime tulema, ei anna see õiguslikku kaalutlust teha õppurite, eelkõige aga kuni 24-aastaste seas vahet nende vahel, kes õpivad ja kes ei õpi. Võimaluste erinevus tekib samuti õpilaste ja üliõpilaste endi vahel. Kui ühel õppuril vanemaid ei ole, on tal õigus toimetulekutoetust taotleda. Vanemat omaval õpilasel või üliõpilasel endal aga toimetulekutoetuse taotlemise õigus puudub. Seega on “Sotsiaalhoolekande seaduse” muudetud § 22 lõige 2¹ vastuolus põhiseaduse §-ga 12.

President viitas oma otsuses ka mõistete ebatäpsusele, mis ei ole õigusselguse põhimõttega kooskõlas.

Presidendi otsuse leiate koduleheküljelt aadressilt www.president.ee


Presidendi kantselei pressiteenistus
Kadriorus 30. detsembril 2002


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee