| |
 | Proua Ingrid Rüütli intervjuud | | |
Proua Ingrid Rüütel ajalehele Eesti Päevaleht 21. detsembril 200221.12.2002
Ingrid Rüütli kolm kohustust
Põhimõtteliselt võiks Ingrid Rüütel olla tavaline 67-aastane memm, kes pensionipõlve pidades lapselastel päid silitab ja oma mehele toeks on. Või siis vanuigi koos kaasaga lihtsalt välisreisidel silmaringi avardamas käib. Ja aeg-ajalt mõne uue koolimaja avamise puhul vaguralt naeratades lindi läbi lõikab, arutleb Tiina Kruus.
Aga ei, öelda tema kohta pensiokas või presidendi saatja oleks ilmne liialdus. Tas pole jälgegi vanainimese või halli hiirekese olemusest.
Must juuksepahmakas ja sügavpunane pintsak, aisakellalugu pinisev moodne mobiil ja enesekindel hoiak. Proua Rüütel on suhtlemisspets ja selle eest auhinnagi saanud - mullu pressisõbra tiitli. Ta ei ütle ära ühestki tõsiselt võetavast intervjuust, ei salasta oma telefoninumbrit ning läheb täitsa vabalt menukasse telesaatesse laulma.
Aasta on lõppemas. Kas olete jõudnud kõik plaanitud tööd valmis?
Olen eluaeg olnud väga aktiivne. Lapsepõlves käisin korraga tava-, spordi- ja muusikakoolis, õppisin igal pool hästi. Suudan igas olukorras tööd teha. Kuna olen nüüd tööpäevadel vaba majapidamisest, siis see aeg jääb mul kõik üle: koristama ja poes käima pean ainult nädalavahetusel.
Milline näeb välja teie tavaline päev?
Tavalist päeva ei ole. Näiteks tänane päev, kohe vaatame (teeb märkmiku lahti). Hommikul istusin kabinetis, tegin tööd, vastasin meilidele, praegu annan intervjuud. Vahepeal lähen juuksurisse, kell 18 on patrooniüritus, jõulukontsert Estonias.
Kui võrrelda kümne aasta tagust esimese leedi aega ja nüüdset - mis on vahe?
Ma täitsin tollal välisesinduses samu rolle, mis praegu, ainult et siis olid need rollid tõsisemad. Tollal tuli välismaal tipp-poliitikuile selgeks teha, miks me vajame täielikku iseseisvust. Siis ei olnud ka mingeid esinduskulusid, ööbisime sageli väliseestlaste kodudes, presidendil ei olnud tõlke. Mina olin sagedasti ise talle tõlgiks. Praegu on ikka rohkem esindusülesanded, aga tollal tuli diplomaadirolli täita ja ma sain sellega päris hästi hakkama.
Kui palju olete suhelnud eelmise presidendipaariga?
Mõnel ametlikul üritusel. Nüüd kui oli presidendi kantselei 10. aastapäev, olid nad kutsutud.
Milline on presidendiproua sisulise ja välise töö vahekord?
Tegelikult on presidendi abikaasa amet minu jaoks väga sisuline. Mulle antakse palju tööd ja ma teen seda. See on hästi ühitatav minu erialatööga, milles on samuti oluline suhtlemine inimestega.
Mis oli lõppeva aasta põnevaim erialane töö?
Mul on käsil mitu asja. Olen välja töötanud arvutimeetodi rahaviiside meloodiatüüpide tuvastamiseks ja võrdlemiseks. Teine on "Vana kandle" Kihnu laulude köide, mida koostan.
Väga uus töö on ankeetprojekt, kus olen küsitlenud viimasel Baltica folkloorifestivalil osalenud eesti rühmi, et teada saada, miks nad rahvakultuuriga tegelevad. Küsisin neilt ka, milleks on tänapäeval pärimuskultuuri vaja ja mida selle säilitamiseks-arendamiseks teha.
Kui palju olete nõustanud oma abikaasat kui riigi esimest meest?
Meie poliitilised vaated ja eluhoiakud on väga sarnased. Ma olen talle andnud nõu nagu iga nõunik oma erialal: kui kulturoloog ja kultuuriantropoloog.
Mitmeid presidendi esitatud seisukohti on peetud teie omadeks.
Kuulge, ükski president ei tee üksi mitte midagi! Mitte kuskil maailmas ja ka mitte Eestis. Kõigil maailma presidentidel on nõunikud. Ka mina olen osalenud selles protsessis, aga mitte nii, et ma olen seda juhtinud. Kas ma ei tohi oma seisukohta avaldada, kui teised nõunikud seda teevad! Presidendil ei olegi minu eriala nõunikku!
Kas teie kostüümi presidendi vastuvõtuks veebruaris on juba hakatud tegema?
Ei ole. Üldse see vabariigi aastapäeva vastuvõtt on liiga. Minule meeldiks rohkem rahvapidu koos külalistega, nagu tehakse Prantsusmaal, aga meil on omaks võetud rohkem Kesk- ja Põhja-Euroopa laad.
Vabariigi aastapäev peaks olema kogu eesti rahva pidu - kas või lauluväljakul. Aga talvel on seda muidugi väga raske teha.
Kes vajab Eestis kõige enam kaitset?
Ühelt poolt paljud lastega pered. Teisalt vanurid. Kui paljud maalapsed ja väikeste keskuste lapsed peavad haridusest ilma jääma oma pere viletsa majandusliku olukorra tõttu. Neil on maalapike, millest end ära elatada, kuid linnas õppimiseks, riieteks ja elamiseks on vaja raha.
Mu oma õel on viis last, kaks on suured, aga kolme koolitab üksi. Ka tema oli vahepeal töötu.
Kui palju tunnete Eesti venekeelset elanikkonda?
Probleem on selles, et nad kuidagi kehvalt omandavad eesti keelt. Paljud on ka eksami teinud, aga ikka ei räägi. Mina elasin lapsena mõne aasta Venemaal, käisin ühe aasta vene koolis ja sellest piisas, et ma vene keelt siiani valdan. Nad elavad siin aastaid ja ei oska. Et eesti keel on raske, on tõsi. Kuid vene keel on eestlasele sama raske.
Kas riigikeele nõue on oma ainuvõimalikkust minetanud?
Seda on soovitanud mõned välismaa instantsid ja see teeb mind küll väga rahutuks. Euroopa seadused kehtivad eri riikides eri olukordi arvestades erinevalt. Kui Soomes on 4% rootsikeelseid, siis kehtib seadus ühtmoodi, kui meil kolmandik venekeelseid, siis on see ohu märk, kui nad ei räägi eesti keelt. Oht eesti keele ja rahvuse säilimisele. Ida-Virumaal ja mujalgi suhtlevad eestlased siiani venelastega vene keeles. Aga miks nad peaksid?
Viimasel ajal on probleemiks ka ingliskeelse massikultuuri pealetung, mis kipub emakeelset omakultuuri tagaplaanile tõrjuma, eriti noorte hulgas.
Kuivõrd teile läheb korda kriitika teie isiku suhtes?
Kõikide inimeste tahtmise järgi ei saa iial olla.
Milliseid konkreetseid märkusi on teile tehtud?
Mõni tahab, et midagi mu välimuses oleks teistmoodi, mõnele ei meeldi, et ma läksin esinema saatesse "Tähed muusikas", mõni ütleb, et olen liiga tõsine. Seda ütlevad need, kes mind ei tunne, sest tegelikult olen väga huumorimeelne. Väljastpoolt jääb ehk vastupidine mulje.
Pärast eelmist presidendi vastuvõttu heideti ette, et neile, kel olid rahvariided seljas, naeratasin rohkem. Võis tõesti juhtuda, sest minu meelest on tore kanda rahvuspühadel rahvariideid. Aga meie meedias on olnud väga negatiivseid arvamusi nende suhtes, kes presidendi vastuvõtul rahvariideid kandsid. Kui Erki Nool tuli koos abikaasaga kaunites ja stiilsetes oma kodukoha riietes. Kusjuures pidulikes, mitte mingites sulaseriietes, nagu meedias väideti.
Miks te ise vastuvõtul rahvariideid ei kandnud?
President peab olema frakis, aga fraki kõrval rahvariietes seista, see ei sobi stiililt.
Teie elulugu on äärmiselt, et mitte öelda igavalt eeskujulik. Kas teie elus on olnud ka mõni sündmus, mida häbeneda?
Ega ma ideaalne laps küll olnud. Kord alandati mul isegi käitumishinnet. Käisime klassiga metsa istutamas.
Lõunavaheajal hakkasime üle kraavi võidu hüppama ega pannud tähele, kui meid tööle tagasi kutsuti, jäime natuke hiljaks. Sellest tehti selline number! Ja mind püüti "desertööride" eestvedajaks teha!
Millist sammu oma elus olete kahetsenud?
Igatahes pole see midagi eriti olulist, mida peaks mäletama. Kõigele lisaks läksin ma ju nii vara mehele, et see hoidis ära ilmselt suuremad lollused, mida võinuksin teha.
Millised on olnud suuremad kompromissid teie pikas abielus?
Mulle üldse ei meeldinud, kui abikaasa esimest korda Tallinna tuli. Algul ma ei läinudki kaasa ja harjusime ära sellise eluga, et tema oli Tallinnas, meie Tartus. Lõpuks osutus tema minek väga õigeks. Ta poleks iialgi saanud mängida sellist rolli Eesti taasiseseisvumises, kui poleks olnud võimustruktuurides.
Kas teil on olnud ebameeldivaid kogemusi meedia suhtumisega teisse?
Seriaal "Pehmed ja karvased" mulle küll ei meeldinud, see oli pahatahtlik, õel ja kohati üsna labane. Nüüd võetavat see uuesti kavasse. Lõhnab mingi poliitilise tellimuse järele. Kas nii soovib endale teed teha "uus poliitika"?
Kumb teile vastukarva oli - sisu või vorm?
Mis nägu see nukk on, pole üldse tähtis, aga sisu! Selliseid labasevõitu ja kellelegi ärategemiseks mõeldud saateid on teles küllaga. Häid seevastu peaaegu polegi. Miks ma tegin kaasa saates "Tähed muusikas" - sest see on hea meelelahutussaade!
Kuidas teie esinemine saates vastu võeti?
Olen ise teinud nii raadio- kui telesaateid. Laul on ju minu eriala, olen laulu-uurija, muusikateadlane ja laulan ka ise. Inimesed on astunud isegi poes ja tänaval minu juurde ja ütelnud, et see oli tore. Ehkki olen kuulnud ka mõne proua arvamust, et presidendi abikaasa ei tohiks sellises saates käia.
Kas folkloristina kuulate ka eesti popmuusikat?
Absoluutselt kõike, ma olen ju muusikateadlane! Ma pean olema kursis kõigega, mis eesti muusikamaastikul toimub. Ka oma viie lapselapse kuulatavat muusikat kuulan teadlase, uurijana. Ma vaatan ja kuulan ka raadio-telesaateid, mis mulle ei meeldi, sest kultuuriantropoloogina huvitab mind eesti inimese käitumine ja suhtumised.
Te kasvatate oma kaht lapselast, 10- ja 12-aastast tüdrukut.
Ka mind on kasvatanud põhiliselt vanaema. Ema oli tööga hõivatud näitlejanna.
Tegelikult olen kogu aeg mõnede lapselastega koos elanud, kord ühtede, kord teistega.
Kas teie käite nende lastevanemate koosolekul?
Käin ikka. Neil on väga sümpaatsed õpetajad. Üleminek teise kooli oli tüdrukutele üsna raske. Aga vanalinna kool on väga armas.
Mida ütleksite, kui nad tahaks minna missivõistlusele?
Kui tahaks, las minna. Kuigi ma soovitaks neil tõsisemate asjadega tegelda. No eks ma läheks vaatama, kui nad osaleks. Ma vaatan ju vahel telekast maailma missivõistlusi ka. Ikka kultuuriantropoloogina. Ja ma eelistan alati eksootilisi misse!
Kui teie päralt oleks täiesti kohustustevaba nädal, mida sellega ette võtaksite?
Teeksin oma tööd.
Ei läheks kuhugi mitteametlikule reisile?
Minu eas poleks paha minna, ütleme, kaheks nädalaks mingisse sanatooriumi. Aga niisugust võimalust pole mu elus olnud ja ma ei näe ette, et tuleks.
Aga lihtsalt puhkusereis soojale maale?
Ausalt öeldes on mul nii suur pere ja sugulased, keda toetan, et mul ei ole eelarves selleks lihtsalt raha. See oleks natuke vastutustundetu. Kõik mu lapsed, lapselapsed ja muud sugulased mõtleks: mis sa raiskad raha, mida on muuks tarvilikumaks asjaks vaja.
Kas te pole seepärast endale ka muud isiklikku saanud lubada, et vastutate nii paljude inimeste käekäigu eest?
Kindlasti. Mul ei ole kalleid ehteid. Kuigi võiks olla ja oleks vaja ka.
Kas riigieelarves pole ette nähtud?
Esinduskuludest on õmmeldud küll mõned riided, aga ehteid ei osteta. Ehteid peab laenutama.
Mis tellimuse president jõulukingiks sisse on andnud?
Tema ütleb alati, et temal pole midagi vaja. Ega me suuri kinke täiskasvanutele tee. Lapselastele ikka neid asju, mis vaja on. Plaadikuulamisasju ja plaate endid. Raamatuid ja talvespordivahendeid ka. Mõni laps armastab ikka karvaloomi, kuigi on suur.
Kuidas teie pere jõule tähistab?
Jõule peame seal, kuhu suurem osa rahvast saab tulla. Vana-aastaõhtul oleme alati Tartu kodus, seal on meil tänavakogukond. Koguneme majade ette platsile ja soovime üksteisele head uut aastat. Jõulusid peame, kuidas juhtub. Ikka tahetakse jõuluvana, lapsed võtavad talle esinemist väga tõsiselt.
Kas laual on ka kindlad toidud?
Me sööme tavalisi jõulutoite. Verivorstid ja mingi ahjuloom on ka. Tavalised eesti toidud.
Mille poolest olete tüüpiline eestlane ja mille poolest mitte?
Ma olen üsna tüüpiline - üheltpoolt seltskondlik, teisalt üsna suletud. Väga isiklikke asju ei meeldi mulle rääkida. Kui ma vaatan "Mamma mia" saadet, ei saa ma aru, miks naised tahavad oma asju kogu maailmale kuulutada. Minu meelest on see jalustrabav ega ole eestlasele iseloomulik.
Aga ikka vaatate?
Vaatan kultuurantropoloogilisest huvist, missugune eesti inimene tänapäeval on. Ja mitte sellepärast, et see mulle meeldiks.
Ega ma oskagi öelda, milline see tüüpiline eestlane on. Mingit keskmist eestlast ei ole olemas. Praegusel postmodernistlikul ajastul pole ka teistes maades ühtset kogukonda, vaid ühiskonnad jagunevad subgruppideks, väikesteks kogukondadeks, kel on erinevad arusaamad, väärtushinnangud, käitumismallid, kultuurierinevused.
Tiina Kruus
|
| |
|
vpk.ee
