| |
 | Otsused | | |
289. "Kutseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse" väljakuulutamata jätmine11.12.2002
Jätan välja kuulutamata 20. novembril 2002 vastu võetud "Kutseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse".
"Kutseseaduse" § 5 lg 1 sätestab, et "Kutsenõukogu on vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan." Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab kutsenõukogude koosseisud Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks sotsiaalminister. Kehtiva seaduse kohaselt lähtub minister kutsenõukogude koosseisu moodustamisel "vastaval kutsealal tegutsevate töötajate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekutest ja tagab kõigi eelloetletute esindatuse kutsenõukogus."
"Kutseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse" § 3 p 1 annab "Kutseseaduse" § 5 lõikele 2 uue redaktsiooni, mille kohaselt kutsenõukogude koosseisude moodustamisel sotsiaalminister "võib arvesse võtta vastaval kutsealal tegutsevate töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekuid". Taoline muudatus ei kohusta enam sotsiaalministrit erinevalt eelmisest redaktsioonist arvestama kutsenõukogude koosseisude moodustamisel oma sotsiaalpartnerite - vastaval kutsealal tegutsevate töötajate ja tööandjate, kutse- ning erialaühenduste ettepanekutega.
Tulenevalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 87 "Ühinemisvabaduse ja organiseerimisõiguse kaitse konventsiooni" (RT II 1993, 26, 76) artikli 3 lõikele 1 on töötajate ja tööandjate organisatsioonidel õigus "välja töötada oma põhikiri ja reeglid, valida täiesti vabalt oma esindajaid, korraldada juhtimist ja tegevust ning sõnastada tegevuskavad". Sama artikli lõige 2 sätestab, et "riigivõimud hoiduvad igasugusest sekkumisest, mis võiks seda õigust piirata või tõkestada selle seaduslikku rakendamist."
22. septembril 1993 ühines Eesti Vabariik Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooniga nr. 87. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 kohaselt on rahvus-vahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Põhiseaduse §-st 123 lg 2 tuleneb rahvusvaheliste lepingute ülimuslikkus siseriikliku õiguse ees. Nimetatud paragrahv sätestab, et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.
"Kutseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse" §-s 3 p 1 sätestatud kutsenõukogude koosseisude moodustamise kord ei taga töötajate ja tööandjate organisatsioonidele võimalust enda poolt vabalt valitud esindajate nimetamist kutsenõukogusse kui vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorganisse. Seega on "Kutseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse" § 3 p 1, millega muudeti "Kutseseaduse" § 5 lg 2, vastuolus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 87 "Ühinemisvabaduse ja organiseerimisõiguse kaitse konventsioon" artikliga 3 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 3 ja 123.
Pean vajalikuks 20. novembril 2002 vastu võetud "Kutseseaduse ja riigilõivu-seaduse muutmise seadust" Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107.
Arnold Rüütel
Avaldatud Riigi Teatajas 2002 Lisa, 141, 2053
|
| |
|
vpk.ee
