In English

Vabariigi President
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

Sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjon


Neljas koosolek 26. septembril 2002. a

Osa võtsid: Eduard Raska, Ivar Aimre, Iris Pettai, Tiina Raitviir, Rein Vöörmann

Kutsutud: Vabariigi Presidendi sisenõunik Jüri Kaljuvee, Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna nõunik Alar Ojalo, Piirivalveameti vanemohvitser Lembit Võime


Päevakord:

1. Sisekaitse kontseptsioon koos sotsiaalgeograafilise käsitlusega.
Ettekandja Tiina Raitviir
2. Arutelu.
3. Komisjoni järgmise koosoleku aja ja päevakorra määramine.


1. Sisekaitse kontseptsioon koos sotsiaalgeograafilise käsitlusega

T. Raitviir esitas sotsiaal-geograafilise käsitluse sisekaitse ja rahvusliku julgeoleku kontseptsiooni väljatöötamisel.
Siseministeeriumi poolt koostatud ülevaade riigi sisejulgeoleku valdkonna arengust viimasel kümnendil ei peegelda julgeolekuriske ega tulevikku oma riskidega. Eesti ühiskond on mingil määral ummikus ja kriisis ning ei teata, mille arvel edasi liikuda ? kas need on tehnikainnovatsioonid või säästlikuma majanduse arendamine. Tuleb hinnata muutusi ja julgeolekuriske seoses liitumisega EL ja NATOga.
Oluline oleks välja töötada süsteem indikaatoritest-näitajatest, mida Statistikaamet hakkaks koguma, kuna praegune ei rahulda. Oleks vaja välja töötada sisekaitse ja rahvusliku julgeoleku strateegia. On vajadus uue sisekaitse ja rahvusliku julgeolekupoliitika järele.
Käsitletava kontseptsiooni visand (lisatud) hõlmab ka Iris Pettai poolt pakutud ühiskonnaelu valdkondi sotsiaalse turvalisuse seisukohalt. Lisas 1 toodud valdkondadest saab valida kontseptsiooni seisukohalt olulisemad ja neis välja selgitada valupunktid. Kõiki valdkondi tuleb käsitleda nii ruumilises ja ajalises lõikes kui ka inimrühmade kaupa.
Teoreetilis-metodoloogilises plaanis võiks lähtuda kontseptsioonist INIMENE-KESKKOND. Aktiivne element selles on inimene, kes tunnetab keskkonna vajadusi. Turvalisus ja julgeolek on inimese alusvajadused. Inimese tegevusi turvalisuse ja julgeoleku suurendamiseks saab vaadelda valdkondade kaupa.


2. Arutelu

E. Raska - Ettekannet läbis idee, et meil on olemas teatav sotsiaalne aeg-ruum. Selles on võimalik välja tuua teatavad lõiked, allstruktuurid. Iga allstruktuuri osatakse eraldi kirjeldada, aga nende integratsioon jääb probleemiks. On eristatav organisatsiooniline ja võimustruktuur, õigus- ja majandusstruktuurid, asustus- ja territoriaalstruktuur. Igaüht peaks oskama kirjeldada, välja tuua teatavad kõrvalekalded terviku suhtes. Näiteks kui tervikuks on Eesti sotsiaalne aeg-ruum, siis seda võiks kirjeldada vastavate struktuuride kaupa. Need struktuurid oma tegelikus korrastatuses või korrastamatuses avaldavad ennast teatava hälbe kaudu (kuritegevus, enesetapud, narkomaania). Need ongi näitajad. Küsimus on, millise protseduuriga õnnestuks näitaja aluseks olevat struktuuri kirjeldada. Näiteks määrata ära meie arvates ühiskondlikku sotsiaalset aeg-ruumi kirjeldavat 4-5 läbivat lõiget. Näidata ära, millistes punktides on ühiskond ilmselgelt korrastamata ning mille tulemuseks on mitmesugused nähtused ja asjaolud.

I. Pettai - Eesti riik vajaks sisejulgeoleku kontseptsiooni. Üks variant on jätkata praegusel kombel, et Siseministeerium vastutab selle valdkonna eest, meie komisjonis kaardistatakse riskid ja esitatakse oma nägemus, mille võrra riiklik nägemus laieneb. Teine variant sinna juurde võiks olla see, et arendatakse välja strateegiline infosüsteem. Selgitatakse välja rea valdkondade põhinäitajad, mis peaks statistikas kindlasti kajastuma.
Tegelikult peaks mõtlema riikliku strateegia või poliitika väljatöötamisele, mis väljuks ühe kitsa ametkonna haldusalast ja haaraks paljusid ametkondi läbi sisejulgeoleku prisma. Eesmärk on õppida julgeolekuga seotud protsesse tundma ja mõõtma. Erinevad ametkonnad peaksid hakkama neid protsesse kontrollima ja mõjutama teatud meetmete abil. Seda tegevust peaks saama kontrollida valitsus, peaminister, ka president.

Arutati töö tasustamisvõimaluste otsimist.
Arutelus nimetati puudusena seda, et Vabariigi Valitsuse seadus ei näe ette horisontaalsidemeid, neile pole õiguslikku regulatsiooni ametkondade vahel. Valitsusasutused on teinud 63 erinevat arengukava, aga tervikut ei suudeta näha.


3. Komisjoni järgmise koosoleku aja ja päevakorra määramine

OTSUSTATI:

3.1 Komisjoni järgmine koosolek toimub 14. novembril kell 13.00.
3.2 Komisjoni järgmisele koosolekule kutsutakse Siseministeeriumi asekantsler Kalev Timberg tutvustama ministeeriumi meetmeid riigi sisejulgeoleku kindlustamisel.

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee