| |
 | Vabariigi President | | |
Akadeemilise nõukogu seisukohad hariduse, teaduse ja kultuuri küsimustes
Jaak Aaviksoo, Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige
Teadus-, haridus- ja kultuurikomisjon arutas oma kolmel istungil Eesti sotsiaal-majandusliku arengu probleeme, peatudes põhiliselt haridus-, teadus- ja kultuurivaldkonda puutuvatel küsimustel ja jõudis järgnevate põhiseisukohtadeni.
1. Eesti jätkusuutliku sotsiaal-majandusliku arengu peamiseks piduriks on kujunenud haridussüsteemi nõrkus. Majanduskasvu aeglustab kvalifitseeritud tööjõu puudus, rida teravnevaid sotsiaalprobleeme on otseses seoses elanikkonna ja eriti noorsoo ebapiisavate sotsiaalsete pädevustega, mille kujundamisel on haridussüsteemil oluline osa, ning demokraatliku kodanikuühiskonna ülesehitamine on otseses seoses haridussüsteemi suutlikkusega selleks vajalikke oskusi, hoiakuid ja väärtusi edendada. Haridussüsteemi siseselt osundab komisjon eelkõige järgmistele probleemidele.
a. Koolieelse (alus-) ja põhihariduse tasemel jäävad välja kujundamata hoiakud ja oskused, mis on vajalikud edasistes õpingutes ja elukestva õppe printsiibile tuginevas ühiskonnas. Neid puudujääke pole võimalik hiljem korvata.
b. Lubamatu ulatuse on võtnud põhiharidust mitte omandavate laste hulk. Hariduslik kihistumine piki sotsiaalseid, regionaalseid ja keelelisi eraldusjooni on ületanud vastuvõetava piiri.
c. Kutsehariduse areng on lahutatud üldhariduse edendamisest, kutsehariduse piiratud käsitlus ei võimalda selle staatust tõsta.
2. Eesti sotsiaal-majanduslik areng on lahutamatu Eesti rahvuslikust arengust. Rahvuslikku arengut ja kestmist kannavad eelkõige rahvuskultuur ja emakeel. Meie jõupingutused rahvuskultuuri edendamiseks ja emakeele kestmiseks on ebapiisavad. Meie emakeel vajaks põhiseaduslikku kaitset. Hädatarvilik on vastavate riiklike programmide käivitamine oluliselt laiemal alusel, suuremas mahus ja selgetele sihtidele suunatuna kui seni.
3. Teaduse roll ühiskonnas on lubamatult tagasihoidlik - omamaise teaduskompetentsi sihikindel kaasamine rahvuslike majandus- ja sotsiaalprobleemide lahendamisele võimaldaks oluliselt tõsta arengutempot ja vähendada ühiskondlikku võõrandumist.
4. Muret tekitab elanikkonna kehalise tervise halvenemine. Komisjon näeb vajadust spordiliikumise kandepinna oluliseks suurendamiseks, mis peaks seisnema nii ühiskonna tähelepanu pälviva spordi mõiste laiendamises tippspordilt ka harrastus- ja tervisespordile, kui ka sammudes erinevate sotsiaalsete ja rahvusrühmade, samuti maapiirkondade elanikkonna kaasamiseks spordiliikumisse.
Teadus-, haridus- ja kultuurikomisjon peab rahvusliku arengu esmaoluliseks ülesandeks laiapõhjalise poliitilise kokkuleppe saavutamist haridussüsteemi sisulise ja majandusliku edendamise prioriteetsuses ja haridusprobleemide lahendusteedes.
|
| |
|
vpk.ee
