| |
 | Proua Ingrid Rüütli kõned | | |
Proua Ingrid Rüütel Isadepäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis 10. novembril 200210.11.2002
Austatud isad siin saalis ja kogu Eestimaal!
Isaks saada on suur rõõm, isaks olla aga ka suur vastutus. On tore, kui laps kasvab terves ja üksmeelses peres, kus vanemad ja lapsed moodustavad üksteist mõistva ja toetava terviku.
Paraku elame ajal, mis on sünnitanud palju probleeme ja vastuolusid nii ühiskonnas, perekonnas kui ka inimeses endas. Ainult üksteist toetades ja koos lahendusi otsides võime oma muredest ja raskustest üle saada. Teame, et paljudel lastel pole isa või tegelikult on, kuid nad ei tunne või ei suhtle omavahel. Põhjusi on mitmeid. Siin ei saa keegi olla kohtunikuks ega pakkuda üheseid lahendusi.
Sageli tuleb perre uus isa, kes pole küll päris oma, kuid võib selleks saada. Lapsed, kes on kasvanud isata, unistavad sellest sageli. Ja suur on pettumus, kui oodatud isa ei taha või ei suuda pühenduda oma kasulapsele nii, nagu oma lapsele ning hakkab silmnähtavalt eelistama viimast.
Iga laps vajab ja väärib hoolt ja armastust, olgu tegemist oma või kasulapse, tavalise või raske lapse, sirget teed sammuva või sellelt eksinud lapsega. Ainult hoole ja armastuse kaudu võivad ka viimased leida tagasitee väärika elu juurde. Kodu on lapsele tähtis tugi ja varjupaik. Ja isade roll siin, eriti poiste puhul on kahtlemata tohutu.
Ent kodu ja perekonna staatus on tänapäeval kahjuks devalveerunud. Meie ühiskonnas kujundab väärtushinnanguid suurel määral meedia, kus monetaarne ideoloogia kipub domineerima vaimsete väärtuste ees, võim ja vägivald sallivuse, heatahtlikkuse ja üksteisest lugupidamise ees, individualism ja enesekesksus solidaarsuse ja vastutuse ees. Kõik see avaldab tohutut mõju noortele, kes alles hakkavad oma elu kujundama, seda enam siis, kui sellised eluhoiakud pääsevad mõjule ka kodus.
Muutunud on ka kultuuri roll ja mõju. Kui varem on kultuuri missiooniks peetud ühiskonna vaimset enesetäiustamist, siis tänapäeval idealiseeritakse pahatihti hoopis marginaalsusi, nihilismi ja negativismi. Hea sõna pole moes! Kui paljud meie vaimse eliidi esindajad võivad kiidelda sellega, et nad on head isad?
On tähelepanuväärne, et hoopis mitmed tuntud sportlased on saanud noortele positiivseks eeskujuks mitte üksnes oma mehiste sportlike saavutuste, vaid ka eluterve eluhoiakuga, perekesksuse ja kõrge eetilisusega. Olles head isad oma lastele, on nad eeskujuks ka teistele noortele.
Just selliste väärtuste vaimus peaksime kasvatama oma noorsugu ja nendest lähtudes tegema ka poliitilisi valikuid. Õnneks on meil siiski kodu ja perekond paljude inimeste väärtushinnangute skaalal endiselt tähelepanuväärsel kohal ning paljude laste jaoks on hea isa üks õnneliku lapsepõlve garantiisid.
Soovin teile kõigile head isadepäeva! Ja andku jumal meile jõudu, oskust ja kannatlikkust oma samme targalt seada, oma lapsi, nagu ka emasid ja isasid hoida, mõista ja armastada!
|
| |
|
vpk.ee
