In English

Vabariigi President
Ava print vaates

Ühiskondliku kokkuleppe käivitamise faas Ida-Virumaal

Rein Aidma, Ida-Viru maavanem


Lähtudes peamiselt järgmistest asjaoludest ja dokumentidest:

    1. Maavanem esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest (Vabariigi Valitsuse Seaduse § 84 lõik 1. Vastu võetud 13.12.1995).

    2. Maavalitsus korraldab pideva konsultatsioonide ja arvamustevahetuse süsteemi vähemalt järgmiste sotsiaalsete ja etniliste gruppide ning huvirühmadega:

        · omavalitsused;
        · erinevad rahvusrühmad;
        · ametiühingud;
        · ettevõtjad;
        · talunikud;
        · massimeedia.

Ida-Viru maakonna regionaalse arengukava põhijooned aastaiks 1998-2003 on kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 03.11.1998).

    3. Euroopa Liidu praktika sotsiaalse dialoogi ja tööhõive arendamisel. Hiljem on Eesti liitumiseelselt sama kinnitanud näiteks nii: Structured social dialogue at all levels - dokumendis: Joint Assessment of Employment Priorities in Estonia, March 19, 2001.

    4. Kogemused, mis on saadud Shannoni regioonist Iirimaal, West-Lothianist Šotimaal, Tamperest Soomes, Ruhri basseinist Saksamaal jne.

Ida-Virumaal on ülaltoodust johtuvalt aastaid toimunud regulaarne dialoog erinevate rahvusesinduste (23 rahvuskultuuriseltsi ümarlaud maavanema juures) ning ka omavalitsuste ja riigiasutuste maakondlike esinduste vahel. Vastavalt Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvale analoogsele praktikale sõlmiti suure tööpuudusega Ida-Viru maakonnas 31.05.2000 Ida-Virumaa piirkondlik tööhõivelepe (edaspidi THL), millega on liitunud enamus suuri tööandjaid, ametiühingud, koolitusasutused, Ida-Viru Taluliit jt. Seega on loodud sotsiaalse dialoogi harjumus, vastavad teabevahetuskanalid (omavalitsuste, THL partnerite listid).

Mis on tööhõivelepe?

Leppe aluseks on Euroopa Liidu Rooma lepingu ja Amsterdami IGC 1997 täiendused, mille alusel asetati tööhõive võrdsele alusele majanduspoliitikaga.
Euroopa Liidu liikmesriikides on rakendatud kümneid regionaalseid tööhõivepakte (employment pact) kõigis liikmesriikides taanduva tööstuse ja kaevanduste ning restruktureeritavates piirkondades, kus eelkõige suur tööpuudus.

Kuni Eesti astumiseni Euroopa Liitu praktiseerime Ida-Viru THL raames:

    1) tööandjate ja töövõtjate probleemide lahenduste otsimist aktiivse sotsiaalse dialoogi abil;
    2) vastavalt väljatöötatud vormistamiskorrale esitatud ja läbikaalutud projektide toetamiseks kasutame "Algaja ettevõtja toetusfondi", ja riigipoolseid Ida-Viru sotsiaalplaani vahendeid. Esimene annetus oli Velsicol Eesti AS-lt;
    3) esitame projekte teistele rahastajatele;
    4) informeerime Vabariigi Valitsust maakonna regionaalse arengu probleemidest.

Arutatud sõlmprobleemid:

  • Eesti - Euroopa Liidu läbirääkimised ja mõjud Ida-Virumaal
  • Ida-Viru ettevõtluskeskuse loomise idee
  • Ida-Viru korrakaitsefondi loomise idee
  • Jäätmete ladustamistasud prügilates
  • Elektrihinna kujunemise mehhanism
  • ;Sillamäe sadama projekt kui loodetav Ida-Viru arengumootor
  • Kohtla kaevandusmuuseumi projekt
  • Kolledžihariduse seis Narvas ja Kohtla-Järvel
  • Ida-Virumaa investeerimisportaal
  • Ametiühingute nõudmised
  • EAS Jõhvi arenguagentuuri töö tutvustamine
  • On läbi vaadatud osalt rahastatud või kaasrahastatud kümneid projekte. Otsene aktiivne kaasaaitamine maakonna tööhõiveprobleemide lahendamisele. Eesti aktiivne tööturupoliitika on alles kujunemas, sest näiteks 2002. aastal maksab riik Ida-Virumaal sotsiaalseid toetusi ca 70 miljonit krooni. Tööhõive meetmeteks on seevastu kasutada vähem kui 20 miljonit krooni. Samas näiteks Euroopa Liidu liikmesriikides on aktiivsete tööhõive meetmete rahastamine riikide SKP-ga võrreldes 10-15 korda kõrgem kui sama näitaja Eestis!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee