| |
 | Vabariigi President | | |
Millist omavalitsuse süsteemi Eesti vajab - kas selleks on vaja kokkulepet?
Kurmet Müürsepp
Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse esimees
Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees
1. Õigusteoreetiliselt on vaja täpselt määratleda eesti kohaliku omavalitsuse (KOV) süsteemi tuginemine kas kogukondliku või riikliku omavalitsussüsteemi kasuks.
Teoorias tuntakse eelkõige kahte vastandlikku kohaliku omavalitsuse teostamise võimalust:
- kogukondlikku ehk vaba kogukonna teooria,
- riikliku omavalitsuse teooria.
Kogukondliku omavalitsuse tunnusteks on:
- KOV organid on valitud kohaliku kogukonna poolt
- Ülesanneteks on:
- lahendada kogukonna ülesandeid (laat, emadepäev jmt),
- riigi poolt volitatud ülesanded (haridusküsimused, sotsiaaltoetuste väljamaksmine jmt),
- KOV organid on kogukondliku alluvusega,
- riigiorganid ei saa sekkuda kogukonna probleemide lahendamisse.
Riikliku omavalitsuse tunnused:
- KOV ei ole midagi muud kui riigiülesandeid täitev "asi",
- riigil pole otstarbekas täita kõiki ülesandeid pealinnast,
- volitus asju ajada tuleb riigilt mitte kogukonnalt,
- KOV tegevuse üle teeb järelevalvet keskorgan.
Milline on Eesti?
Vallo Olle on asunud seisukohale, et puhtal kujul pole põhiseadusest väljaloetav ei vaba kogukonna ega riikliku kohaliku omavalitsuse teooria. Olulisem ja produktiivsem on pigem mõista, et põhiseaduse koostajad on pidanud vajalikuks põhimõttelist eemaldumist sõjaeelsest riigistatud kohaliku omavalitsuse mudelist ja praktikast, eristades kohalikku omavalitsust järjekindlalt täidesaatvast riigivõimust ja on põhiseadusega kohalikule omavalitsusele kindlustanud märkimisväärse iseseisvuse.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on märkinud, et kohalik omavalitsus kuulub riigivõimuinstitutsioonide hulka.
2. Kohalikud omavalitsused peavad saama iseseisva ja stabiilse eelarve.
Rahaline iseseisvus:
2002. aastal on KOV koondeelarve ligikaudu 9 miljardit krooni, millest 50% võib tinglikult nimetada omatuludeks (üksikisiku tulumaksu, maamaksu, mootorsõidukimaksu laekumine). Teine pool on igasuguste toetuste kaudu eraldatav raha, mis on igal aastal kinni vägagi palju subjektiivsetest teguritest, alates vallavanema õigest erakonna valikust, lõpetades ministeeriumi ametnike näpuvigadest.
Eelarve pikaajalisest stabiilsusest ei saa veel rääkidagi.
3. Tuleks arendada meetmeid, mis tõstaksid omavalitsuste huvi ettevõtluse arendamiseks nende poolt hallataval territooriumil.
Senisest enam on vaja luua reaalseid tingimusi ettevõtluse arenguks.
Ühiskondliku leppe sõlmimise vajalikkust on eelkõige põhjendatud kahe aspektiga (Mati Heidmetsa poolt juhitud ümarlauaarutelul, kus osalesid ühiskondliku leppega tegelenud töörühmade liikmed ning Suurettevõtete Assotsiatsiooni juhid
A. Luukas ja J. Saarniit):
- senine majanduskasvu tempo ei vii Eesti mahajäämuse ületamisele,
- sotsiaalne kihistumine on kujunemas selgeks arenguohuks.
Eeldusel, et Eesti liitub EL-ga, tuleks võtta eesmärgiks kasutada otstarbekalt ja efektiivselt ettevõtluse soodustamiseks ära kõik EL struktuurfondide vahendid.
Siin on võimalus täiendavalt kaasata aastas vähemalt miljard lisakrooni ettevõtluse toetuseks kasutades meetmeid:
- infrastruktuuri ehitus (Vastseliina vald, Tapa linn),
- kutsehariduse munitsipaliseerimine (Tartu linn),
- regioonide konkurentsivõime tõstmine (Saaremaa sild, kohalike teede ja tehniliste võrkude väljaehitamise toetamine).
4. Kohalikud omavalitsused peavad olema kaasatud ühiskondliku leppe ettevalmistamisel ning sõlmimisel.
|
| |
|
vpk.ee
