| |
 | Vabariigi President | | |
Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu seisukohad ühiskondlikust kokkuleppest
Kalle Merusk, Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige,
riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjoni esimees
I Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu koosolekul 06.09.2002 esines ettekandega ühiskondlikust leppest akadeemilise nõukogu liige Mati Heidmets. Ettekande aluseks oli 30.08.2002 toimunud ümarlauaarutelu, kus osalesid ühiskondliku leppega tegelenud kahe töörühma liikmed, samuti Suurettevõtete Assotsiatsiooni juhid ning Vabariigi Presidendi Kantselei töötajad.
Arutelu tulemuseks olid järgmised seisukohad:
1. Leppe vajalikkusest
Leiti, et ühiskonnas on kujunenud teatav valmisolek/ootus stabiilsust ja tasakaalustatus, aga ka heaolu kasvu toetavate ning laiemat kooskõlastatust omavate sammude osas.
2. Leppe kaks varianti
Pakuti välja kaks põhimõttelist ühiskondlikule leppele lähenemise viisi.
A - strateegiline lepe. Aluseks kõiki peamisi eluvaldkondi haarav alternatiivne arenguvisioon, mis toetaks muuhulgas ka kiiremat majanduskasvu ning sotsiaalset stabiilsust.
B - Positiivsete algatuste lepe. Lähtub Suurettevõtete Assotsiatsiooni poolt pakutud algideest - Eesti vajab tänasest olulisemalt kiiremat majanduskasvu. Leping suunatud majanduskeskkonna parandamisele, sihiks positiivsem suhe ettevõtjaskonna ja nn ülejäänud ühiskonna vahel.
3. Konsensuslikud faktorid
Kuna mõlemal väljapakutud variandil on mitmed nõrgad küljed, siis kompromissiks võiks olla lepe nn konsensuslike arengufaktorite osas. St leppe sisuks on ühine pingutus neis Eesti arengut määravates valdkondades, mille tähtsuse ja tähenduse suhtes on täna olemas poliitiline ja sotsiaalne konsensus. Sellistena pakuti välja: Eesti rahvastikuolukord (st rahvatervis), haridus kui keskne arengufaktor, heaolu kasv ja selle õiglane jaotumine.
4. Põhimõtted
Leppe ettevalmistamisel tuleks lähtuda järgmistest põhimõtetest:
- erakondade + huvigruppide kaasamine;
- professionaalsus - sisu ja sammud vastava valdkonna asjatundjatelt;
- kiirus - veniv projekt diskrediteerub.
II 06.09.2002 toimunud koosolekul Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu toetas ühiskondliku kokkuleppe sõlmimise ideed ja luges selle sõlmimise vajalikuks, et tagada ühiskonna tasakaalustatud areng. Akadeemiline nõukogu otsustas luua töörühma koosseisus Andra Veidemann, Mati Heidmets ja Hagi Šein, kelle ülesandeks jäi konkreetsete ettepanekute väljatöötamine ühiskondliku leppe osas.
III Akadeemilise nõukogu töörühm, arutanud võimalikke tegevusvariante ühiskondliku leppe osas, jõudis järgmistele seisukohtadele:
1. Ühiskondlik lepe võiks haarata neid eluvaldkondi, milles Eesti ühiskonnas on objektiivselt kujunenud (või kujunemas) konsensuslik arusaam kooskõlalise tegevuse vajadusest. See arusaam peaks tuginema kahele olulisele üldiselt omaksvõetud tõdemusele:
a) need valdkonnad omavad võtmetähendust Eesti edasise arengu jaoks;
b) neis valdkondades tänaseks väljakujunenud olukord ei rahulda valdavat osa elanikkonnast.
Sellistele tingimustele vastavaid eluvaldkondi on töörühma hinnangul vähemalt neli:
· rahvastiku areng;
· heaolu kasvu kindlustamine;
· hariduse kättesaadavus ja kaasaegsus;
· keskvõimu ja kohalike omavalitsuste suhestatus.
2. Töörühm leidis, et ühiskondliku leppe puhul on keskseks küsimuseks leppe objekti määratlemine (mis on leppe sisuks ja kes on leppe osapoolteks). Leppe sisuks peavad olema konkreetsammud ja toimingud.
3. Töörühma arvates oleks kõige efektiivsem viis töö jätkamiseks tellida vastava valdkonna tippasjatundjatelt Eestis eksperthinnangud leppe võimalikkuse ning selle sisu kohta.
IV 25.09.2002 arutas Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjon ühiskondliku leppega seonduvaid küsimusi.
Komisjon jõudis järgmistele seisukohtadele:
1. Toetada ühiskondliku leppe sõlmimist ning pidada kõige reaalsemaks leppe sõlmimist nendes eluvaldkondades, kus on võimalik välja kujundada konsensuslik arusaam.
2. Toetada akadeemilise nõukogu töörühma seisukohta, mille kohaselt üheks selliseks valdkonnaks, kus lepe on väga oluline, on keskvõimu ja kohalike omavalitsuste suhestatus.
3. Vastava leppe objektiks võiks olla:
- riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu kontseptsioon (funktsioonide jaotus, regionaalne haldus, kohaliku demokraatia areng jne);
- seadusandlus (milliseid õigusakte tuleks välja töötada ja vastu võtta, et tagada kontseptsiooni realiseerimine);
- finantsbaasi küsimused.
|
| |
|
vpk.ee
