In English

Intervjuud
Ava print vaates

Vabariigi President Ungari uudisteagentuurile MTI 3. septembril 2002
03.09.2002


Tallinn 3. september 2002, teisipäev (MTI). Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel peab riigi kõige olulisemaks ülesandeks tagada Eestimaa sõltumatus astumisega Euroopa Liitu ning NATOsse.

Eesti riigimees ütles seda Tallinnas MTI erikorrespondent László Göbölyösile antud intervjuus enne oma peatset visiiti Ungarisse.

President Arnold Rüütel tuletas seoses Eesti 1991. aastal saavutatud sõltumatusega meelde, et Balti riik oli end kuulutanud iseseisvaks juba 1918. aastal, kuid 1940. aastal oli Nõukogude Liit Molotov-Ribbentropi pakti tagajärjel Eesti annekteerinud.

Viimase kümne aasta jooksul on riik erakordselt kiiresti arenenud, mõned majanduseksperdid mainivad Eestit isegi "väikese Balti tiigrina". Sisemajanduse koguprodukt on kasvanud aastate kaupa 5-6%-i, internetikasutuse sageduselt on Eestist saanud üks maailma juhtivaid riike, mobiiltelefoniomanike suhtearv läheneb maailmas esikohal olevale Soomele. Möödunud aastakümne jooksul tehti Eestisse rohkem välisinvesteeringuid kui teistesse Balti riikidesse - seda tänu liberaalsele majanduskeskkonnale, madalale maksukoormusele, tasakaalustatud eelarvele, stabiilsele rahvuslikule valuutale. Linnad on muutunud lausa tundmatuseni, ehituspalavik on haaranud ka küla.

Kuid edu eest on ühiskonnal tulnud maksta kallist hinda: riigi sissetulekute kasvu ja elanikkonna elatustaseme kasvu vahe on märgatav. Mõnedes paikkondades on tööpuudus jõudnud 12%-ni. Kapital on kontsentreerunud esmajoones pealinna ümber. Eesti vajab senisest tasakaalustatumat arengut, rohkem tähelepanu tuleb pöörata ka ühiskonna nõrgematele, haavatavamatele kihtidele. Nii näiteks tuleb peatada elanikkonna arvu vähenemine, muidu ei ole järgmisel sajandil enam kedagi, kes iseseisvat Eestit vajab. "Vaatamata kõigele sellele," rõhutas riigipea, "on eelnenud aastakümme tõestanud, et kahe maailmasõja vahelise perioodi Eesti Vabariik ei olnud juhuslik ilming. Iseseisvuse taastamisest tänaseni on Eesti näidanud, et me suudame leida tasakaalu globaliseeruva maailma väljakutsete ning võimaluste vahel."

Eesti president tegi lühikese ajaloolise ülevaate maad seitsme sajandi vältel väisanud okupatsiooniperioodidest (siin valitsesid sakslased, taanlased, rootslased, poolakad ja seejärel venelased), mille kestel eestlastel kujunes välja pikaajaline üleelamisstrateegia. Eestlaste seas on mustvalge ajalookontseptsioon harv nähtus, teatakse seda, et teatud sündmused on johtunud geograafilisest ning geopoliitilisest situatsioonist. Näiteks ei unustata ka seda, et sakslaste valitsemisaeg oli Eestile seadusloome ning kultuuri valdkonnas "esimene integratsioon Euroopasse". II maailmasõja ajal kuulusid eestlased nende hulka, kelle kaotused olid kõige suuremad: 70 000 eestlast olid sunnitud põgenema Läände ja umbes sama palju küüditati Siberisse. Aastatel 1940-1980 asutati Eestisse ümber 400 000 vene rahvusest elanikku.

"Ometi panid eestlased nõukogude ideoloogiale, venestamisele ja riiklikule terrorile vastu. Eesti koolides ning ülikoolides säilis eestikeelne õppetöö, eesti kultuur taastootis Eesti iseseisvust ja külas jäi kollektivismi ideoloogiale vaatamata alles traditsiooniline talupojaelu," ütles Arnold Rüütel. Riigipea arvates ei saa Eestis rääkida kollaborantidest Lääne mõistes, sest riigis tegutsenud nõukogude institutsioonid ning parteiorganisatsioonid olid kantud "eesti vaimust", kunagise parlamendi traditsioonid olid elanud edasi, isegi kui seda tänapäeval radikaalsed rahvuslased veidraks peavad. Kui see poleks nii olnud, siis poleks õnnestunud taastada Eesti iseseisvust.

"Milline tunne on iseseisva Eesti presidendina hoida suhteid Venemaaga, kui Te varem olete olnud ka Nõukogude Liidu Ülemnõukogu aseesimees ?" küsis korrespondent.

President Rüütel tuletas oma vastuses meelde, et omal ajal sai nõukogude liiduvabariigi ülemnõukogu esimehest automaatselt Nõukogude Liidu Ülemnõukogu aseesimees. Tema piiratud võimalused ilmnesid selgesti 16. novembril 1988. aastal, kui Eesti NSV Ülemnõukogu esimees kirjutas alla avaldusele suveräänsuse kohta.

"Mind kutsuti välja Moskvasse. Nõukogude Liidu juhtkond püüdis mind alandada, minu kaudu aga ka eesti rahva esinduskogu ning kogu rahvast. Kohal olid ka teiste liiduvabariikide esimehed, minu peapesu oli mõeldud ka nende jaoks, "peapesu" on siin pehme väljend, kuna mind tabasid tõsised ähvardused," tuletab meelde sündmusi Eesti riigipea, kes saavutas selle, et Eesti seadused said vabariigis nõukogude seadustega võrreldes ülimuslikeks.

"See oli mu elu üks raskematest katsumustest, olen selle üle uhke veel praegugi," nentis Arnold Rüütel. Mis puutub sidemetesse Venemaaga, siis avaldas president arvamust, et kaasaegne Moskva poliitika erineb olulisel määral 1990. aastate alguse poliitikast, kui Venemaa alles otsis iseseisva riigi identiteeti.

Arnold Rüütli arvates juhtis president Boriss Jeltsin Venemaad üleminekuperioodil suure vastutustundega. Vladimir Putini ajal on riik võitnud maailmamajanduses ning rahvusvahelistes organisatsioonides kätte kindla koha ja usaldusväärsuse. Viimasel ajal on koostöö Moskva ning Balti riikide vahel tõusnud kõrgemale tasemele, selline tendents võib jätkuda tänu Venemaa ning Euroopa Liidu ning NATO uutele suhetele.

Enne üleminekut möödunud aastakümne Eesti-Ungari suhete juurde rõhutas Eesti riigipea: Berliini müüri lagunemiseni viiv protsess sai alguse Eesti suveräänsusdeklaratsiooniga 1988. aastal - vastupidiselt väga levinud valearvamusele, mille kohaselt oleks hoopis vabanemine nõukogude võimu alt sõltunud kahe Saksa riigi ühinemisest. Rüütel juhtis tähelepanu, et "Mihhail Gorbatšov alustas reformidega seepärast, et hoida alles Nõukogude Liidu terviklikkus ning jagamatus, mida 1991. aastani toetasid aktiivselt peaaegu kõik lääneriigid. Põhimõtteks oli vabastada Ida-Euroopa nn rahvademokraatiad Nõukogude mõjutsoonist, kuid säilitada Nõukogude Liidu status quo. Eesti, Läti ning Leedu rahvaliikumised ennetasid seda. Ungaril oli nagu Eestilgi 1990. aastatel võimalus pöörduda tagasi oma ajalool, traditsioonidel, rahvuslikul jõul põhineva arengumudeli juurde, samal ajal võidi vabalt ning vastutustundega teha otsus oma saatuse kohta."

Eesti Vabariigi president meenutas mitme aastakümne taguseid lugemiselamusi: Sándor Petőfi luuletusi, Géza Gárdonyi romaani "Egeri tähed", millest talle oli selgunud, et "ungarlastel on vabadusiha veres". President mainis kahe riigi vahelise koostöö kolme tasandit: koostööd Euroopa Liidu tulevaste liikmesmaade tasandil; regionaalse koostöö tugevdamist, eriti rõhutades Višegradi rühma ning Balti riikide koostööd, milles Eestil võib olla oluline vahendajaroll; vahetute suhete tasandil leidis rõhutamist majandus-, kaubandus- ning kultuurivahetus. Ta avaldas lootust, et varsti sõlmitakse kahe riigi vaheline kultuurileping, mille raames saab avada Budapesti ülikoolis eesti õppetooli ning Tartu ülikoolis ungari õppetooli. Tuletades meelde 1920.-1930. aastate soome-ugri liikumist, mainis president lõpuks, et koos Soomega saadakse aidata kaasa väiksemate soome-ugri rahvaste kultuuripärandi ning etnilise identiteedi säilimisele. Eesti- Ungari suhete aspektist rääkides rõhutas riigipea, et tänu vastastikustele kirjanduslikele tõlgetele, sidemetele muusika ja kujutava kunsti valdkonnas, haridus- ja teadustööplaanidele märkame me ehk, kui lähedal me üksteisele siiski oleme.

Arnold Rüütel on sündinud Saaremaal, mis on tuntud looduskaitsealade ning looduskaitseprogrammide poolest. President on kogu oma elu jooksul säilitanud looduse säilitamise vajadust. Ta oli aastaid Eesti Looduskaitse Seltsi, Ülemaailmse Rohelise Risti rahvusliku organisatsiooni ning liikumise "Hoia Eesti merd" esimees.

"Lapsepõlves jälgisime Saaremaal rangelt loodusseadusi," tuletab riigipea meelde. "Tasakaalu hoidmine igapäevase elu ning saare looduslike võimaluste vahel oli oluline. Kuna siin oli vähe puid, siis lugesime üle kõik halud, mida põletasime leivaküpsetamiseks. Teadsime ka, palju neid on vaja maja kütmiseks, selle teadmise andsime edasi oma lastele. See võiks olla aluseks teatud keskkonnakaitsefilosoofiale."
73 aastane Arnold Rüütel on armastanud alati sportida: noorena oli ta vaimustunud korvpallist, hiljem meeldis talle mägironimine ning looduses matkamine. Abikaasa Ingrid on tunnustatud etnograafia- ja rahvamuusikauurija, kes on kirjutanud ligi kakssada tööd soome-ugri rahvaste muusikast; ta on kogunud materjali mitme heliplaadi tarvis.

Rüütlitel on kaks tütart ning viis lapselast.


Ungari keeles:
Interjú Arnold Rüütel államfővel


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee