| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Ukraina presidendi Leonid Kutšma ametlikul lõunasöögil Kiievis 14. oktoobril 200214.10.2002
Lugupeetud Ukraina president,
proua Kutšma,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad!
Lubage mul tänada Teid, härra president, kutse eest külastada kaunist Ukrainat. Enda, oma abikaasa, meie kõigi nimel tänan südamliku vastuvõtu eest! Ukraina külalislahkus on südantsoojendav ja laseb külalistel tunda, et nad on oodatud ja nende tulekust tuntakse rõõmu.
Meie riikide vahel valitsevatele tihedatele ja töistele suhetele on eelnenud omajagu pikk ajalugu. Esimesed aktiivsemad kontaktid pärinevad 19. sajandi teisest poolest, mil Eestist väljarännanud rajasid oma kodud Krimmis. Sel moel kujunesid seal Eesti külad. 1898. aastal asutati Tartus esimene Ukraina üliõpilaste ühendus ''Hromada''.
Tänapäeval elab Ukrainas eestlasi ja Eestis arvukalt ukrainlasi. Kodumaast kaugel on eestlaseks või ukrainlaseks olemine väärtus omaette. Eestis elavad ukrainlased on koondunud kultuuriseltsi Ukraina Kaasmaalaskond. Seltsil on kahtlemata tähtis roll ukrainlaste rahvustunde toetamisel ja tugevdamisel. Meie püüame aga anda omapoolse panuse, et ukraina kogukond saaks arendada oma rahvuskultuuri ja tunda end Eestis koduselt. Ega asjata öelda, et riigid mõistavad teineteist, kui nende rahvad teineteist mõistavad.
Härra president,
meie lähiajaloos on olnud palju sarnast, oleme üle elanud raskused ja seisnud silmitsi keerukate probleemidega.
Viimase kümne aasta jooksul on nii Eesti kui ka Ukraina ühiskonnas toimunud suured muutused. Pärast taasiseseisvumist käivitusid Eestis rasked, kuid hädavajalikud turumajanduslikud reformid. Samal ajal asus ühiskond loodud demokraatlikke vabadusi aktiivselt ära kasutama ja edasi arendama.
Tänaseks oleme saavutanud stabiilse demokraatiaga ja konkurentsivõimelise turumajandusega riigi maine. Selle parimaks tunnustuseks oli Euroopa Liidu otsus 1997. aastast kutsuda Eesti liitumisläbirääkimistele Euroopa Liiduga.
Üheaegselt läbirääkimistega oleme Eestis teinud ära märkimisväärse töö, harmoneerimaks oma seadusi Euroopa Liidu seadusandlusega, viinud läbi mitmeid täiendavaid reforme erinevates eluvaldkondades. Seda selleks, et täita ühest küljest liitumiskriteeriume ning olla teisest küljest suuteline kasutama Euroopa Liiduga liitumist parimal viisil ära oma arengus. See tee pole olnud kerge, silmitsi on tulnud seista paljude probleemidega. Neid omandatud kogemusi oleme valmis ka Ukrainaga jagama.
Eesti pikaajalised välispoliitilised prioriteedid, liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga, on lähedal realiseerumisele. Aasta lõpul seisavad ees Praha ja Kopenhaageni tippkohtumised, kus Eesti loodab saada ühinemiskutsed.
Kuid liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga pole Eestile olnud eesmärgiks omaette. Liikmelisus annab meile uued, senisest suuremad võimalused. Oleme asetanud rõhu koostööl ja integratsioonil põhineva demokraatliku Euroopa kujundamisele. Peame oluliseks osaleda protsessides, mis kindlustavad maailmas säästva ja tasakaalustatud arengu. Me tahame olla mitte pelgalt julgeoleku tarbijad, vaid ka julgeoleku tootjad. Osalemine kriisikollete ennetamisel ja rahvusvahelise stabiilsuse tagamisel on toonud meile täiendavaid kohustusi, samuti aga rikastanud meid uute kogemustega.
Loodame, et ka Ukraina valitud kurss Euroopa Liiduga liitumise suunas ja partnerlus NATO-ga toob edu teie rahvale ning aitab kaasa rahvusvahelise julgeoleku ja stabiilsuse kindlustamisele. Euroatlantiliste struktuuridega liitumise protsess nõuab järjekindlust demokraatlike institutsioonide tugevdamisel ja reformide läbiviimisel. Omalt poolt tahan Teid innustada demokraatia ja reformiprotsesside edendamist jätkama.
Külm sõda on lõppenud, tänane maailm on täis uusi võimalusi, aga ka vastuolusid ja probleeme. Ühiste jõupingutustega tuleb meil võidelda rahvusvahelise vaenu ja terrorismiohu vastu. See eeldab riikidelt siseriiklikku valmisolekut ja vastutustunnet. Me peame tegema kõik endast oleneva, et vältida möödunud aasta 11. septembri sündmuste kordumist. Rahvusvaheline koostöö ja vastastikune usaldus on siinkohal võtmesõnad.
Härra president,
tuleksin tagasi meie kahepoolsete suhete juurde. Mul on heameel, et Eesti kaupadel ja teenustel on Ukrainas hea maine. Eesti rõivatoodang ja mööbel, kalakonservid ja liköör ''Vana Tallinn'' on vaid üksikud siin tuntud märksõnad.
Ukraina on Eestile oluline kaubandus- ja majanduspartner. Meie ettevõtete huvi Ukraina vastu on jätkuv. Küllap andis ka tänane ärifoorum omapoolse panuse seniste kontaktide tugevdamisele ja uute koostöövõimaluste arendamisele. Oleme veendunud, et Eesti liitumine Euroopa Liiduga annab täiendava tõuke majandussuhete arengule meie riikide vahel. Ootame, et Ukraina kasutaks senisest enam Eesti turgu ja Eesti kaudu avanevate turgude võimalusi. Homme on meil meeldiv võimalus külastada Odessat ja ma loodan, et ka sealsed kohtumised aitavad meie majanduskoostööd tõhustada.
Kultuurisidemed Eesti ja Ukraina vahel on alati arvestatavad olnud. Oleme vastastikku võõrustanud kunstikollektiive, vahetanud näitusi. Suvelaagrid on andnud lastele uusi sõpru ja mõttekaaslasi. Igal aastal peetakse Eesti kuurortlinnas Pärnus Odessast pärit David Oistrahhi festivali, mis üha enam populaarsust kogub.
Möödunud aastal täitus 140 aastat esimese eesti asunduse tekkest Krimmis. Selle juubeliga seoses leidsid aset Eesti päevad Krimmis, mille raames toimus ka rahvusvaheline teaduskonverents. Näeksin heameelega, et meie rahvaste kultuuri, aga ka riikide koostöövõimalusi tutvustavate päevade korraldamine muutuks traditsiooniks.
Olen veendunud, et peaksime süvendama oma koostööd ja tugevdama partnerlust, sest tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas vajame mõistmist ja teineteisega arvestamist rohkem kui kunagi varem. See on alus stabiilsele ja õitsvale tulevikule.
Austatud daamid ja härrad,
oma abikaasa, enda, meie kõigi poolt soovin Teile edu ja õnne.
Ukraina terviseks! Teie terviseks!
|
| |
|
vpk.ee
