| |
 | Intervjuud | | |
Vabariigi President ajalehele Hiiumaa 23. augustil 200223.08.2002
Las omavalitsused ise otsustavad, mis on õige
Enne Hiiumaalt lahkumist andis president Arnold Rüütel intervjuu ajalehele Hiiumaa. Kuigi aega jäi napiks, jõudis president vastata regionaalpoliitika, haldusreformi, elektrijaamade müügi, valimisliitude ja maakonnavisiitide alastele küsimustele.
Aasta tagasi, eelmisel suvel, kui viibisite presidendikandidaadina Hiiumaal, andsite intervjuu ajalehele Hiiumaa. Tookord Te ütlesite ühe põhjusena, miks tulite kohtuma just hiidlastega (mida kõik presidendikandidaadid tarvilikuks ei pidanud), et pooldate tugevat regionaalpoliitikat, mis ulatuks ka ääremaadele. Nüüd, mil olete üle kümne kuu president olnud - mida olete selle ajaga jõudnud teha regionaalpoliitika tugevdamiseks Eestis?
Ma olen tõesti püüdnud regionaalpoliitika valdkonnas üht-teist teha ja ma ütlesin seda välja ka oma inauguratsioonikõnes. Kui nüüd tehtust lähemalt rääkida, siis kõigepealt tegin tolleaegsele valitsusjuhile Laarile sellekohased ettepanekud, mis ta lubas arvesse võtta. Arvan, et ta püüdis ka üht-teist teha. Kuid selle valitsuse aeg jäi niivõrd lühikeseks, et ta ei suutnud midagi konkreetset ette võtta.
Sarnane jutuajamine toimus ka enne peaminister Kallasega ja ma tegin temale samad ettepanekud, mis eelmiselegi peaministrile.
Mis on neist siiani täidetud?
Kõigepealt, kui eelmine valitsus vähendas oluliselt eelarves regionaalsele arengule suunatud raha, siis täiendavast eelarvest sai seda kompenseeritud. See oli päris oluline osa regionaalsele arengule.
Peale selle kohtusin ma suurettevõtete assotsiatsiooni esindusega ja seda mitmel korral. Nendega arutasime küll mitmeid küsimusi, kuid sealhulgas ka regionaalset arengut. Tegin neile ettepaneku, kuna nad on suutnud oma ettevõtteid mitmeti välja arendada ja seda valdavalt suurlinnades, et nad hakkaksid oma kapitaliga ka n-ö allapoole minema. Ja nad olid sellega täiesti nõus, lubades selles suunas tegutseda. Kohtusin ka väikeettevõtete assotsiatsiooni juhtkonnaga, kellega olid arutusel samuti regionaalse ettevõtluse probleemid. Planeerisime koos mitmeid vajalikke ettevõtmisi, nagu kohtumisi ja konverentside pidamisi, kuhu kutsuda rahvusvahelisi esindajaid.
Kas sellega taotletakse väliskapitali sissetoomist Eestisse?
Nimelt. Esiteks luua eeldusi väliskapitali tulekuks kaugematesse piirkondadesse. Olen kõikjal oma rahvusvahelistel kohtumistel, olgu siis suursaadikutega, presidentide ja teistega tõstatanud küsimuse nende riikide kapitali võimaliku tuleku Eestisse. Ja seda mitte suurtesse keskustesse, vaid väiksematesse piirkondadesse.
No kohtumisi on mul palju olnud. Tänavu poole aastaga oli tervikuna üle 500 kohtumise. Aga kui rahvusvahelisi kokkusaamisi mainida, siis kõigist kohtumistest 40 protsenti olid välismaailma esindajatega. Seda teemat olen käsitlenud ka ajakirjandusega suheldes. Poole aastaga on tulnud anda üle 120 intervjuu nii Eesti kui välispressile. Muidugi ei ole kõikidel neil kohtumistel ja jutuajamistel kõneks olnud regionaalne areng, kuid siiski enamikul juhtudel. Ma usun, et see töö on jätnud mingisuguse jälje.
Samateemalisi mõttevahetusi on samuti toimunud ministritega, nii eelmise kui praeguse valitsuse ajal. Päris hiljuti rääkisime majandusministri Liina Tõnissoniga regionaalküsimustest tuleva aasta eelarve formeerimisel, et seal arvestataks nende asjaoludega. Seda loetelu võiks jätkata ja usun, et see on omaette võetuna päris tõsine töö olnud.
Kuidas Teie arvates peaks haldusreformi läbi viima? Kas ülevalt poolt tugeva surve ja lausa ähvardustega, nagu seda püüdsid teha isamaaline valitsus ja Mart Laar? Nüüdki ühel kohtumisel öeldi, et Hiiumaa vallad on üsna erinevad ja omanäolised. Lisaksin, et need on vanad kihelkonnad ja välja kujunenud oma ajalooliste traditsioonidega.
Ma leian, et haldusreformi sellisel kujul, nagu see algul kavandati, ei ole õige läbi viia. Jõuga lihtsalt 50-60 valda teha - see oleks veelgi enam tähendanud ääremaastumist. Ma juba presidendi valimiskampaania käigus kategooriliselt rõhutasin neid momente, miks valdu niiviisi kokku panna ei saa. Nagu näete, on see kampaania lõpuks peatunud.
Seejuures ma pooldan haldusreformi, aga seda tuleb läbi viia mõistusega. Ja teine asi: me ei tohi rikkuda Euroopa omavalitsuste hartat, mille kohaselt ei ole keskvõimul õigust anda käske omavalitsuste ühendamiseks. Teistes riikides, näiteks Soomes ja mujalgi, näeme omavalitsusi, kus on isegi alla tuhande inimese vallas. Soomes on neid palju. Samas on omavalitsusi, kelle piirkonnas elab üle 100 tuhande inimese ja sinna kuulub ka linnu.
Seepärast pean esimeseks printsiibiks: anname omavalitsustele vabaduse ja las nad ise otsustavad, mis on õige. Ja teiseks on ratsionaalsuse küsimus, kuidas paremini teha. Aga anname inimestele õiguse ise valida, kuidas nad paremaks peavad. Kõige tähtsam on inimestele öelda: mõelge ja otsustage siis, mis on kõige õigem. Nii kaasame inimesi valitsemisse ja nad hakkavad mõtlema, kuidas üht või teist asja teha. Selles on jõud ja efektiivsus, aga mitte ülalt poolt antud käskudes, milles on sageli isegi rumalusi. Ma arvan, et see mõttelaad tuleb panna esikohale regionaalpoliitikas.
Küsiksin veel Teie arvamust eelmise valitsuse ja Eesti Energia kavade kohta müüa maha meie suured elektrijaamad. Kas see olnuks õige tegu?
See on põhimõtteline küsimus. Tõepoolest oli planeeritud Eesti elektrijaamad maha müüa Ameerika firmale. See oli juba täiesti realiseerimisel. Mul toimus jutuajamine selle nõukogu liikmetega, teiste juhtivate isikute ja samuti Laariga. Ma nägin, et ta leidis mahamüümise mitte õige olevat ja ta nõustus minuga, et see tuleb peatada. Laar täitis selle kava ja tegi valitsuse vastava otsuse enne ametist lahkumist.
See tähendab, et nüüd on Eestil võimalus uuesti asi läbi vaadata ja elektrihinna küsimused riigi kontrolli all hoida. Seetõttu ei ole praegu karta hüppelist elektrihinna tõusu, mis oleks müügi korral kindlasti toimunud. Nüüd ei ole karta, et see võib minna kellegi kapitali kontrolli alla, kus me ei suuda enam ise kaasa rääkida. Selline olukord on viimastel päevadel tekkinud Leedus. Sealse Mažeikiai tööstuse ostis Leedu käest ära täpselt samuti Ameerika firma, millele Leedu olevat isegi peale maksnud. Ja nüüd müüs Ameerika selle elektrijaama Vene firmale.
Kui meil oleks toimunud midagi lähedast, sest sama Ameerika firma on ka raskes majanduslikus seisus, no kujutage siis ette, mis juhtuks, kui me peaksime hakkama võõralt firmalt elektrit ostma. Samas räägime tollimaksudest ja muust, mis on pärssinud meie arengut oluliselt, siis oleks tulnud see veel ühe koormana meile. Seegi on üldkokkuvõttes regionaalpoliitika küsimus.
Viimase poole aasta jooksul on rahvas kõige tugevamini reageerinud Riigikogu otsusele valimisliitude kaotamise kohta, mis küll lõpuks kohtuotsusega tühistati. Kas Teil ei olnud presidendina võimalust jätta valimisliitude kaotamise seadust välja kuulutamata?
Valimisliitude küsimuses oli asi nii, et me arutasime seda väga tõsiselt kavatsusega, et sellele ei kirjutataks alla. Kuna aga see oli vastu võetud kaksikliidu väga suure häälteenamusega, siis põhiseaduslikku vaidlust ei olnud minul võimalik tõstatada. See läks ka kohtus niisuguse seletusega, et poliitiline seis ei ole küps valimisliitude kaotamiseks, aga põhiseaduslikku vastuolu seal otseselt ei ole. Nii oli see tõlgendamise tasandil küsimus, mis nüüd oma lahenduse leidis. Seejuures ei ole võimalik, et president tõlgendamise tasandil saab jätta seaduse alla kirjutamata. Selles oligi küsimuse tuum.
Olite Hiiumaal kui ühes kaugemas paigas maakonnavisiidil. Kuhu Teid järgmine visiit viib?
Presidendina alustasin külastusi just kaugematesse maakondadesse. Kõigepealt käisin Põlvas, siis Võrus, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Saaremaal ja nüüd Hiiumaal. Jätkan kaugemate maakondade külastamist. Järgmisena lähen Valgamaale.
Endel Saar
|
| |
|
vpk.ee
