In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President pidulikul õhtusöögil Armeenia Vabariigi presidendi T.E. hr. Robert Kochariani auks 27. juunil 2002
27.06.2002


Austatud president Kocharian
Ekstsellentsid
Daamid ja härrad


Olete lõpetamas oma ametliku visiidi esimest töökat päeva. Olen kindel, et asjalike poliitiliste kõneluste kõrvalt olete tundnud end oodatud, teretulnud külalistena. Head sõbrad, te oletegi meile teretulnud.

Eesti ja Armeenia suhted on head. Me mõlemad tahame teha tõhusat koostööd, me mõistame teineteist.

Legendaarne armeenlane Hatšatur Abovjan, kes poolteist sajandit tagasi Tartumaa tolmustel teedel rändas, ei osanud meie tänast kohtumist muidugi ette näha. Tartu ülikooli tudeng Abovjan tundis lihtsalt huvi eesti elu-olu ja maainimeste käekäigu vastu. Ühe Virdiku talupoja kehva vankrisse istudes katsus ta hobuseomanikuga juttu teha. Ühine keel eesti maamehega jäi siiski leidmata, aga toime nad tulid. Tartu keelemehe Wiedemanniga oli lihtsam. Temaga võis Abovjan oma emakeeles suhelda. Ta oli armeenia keelt Wiedemannile ise õpetanud. Kahe andeka inimese suur sõprus oli viljakas.

Armeenlased on üks vanimatest rahvastest maailmas. Eestil on hea meel mõelda, et nimelt meie ülikoolilinna akadeemiline vaim ja lähedus meilt pärit keeleteadlasega olid pinnas, millelt võrsus tänapäeva armeenia kirjakeel. Seesama keel, milles Hatšatur Abovjan kirjutas oma ''Armeenia vermed'' ja keel, mida kasutate Teie, härra president. Meil on hea meel meenutada, et meie ülikoolilinn on võinud haridust anda paljudele armeenia noortele. Tartus on tegutsenud armeenia üliõpilasselts. Armeenia kirjandusteadlased kõnelevad koguni armeenia luule Tartu koolkonnast. Tartu ülikooli trükikojas trükiti sajand tagasi armeeniakeelseid raamatuid.

Nii oleme läbi aegade teineteisele toeks olnud. Meile mõlemale on teada, mida tähendab ohustatud iseolemine, oma kultuur, oma keel, oma riik. Me mõistame teineteist.

Küllap ka see on süvendanud usaldust meie riikide vahel täna. Eestil on hea meel näha Armeenia jõudsat arengut. Teie maa on huvitatud koostööst Euroopa struktuuridega. Eesti näeb siin võimalust oma kogemust teiega jagada. Oleme läbi teinud keeruka reformiprotsessi. Sealt pärit üldistavad järeldused on ka meie sõprade kasutada. Meie riikide vahelisel koostööl on mitu mõõdet. Jagame vastastikku oskusteavet, mis tugevdab meie riiklust ja aitab kujundada ühiskonna kaasaegseid toimemehhanisme. Koostööprojektid tervishoiukorralduse, justiitsküsimuste ning infotehnoloogia alal on andnud hinnalist informatsiooni mõlemale poolele. Sellelt põhjalt kavandame koostöösuundi edaspidiseks. Eriti hindaksin perspektiivi koostööks infotehnoloogias. Eesti on infotehnoloogias kaunis kaugele jõudnud. Armeenias on aga arvukalt selle ala kvalifitseeritud spetsialiste. Hästi sujub meie koostöö ka majanduses ja rahandussektori vormimise vallas. Eesti on aktiivne väliskaubanduse maa. Meil on hea meel näha Armeeniat peagi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmete hulgas. Mõistagi annab see meie suhetele uusi võimalusi.

Head sõbrad,

me teame Armeenia keerukat saatust. Me teame ka seda, et Armeenia pole oma pika ajaloo jooksul kunagi kedagi rünnanud. Ja ka seda, et Armeenia on neid harvu riike maailmas, kus pole iial olnud orje ja pärisorje. Ometi on pidanud teie eneseuhke rahvas võõra sunnil oma kodumaalt lahkuma. Saatus on teid mööda maailma pillutanud. 2000 teie rahvuskaaslast on leidnud endale uue kodu meil Eestis. Nad on meie ühiskonda sisse elanud, kuid püüdnud säilitada oma kultuuri, oma kombeid, oma identiteeti. Meil töötab Armeenia rahvusühing, mida oleme jõudumööda toetanud. Teie lapsed käivad armeenia pühapäevakoolis. 28. mail 1992. aastal läks eetrisse esimene armeeniakeelne raadiosaade Eestis. Saate tunnusmuusikaks on teie laul ''Pääsuke''. See laul on väga armastatud ka meil. Minu laste põlvkond teab seda Tartus kirjutatud laulu oma koolilaulikutest.

Härra president,

tean, et käisite täna ka Armeenia kirikus Tartu maanteel. Seal, kitsukeses kirikuõues seisab punasest tuffist mälestusmärk. Niisuguseid kunstiteoseid tuntakse vaid teil Armeenias. Meie 14. sajandist pärit Jaani kirik selle mälestusmärgi kõrval on kui tuhast tõusnud. Juba hävingule määratud, sai kirikumaja uue võimaluse ja on nüüd teie vaimuelu asupaik meil Eestis. Ka selles on oma tähendussõna sõbralikele suhetele meie riikide vahel.

Kallid külalised!

Kogu Eesti rahva nimel, tõstaksin nüüd klaasi Teie terviseks, armeenia rahva eduks ja õitsenguks.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee