| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Võidupüha paraadil 23. juunil 2002 Põlvas23.06.2002
Härra admiral!
Teie Ekstsellentsid!
Kaitseväelased ja kaitseliitlased!
Reservväelased oma kodudes!
Eesti rahvas!
Täna, Võidupühal, Võnnu lahingu 83. aastapäeval, seistes siin sadade Eesti kaitseväelaste, kaitseliitlaste, noorkotkaste ja kodutütarde ees, on kohane teha kokkuvõte sellest, mida oleme saavutanud riigikaitse ja kaitsejõudude ülesehitamisel.
Kümme aastat tagasi puudus kaitsejõudude loomiseks peaaegu kõik -- professionaalne kaader, relvastus, varustus, tehnika ja infrastruktuur. Rahvuslikku ohvitserikorpust ei olnud olemas. Oli aga taas kätte võidetud kõige olulisem eeldus -- riiklik iseseisvus.
Kaitsejõudude edukaks ülesehitamiseks on vajalikud mitmed tegurid. Esiteks poliitiline tahe, mis motiveerib ühiskonda. Ligi poolsada aastat kestnud Nõukogude okupatsioon ja sellega kaasnenud repressioonid olid katkestanud oma riigikaitse ajaloolise traditsiooni ja viinud rahva kaitsetahte madalseisu. Poliitilisel tasandil tuli ületada skeptiline suhtumine noore riigikaitse rahastamisse, andekate noorte liitumisse kaitseväega ja kaitseliiduga.
Oli vaja välja koolitada rahvuslik riigikaitsealaste kogemustega ametnikkond ja tsiviilspetsialistid. See ülesanne ei olnud kerge, sest poliitikutel ja noortel riigiametnikel puudus esialgu vajalik julgeoleku- ning kaitsepoliitika-alane kogemus. Siin tulid meile appi need riigid, kes olid meie taasiseseisvumisprotsessi toetanud. Nüüd nägid nad meis partnereid Euroopa ja teiste rahvusvaheliste julgeoleku struktuuride ülesehitamisel ja toimimisel.
Ühiste jõupingutuste tulemusena on Eesti rahvas väga lühikese aja jooksul -- kümne aastaga -- nullist üles ehitanud arvestatava riigikaitse.
Sõjaaja kaitsejõudude koosseisu on välja õpetatud üle 25 000 sõduri, allohvitseri ja ohvitseri. Rajatud on tõhus väljaõppesüsteem, mis on pannud aluse rahvuslikule ohvitseride korpusele ja kaadriallohvitserkonnale.
Kaadriohvitseride ja -allohvitseride tihti ennastsalgavate jõupingutuste tulemusena on loodud kaitsejõud, kus põhiväärtusteks on kõrge kaitsetahe, meeskonnavaim ning alluvate ja ülemate õiglane kohtlemine. Ajateenistus ei ole asi iseeneses, vaid selle eesmärgiks on riigi kodanike ettevalmistamine kriisi- ja sõjaajaks.
Kaitsetahe on otsustavalt tõusnud koos omariikluse tugevnemise, elanikkonna heaolu kasvu ja kaitsejõudude järjepideva arenguga. Viimaste avaliku arvamuse küsitluste kohaselt on 80% eesti meestest valmis osalema kaitsetegevuses.
Ma arvan, et ma ei reeda suurt riigisaladust, kui väidan: relvastust ja isiklikku varustust jagub täna Eestis pea 100 000 võitlejale. Kaitsejõud on saavutanud võimekuse täita edukalt Eesti riigi rahvusvahelisi kohustusi. Eesti kaitseväelased on osalenud ja osalevad võrdsete partneritena rahuoperatsioonidel Liibanonis, Bosnia-Hertsegoviinas, Horvaatias ja Kosovos.
Kaitseliidu vanematekogu liikmena on mul heameel tõdeda, et liikmeskond on kasvanud pea 8000-ni. Samas oleme vabanenud neist, kelle jaoks oli Kaitseliitu kuulumine üksnes põnev seiklus. Kaitseliidu rolli sõjalise valmisoleku hoidmisel, territoriaalkaitse korraldamisel ja kaitsetahte kasvatamisel on raske ülehinnata.
Kogu rahvas on teinud suuri jõupingutusi tõstmaks riigikaitsekulutused 2% tasemele rahvuslikust koguproduktist. Olukorras, kus haridus, sotsiaalhoolekanne, kultuur ja muudki eluvaldkonnad vajaksid lisaraha, ei ole riigikaitse eelistamine olnud kerge otsus. Ent ühele iseseisvale riigile ei ole midagi tähtsamat kui riigi eksistents ja julgeolek. Julgeolekugarantiid, mida Eesti Vabariik saavutab NATO-ga ühinedes, ei ole mõõdetavad ühegi rahasummaga.
Seepärast on ja jääb kuni Põhja-Atlandi Liidu täisliikme staatuse saavutamiseni Eesti julgeolekupoliitiliseks prioriteediks number üks ja praktilise välispoliitilise tegevuse tingimatuks raskuspunktiks NATO-ga liitumine.
Olgugi, et Eesti ei näe praegu ega lähemas tulevikus oma julgeolekule otsest sõjalist ohtu, jääb Eestit ümbritsev julgeolekukeskkond pikemas ajaperspektiivis siiski ettearvamatuks. See ongi meie suurim julgeolekurisk. Vastutustundetu oleks lähtuda riigikaitse ülesehitamisel millestki muust kui põhimõttest: "Looda parimat, kuid valmistu halvimaks!"
Eesti ei ole kunagi endale vaenlasi otsinud ega neid ka tekitanud. Vaatamata sellele on minu kui riigikaitse kõrgema juhi sõnum kõigile ühene: Eesti hakkab vastu ükskõik kui ülekaalukale agressorile.
On selge, et riigikaitsesüsteemi ülesehitamisel saab Eesti-suguses väikeriigis olla ainult üks otsustav tegur -- tsiviilelanikkonna kaotuste minimeerimine. Ka on selge, et seda suudame saavutada, nagu ka valmisolekut reageerida väga mitmepalgelistele ja seninägematutele tuleviku julgeolekuriskidele, vaid läbi kogu ühiskonda hõlmava totaalkaitsesüsteemi.
Iseseisva kaitsevõime loomine on peamine eeltingimus riikliku iseseisvuse säilitamiseks. Täiendava sõjalise abi osutamine on võimalik vaid riigile, kes abi osutamise hetkel on olemas ja võimeline seda vastu võtma.
Veelgi olulisem: sõjalise riigikaitse otsustav tingimus -- kaitsetahe -- saab olla tagatud vaid kogu ühiskonna kaasamise kaudu riigikaitse ülesehitamisse. Tuleb endale aru anda, et mistahes võimekusi Eesti kaitsejõud ka ei omaks, need võimekused ei rakendu, kui ühiskonnal tervikuna ja ühiskonnaliikmetel eraldi puudub selge tahe riiki kaitsta.
Riigikaitsesüsteemi ja kaitsejõudude ülesehitamisel on rahvas ja kaitsejõud saavutanud märkimisväärset edu. Saavutatu hoidmiseks ja edasiarendamiseks on meil aga veel palju teha.
Iga kodanik peab teadma oma kohta riigikaitsesüsteemis. Selleks on vaja lõpuni välja arendada riigi- ja kaitsejõudude valmisoleku- ja mobilisatsioonisüsteem. Tuleb toetada jõupingutusi hädavajalike harjutamistingimuste loomiseks meie pataljonidele. Samuti on veel palju ära teha totaalkaitsesüsteemi ülesehitamisel ja elanikkonnale julgeolekuvarude loomisel.
Me peame tõsiselt pingutama, et olla täisväärtuslik partner Põhja-Atlandi Liidu riikidele. Seda kõike teeme me rahu ja rahvusvahelise julgeoleku nimel, Eesti riigi püsimise ja jätkusuutlikkuse nimel. Meie endi kestmise nimel nii ajas kui ruumis.
Nende ülesannete täitmisel me ei säästa jõudu, ei tee järeleandmisi ega väsi!
Elagu Eesti Vabariik!
|
| |
|
vpk.ee
