| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President vastuvõtul parimatele koolilõpetajatele 21. juunil 2002 Kadriorus21.06.2002
Armsad noored!
Meie kohtumine täna siin Kadriorus on mitmeti sümboolne. Täna on pööripäev. Kevad avab end suvele, üks aastaaeg saab ümber. Ka kooli lõpetamine on pööripäev. Olete saanud küpsustunnistuse, mis kinnitab, et nüüdsest otsustate ja vastutate juba ise oma tulevaste sammude üle.
Eesti riigipeana tahan tänada teie kaudu kõiki õpetajaid ja õpilasi selle eest, et olete haridust au sees hoidnud.
Haridus on eeskätt isikliku vabaduse küsimus. Mida haritum on inimene, seda suuremad on tema võimalused ennast teostada. Meie väikese rahva puhul on aga iga selle liikme haritus ühtlasi ühiskonna ja riigi vabaduse küsimus. Seda mõistsid juba meie esivanemad 19. sajandil, kui nad oma lapsi küla-, valla-, või linnakoolidesse saatsid. Asjata ei pannud Oskar Luts oma koolimälestuste pealkirjaks "Kevade". Nooruse kui elukevade kõrval räägib see raamat ka eesti ühiskonna kevadest. Ajast, mil kõik alles tärkas, mil elati unistustes ja lootustes.
Unistused ja lootused on teiegi meeles. Teie alustasite oma kooliteed juba iseseisvuvas Eesti Vabariigis. Te olete meie riigi esimene tõeliselt vaba põlvkond pärast Teist maailmasõda. Teil ei olnud vaja jagada oma vanemate muret Eesti saatuse pärast. Taasiseseisvunud Eesti riik on kasvanud ja kosunud koos teiega. Nagu teil, on ka meie riigil põhjust uhke olla oma saavutuste üle. Koos vaatame julgelt tulevikku ja võtame vastu uusi väljakutseid.
Õieti sümboliseerite just teie, armsad noored, seda Eestit. Osakem seda siis hoida. Sest nii, nagu loodate teie Eesti riigi võimalustele, nii loodame meie teie peale, et te suudate selle riigi ja rahva tulevikku kindlustada. Kuhu teid ka edaspidi tiivad ei kannaks, ärge kunagi unustage, et siin, Eestis algas teie koolitee, just siin lugesite te läbi oma eluraamatu esimesed olulised peatükid.
Viitasin ennist Oskar Lutsu koolimälestustele. Usun, et teile tulevikusoove kaasa andes on kohane teda veelkord meenutada. Mäletate, mida ütles apteeker Joosep Tootsi pulmas sealsetele noortele. Ta ütles: "Ärge kartke elu! Ärge kartke vaeva ja valu! Ärge kartke võitlust - võideldes kasvab jõud! Pole viga, kui te vahel alla jääte võitluses eluga, tähtsam on, kas olete saanud võidu enese üle. Siis vaatate kord tagasi oma tegurõõmsa, teguvõimsa elu peale teadmises, et olete andnud kõige parema, mis teil anda oli. Ikka edasi üle hädade ja ohtude inimliku kõrguse poole! Elagu elu!" Nõnda on kõnelnud rahvakirjanik.
Just sedasama, pürgimist inimliku kõrguse poole ja elujoovastust tahaksin minagi soovida teile täna sel tähtsal päeval.
Õnn kaasa!
|
| |
|
vpk.ee
