| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President akadeemilise nõukogu avaistungil 24. mail 2002 Kadriorus24.05.2002
Väga austatud Akadeemia president,
lugupeetavad rektorid,
austatud akadeemikud ja professorid,
teised auväärsed teaduse- ja kunstiinimesed,
head kolleegid!
Lubage mul väljendada siirast rõõmu ja tänu, et olete niigi suurele töökoormusele vaatamata täna siin. Ja mitte ainult täna ? loodetavasti tahate ja jaksate meie akadeemilises seltskonnas kaasa lüüa aastaid. Et siis üheskoos rahuldustundega nentida: meie riik areneb just niisugusel kursil, mis pakub meie kodanikele turvalist tulevikku.
Eesti on olnud edukas ja imetletud. Mõistagi soovime me olla edukad ja jääda selliseks ka tulevikus. Kuid meie ees on terve hulk tõsiseid probleeme: sündivuse, eluea ja haridustaseme langus; tööpuuduse, narkomaania, enesetappude ja kuritegevuse kasv, terav sotsiaalne kihistumine - nimetatud on vaid osa probleemidest. Täna vajab Eesti teie teaduslikku analüüsivõimet ja ettevaatavat pilku, et olukorda hinnata, valikuid teha ja edasi minna.
Akadeemiline nõukogu sai moodustatud selleks, et ta annaks presidendile nõu põhiseadusest tulenevate ülesannete paremaks täitmiseks. See kogu ei dubleeri seadusandliku ja täitevvõimu struktuure ega konkureeri nendega. Küll aga võib ta läbi Vabariigi Presidendi väljuda oma järeldustega Riigikogusse ja valitsusse. Teie, kes te tunnete põhjalikult kõige erinevamaid elu- ja teadusvaldkondi, suudate neis toimuvaid protsesse poliitikaväliselt ja objektiivselt hinnata ning anda selle põhjal soovitusi Eesti tasakaalustatud arenguks.
Kuna te olete valdavalt teadus- ja õppeasutuste juhid, siis olen veendunud, et kindlustate meie nõukogu tagala väga tugeva loomingulise ja teaduspotentsiaaliga. Sel teel täieneb ja võimendub veelgi akadeemilise kogu sõnum ning see võidab päris kindlasti ka ühiskonnas laialdasema kõlapinna. On väga oluline, et Eesti valikute langetamisel osaleks võimalikult suur osa meie rahvast.
Olgem ausad ? täna on suur osa Eesti kodanikest riigi ja iseenda elu tähtsate küsimuste otsustamisest kõrvale jäänud või koguni kõrvale tõrjutud. Seepärast võidab ka üha enam poolehoidu mõte, et Eesti vajab uut ühiskondlikku lepet. Ning seda parlamendis heaks kiidetud kokkulepete ehk seaduste ning põhiseaduse kõrvale.
Esimest korda rääkis ühiskondliku leppe vajalikkusest juba aastaid tagasi Maarahva Kongress, sama mõtet on arendanud mitmed ettevõtjad ja ametiühingud. Olen ka ise ideed jõudumööda toetanud. See lepe peaks määrama meie ühiskonna kompromissitud sihid ja hädavajalikud kompromissid. Ka siin loodame teie abile!
Teie näol on siia kogunenud tohutu teadus- ja vaimupotentsiaal. Lisaks akadeemilisele nõukogule tegutseb presidendiinstitutsiooni juures ka rahvusvähemuste ümarlaud ning peatselt tuleb kokku kohalike omavalitsuste ümarlaud. Kuid peale selle - et teie töö oleks tõhusam - on plaanis ellu kutsuda komisjone, kus probleeme analüüsitakse üksikute arengutegurite kaupa. Ühtekokku peaks nõnda tekkima terviklik pilt Eestis juhtunust, toimuvast ja ees ootavast.
Teen ettepaneku moodustada akadeemilise nõukogu liikmete juhtimisel järgmised komisjonid:
1. teadus-, haridus- ja kultuurikomisjon, esimees professor Andres Keevallik;
2. maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjon, esimees professor Jüri Kann;
3. majandusarengu komisjon, esimees professor Jüri Sepp;
4. sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjon, esimees professor Eduard Raska;
5. sotsiaalarengu komisjon, esimees professor Mikk Titma;
6. riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjon, esimees professor Kalle Merusk.
Jääb veel soovida meile kõigile palju jõudu omakasupüüdmatus töös Eesti heaks!
|
| |
|
vpk.ee
