In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President Lennuväebaasi lipu üleandmise ja õnnistamise tseremoonial 15. mail 2002
15.05.2002


Õhuväelased!
Ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid!
Kallid külalised!


Eesti riigi taasiseseisvumisest on möödunud üksteist aastat. Selle aja jooksul oleme uuesti üles ehitanud Eesti kaitseväe oma põhiliste allstruktuuridega. Oleme üles ehitanud ka õhuväe.

Paljugi on aga veel teha ja kavandada. Eesti riik ei näe praegu ega lähemas tulevikus oma julgeolekule otsest sõjalist ohtu. Ometi jääb Eestit ümbritsev julgeolekukeskkond juba üksnes viie-kümne aasta perspektiivis ettearvamatuks. Kaugemast tulevikust rääkimata. Julgeolekukeskkonna ettearvamatust pikemas ajaperspektiivis võibki käsitada kui meie suurimat julgeolekuriski.

10. mail Tartus Forum Balticumil väljendasin seisukohta, et julgeolekupoliitikas ja riigikaitses on "sinisilmsus" lubamatu. Tuleb kõrvale jätta nii individuaalsed huvid kui ka lootus õnnelikule juhusele. Julgeolekupoliitikas ja riigikaitses toimivad vaid riiklikud huvid, pragmatism, realiteedid, kollektivism ja pikaajalised ettevalmistused. Peame lähtuma põhimõttest: "Looda parimat, kuid valmistu halvimaks!"

Riigikaitsesüsteemi ülesehitamisel on Eestis ju ainult üks otsustav tegur - tsiviilelanikkonna kaotuste minimeerimine. Niisama tähtis on valmidus reageerida väga mitmepalgelistele julgeolekuriskidele. Mõlemat on võimalik saavutada vaid läbi kogu ühiskonda hõlmava totaalkaitsesüsteemi.

Oleme endale seadnud ka kõrged nõudmised seoses sooviga saada Põhja-Atlandi Liidu liikmeks. Siinkohal rõhutagem, et erinevatel NATO riikidel on väga erinevad armeed. Koostöövõime saavutamiseks NATOga on tähtsad nii relvade kaliibrid või muud tehnilised näitajad. Veelgi olulisemad on aga inglise keele oskust ja koostöövõime staapide tasandil. Meil on tark õppida äsjaliitunud Ida-Euroopa riikide kogemustest ja lahendada teatud probleemid juba enne liitumiskutse saamist.

Samas jäävad meie riigikaitsealased lahendused ometi meie siseasjaks, nii nagu iga NATO liikmesriigi kaitsejõudude ülesehitus on nende riikide siseasi.

Riigikogus kinnitatud julgeolekupoliitilised põhidokumendid sätestavad iseseisva kaitsevõime loomise kui eeltingimuse riikliku iseseisvuse säilitamiseks. Samuti ka maaväekesksete, territoriaal- ja manööverkomponendi tasakaalustatud arendamisele rajanevate sõjaaja kaitsejõudude loomise. Sõjalise abi osutamine on võimalik vaid riigile, kes abi osutamise hetkel eksisteerib ja on võimeline abi vastu võtma. Seepärast ei saa iseseisva kaitsevõime tähtsust maaväe osas alahinnata täna ega ka kaugemas tulevikus. Sellest tulenevalt pole põhjust praegu ka vastavaid julgeolekupoliitilisi otsuseid ümber hinnata.

Kahjuks ei võimalda meie riigi napid ressursid välja arendada iseseisvat kaitsevõimet õhu- ja mereväe tasandil. Kuid see ei tähenda, et õhuväel, õhuseiredivisjonil ja lennuväebaasil oleks täita vähetähtis roll riigikaitses.

Õhuseirevõimekus, mida õhuvägi on arendanud ja arendab esimese prioriteedina, on see kriitiline võimekus, mis on oluline nii meie potentsiaalsete liitlaste seisukohalt kui ka hädavajalik eelhoiatuse saamiseks kukutamisrünnaku tõrjeks. Riiki, kes ei kontrolli oma õhuruumi, ei saa pidada suveräänseks riigiks.

Balti riikide ühine õhuseiresüsteem BALTNET on lisaks oma sõjalisele tähtsusele ka ilmekas näide kolme Balti riigi edukast koostööst.

Samuti on kriisiolukorras oluline tagada meie potentsiaalsetele liitlastele meist olenev toetus, mis võimaldaks neil kasutada oma õhujõude Eesti õhuruumi kaitseks.

Täna, andes lennubaasile üle lipu, on mul heameel tõdeda, et õhuvägi, jätkates juba Vabadussõja ajal alguse saanud kuulsusrikkaid traditsioone, on saavutanud kaheldamatut edu oma põhivõimekuste arendamisel.

Soovin õhuväele ja lennuväebaasi isikkoosseisule jõudu nende töös Eesti riigi kaitsel!

Elagu Eesti Vabariik!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee