| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Tšehhi Rahvusvaheliste Suhete Instituudis 2. mail 2002 Prahas02.05.2002
Austatud kolleegid,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad,
aasta 2002 on suurte väljakutsete ja oluliste otsuste aasta. See paneb kaalule poliitikute suutlikkuse lähtuda pikaajalistest huvidest, langetada raskeid, kuid vajalikke otsuseid ja neid mitte edasi lükata. Nii NATO kui Euroopa Liidu päevakorras on laienemise kõrval palju muid teemasid, kuid ikkagi on just see hetke peamine väljakutse.
Möödunud aasta maikuus märkis meie tänane võõrustaja president Havel: "Euroopa postkommunistlikud maad kuuluvad tõepoolest Läände - seda nii geograafiliselt, ajalooliselt, kultuuriliselt kui ka oma väärtushinnangute osas. Seega on neil on täielik õigus toonitada, et nad olid Lääne rahvaste hulgast jõuga välja rebitud, kuid nende loomulik koht on nende rahvaste peres."
Selles Bratislavas peetud kõnes oli palju tugevaid argumente NATO laienduse poolt ja seda ka Balti riikidesse. Nüüd, aastapäevad hiljem, võime me näha, et Tšehhi presidendi sõnum jõudis paljude maailma liidriteni. Ta oli siis mures mõne mõttemalli pärast ja mul on heameel tõdeda, et täna ongi taoliste lähenemiste mõju Lääne pealinnades palju väiksem.
Lugupeetud kuulajad,
teel NATO-sse oleme Eestis sageli mõelnud selle üle, mida me endaga kaasa toome. Väike põhjamaiselt rahulik riik 1,4 miljoni elanikuga ei lisa just väga palju alliansi statistilisse potentsiaali. Kuid teisalt on Euroopas kulda väärt iga rahu ja stabiilsuse ruutkilomeeter, kus see ka ei asu. Meie väike elanikkond on vastavalt avaliku arvamuse uuringutele tugevalt NATO poolt, valmis jätkuvalt kandma 2% rahvuslikust koguproduktist kaitsekulutustena ja vajadusel isiklikult osalema oma riigi kaitsmises. Niisiis tähendaks Eesti lisandumine NATO-le 45 tuhandet ruutkilomeetrit suuremat stabiilsuse piirkonda meie maailmaosas ning 1,4 miljonit inimest tahtega seda rahu ja stabiilsuse ala hoida nüüdismaailma riskide eest.
Eesti loob oma julgeoleku- ja kaitsepoliitilistele alusdokumentidele tuginedes järjekindlalt erinevaid tänapäeva nõuetele vastavaid võimekusi, mida me saame panustada kõige erinevamatesse NATO operatsioonidesse või erinevates koalitsioonides osalemisse. Juba praegu oleme rahuvalveoperatsioonides osalenud meeste suhte järgi elanike arvusse Euroopas esimeste seas. Tänapäeva poliitilises kõnepruugis öelduna: Eesti toodab julgeolekut.
Kaitsejõudude ülesehitamine, nende valmiduse tagamine tegutseda koos liitlastega - kõik see on eelkõige vajalik meile endile, kuid samas laseb meil anda oma panus ühiste väärtuste nimel. Nii on see praegu ja nii on see ka pärast loodetavat liitumist NATO-ga. Praha tippkohtumine on oluline vahejaam pikal teel ja pigem annaks sellelt saadav positiivne otsus meile energiat järgnevateks jõupingutusteks.
Eesti saab oma ettevalmistustes ja järgnevas sisseelamisprotsessis tugineda uute NATO liikmete kogemustele ja toetusele. Lubage mul väljendada siinkohal siirast tänu võõrustajale - Tšehhi Vabariigile.
Järgmiste liitujate eelis on ühiselt NATO-ga välja töötatud ja ellu viidud liikmelisuse tegevusplaanid - MAP-id, praegu valmistame me ette veel ühte aastakava. Planeerimise käigus oleme leidnud tänapäeva vajadustele, tulevastele liitlaskohustustele ning meie võimalustele vastavad lahendused. Võib öelda, et meie sihid on täna tõepoolest kokku viidud meie võimalustega.
Kogu iseseisvuse taastamisele järgnenud aja on Eesti teinud eesmärgikindlat koostööd oma Balti naabritega. Kaitsevallas on see olnud väga edukas ja näitab kindlasti meie kolme riigi võimet olla hea liitlane ka siis, kui me kõik kolm oleme juba saanud NATO-sse. Balti pataljonist alanud ühisprojektide rida pikeneb üha. Meil Eestis on hea meel Balti Kaitsekolledži üle vanas ülikoolilinnas Tartus, millest on kujunenud oluline keskus nii ohvitseride ettevalmistamisel kui kaitseküsimuste uurimisel.
Daamid ja härrad,
Praha tippkohtumine on meie jaoks Eestis loomulikult eelkõige NATO laienemiskohtumine, kuid samas on selle peamine teema alliansi vastus nüüdismaailma väljakutsetele. NATO on suutnud leida vastused eelmiste aastakümnete muutustele maailmas ja me oleme veendunud, et ta suudab seda teha ka täna. NATO on loodud ühiseks kaitseks ja me soovime liituda eduka ning areneva ühise kaitse organisatsiooniga, mitte mingi üldpoliitilise vestlusringiga.
NATO pole olnud kunagi nii globaalne kui nüüd ja pole kahtlust, et taoline lai haare edaspidi veelgi tugevneb. Veelgi raskemaks on läinud varitsevate ohtude hindamine ja seetõttu peab allianss looma võimekuse olla paindlik ja kiirelt reageerida ettenägematutele ning asümmeetrilistele ohtudele.
Pärast 11. septembrit uuenenud julgeolekuolukorras on meie tegevuse tähtis suund panus ühistesse jõupingutustesse võitluses terrorismiga. Meetmed organiseeritud kuritegevuse vastu, oma piiride kindlustamine ja muu taoline on seotud seniste ülesannetega turvalisuse tagamisel. Oma tunnustust saanud kogemust piirivalve vallas on Eesti jaganud ka mitmele riigile erinevates Euroopa osades ja seda koos paljude NATO partneritega. Terroristlike rühmituste tegevust, nende finantseerimist või varustamist Eesti kaudu pole tuvastatud.
NATO tegevuses on loomulikult tähtis kriiside ennetamine, poliitiliste vahendite kasutamine, liitlaste pidev mõttevahetus. Eesti huvi on transatlantilise sideme areng vastavalt uutele väljakutsetele ning ühistele väärtustele tuginedes.
Uue rahvusvahelise olukorra oluline element on olnud NATO ja Venemaa suhete arenemine. Eesti on algusest saadik toetanud ettepanekuid NATO-Venemaa nõukogu moodustamiseks. See on samasuunaline Eesti pikaajalise poliitikaga Venemaa positiivseks kaasamiseks ning vastab meie huvidele.
Viimasel ajal on palju arutatud ka Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu tuleviku üle. Meie arvates on selle senise alusdokumendiga määratletud raamides võimalik teha palju enam kui seni. Mitu partnerriiki on teinud ka vastavaid ettepanekuid selle NATO ja suure grupi muude riikide koostööorgani tegevuse edendamiseks.
Eesti on meie iseseisvuse taastamisest möödunud rohkem kui kümne aasta jooksul toetanud NATO ettevõtmisi ja nii mõnelgi korral kutsutud osalema erinevate otsuste elluviimisel. Sama võivad kinnitada ka kolleegid. Pidevalt kasvanud toetus Balti riikide kutsumisele NATO-sse näitab, et meid usaldatakse ja oodatakse.
Tänan tähelepanu eest!
|
| |
|
vpk.ee
