| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Oslo majandusfoorumil 10. aprillil 2002 Oslos10.04.2002
Lugupeetavad!
Daamid ja härrad!
Mul on au panna punkt tänase seminari "Äripartnerlus Eestiga" ametlikule osale. Hea meel on tõdeda, et käesoleva riigivisiidi käigus toimub nii esinduslik foorum meie riikide vaheliste majandussuhete tihendamiseks. Olen kindel, et eelnenud ettekanded valitsuse esindajate ja ettevõtjate poolt loovad hea aluse teineteise paremaks tundmaõppimiseks, millest kasvavad välja uued kaubanduslepingud ja investeeringuplaanid.
Daamid ja härrad!
Eesti kodaniku ja presidendina võin kinnitada, et väikeriikide tugevus seisneb suuresti oskuses sõlmida ja tihendada sidemeid teiste riikidega. Sellise poliitika tulemusena on Eesti leidnud maailmas tunnustust, mille kohta tooksin rahvusvahelistest võrdlustest vaid mõne näite. Eesti on saavutanud Ameerika Ühendriikidega võrdse koha riikide järjestuses majandusvabaduse alusel. Konkurentsivõimelt on Eesti Norra lähedal, 22. kohal maailma riikide hulgas. Eesti krediidireiting tõusis eelmisel aastal Euroopa arenenud riikidega võrreldavasse A-kategooriasse.
Eesti majanduse ümberkujundamisse ja kiiresse arengusse on märkimisväärse panuse andnud kaubavahetus välismaaga ja välisinvestorid. Eestil on tihe seos ja koostöö Läänemere regiooni riikidega. Ka Norraga on suhted olnud stabiilsed ja edasiviivad, need seisavad kindlal lepingulisel alusel. Eesti ja Norra on sõlminud vabakaubanduslepingu, investeeringute kaitse lepingu ning maksunduslepingud. Tulemusena on Norra ettevõtted juba Eesti suuremate välisinvestorite hulgas.
Eesti eksport Norrasse on viimaste aastate jooksul kasvanud kaks ja pool korda; enam kui poolteist korda on kasvanud ka Norra kaupade import Eestisse. Kuid vastastikuse kaubavahetuse osakaal kogu kaubanduses on siiski suhteliselt väike. Seetõttu näen majandussuhetes Norraga hulgaliselt arenguvõimalusi, seda nii investeeringute, tööstustoodangu kui ka näiteks turismi valdkonnas.
Eesti atraktiivsusest investoritele annab tunnistust tõsiasi, et Eesti on Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas otseinvesteeringute mahult elaniku kohta Tšehhi järel teine riik. Pean oluliseks märkida, et küsitletud välisinvestoritest on tervelt 94% rahul oma Eestisse tehtud investeeringuga!
Mis meelitab väliskapitali Eestisse? Vastamisel on mul hea võimalus kasutada uurimusi, milles avalduvad välisinvestorite - sealhulgas norralaste - endi hinnangud.
Välisinvestorite hinnangul iseloomustab Eesti ettevõtluskeskkonda sarnaselt teiste üleminekumajandustega madal kulubaas ehk konkurentsivõimelised tööjõukulud ja toorainehinnad. Järgmisel kohal on investorite hinnangutes stabiilsus - seda nii poliitilises, majanduslikus kui ka finantssüsteemi mõttes.
Lisaks stabiilsusele seostub Eesti välisinvestorite arvates märksõnadega "dünaamiline" ja "arenev". Kahtlemata on Eesti turg kiirelt kasvav. Meie sisemajanduse kogutoodang on viimasel seitsmel aastal suurenenud keskmiselt 5% aastas. Sellise tempo jätkumist ootame ka lähiaastatel. Lisaks sellele on Eesti tänu oma avatusele väravaks Balti mere piirkonna ligi 90 miljoni elanikuga kiiresti kasvavale turule
Minu meelest - ja see on kajanud ka tänasel foorumil - iseloomustab Eesti dünaamilisust kõige paremini jõudsalt arenev infotehnoloogia ja telekommunikatsioon. Eesti elanikkond on põhjamaiselt vastuvõtlik tehnoloogilistele uuendustele. 40% elanikest kasutab Internetti ja 60% mobiiltelefoni. Meil on rõõm tõdeda, et teiste välismaiste ettevõtjate hulgas hindavad Eesti telekommunikatsioonivõrku kõrgelt ka Eestisse tulnud Norra investorid.
Nii Eestis tegutsevate välisettevõtjate kui ka kohalike ettevõtjate arvates on aga Eesti peamine ressurss heade oskustega, motiveeritud ja kiire kohanemisvõimega tööjõud. Ometi ei saa me jääda lootma odavale tööjõule ja praegusele edumaale paljude üleminekuriikide ees.
Riigi poliitika kujundajate pilk on suunatud kaugemasse tulevikku, et tugevdada meie praegusi eeliseid ja luua uusi. Seetõttu on riikliku poliitika üks tulevikuprioriteete hariduspoliitika. Eelkõige peame silmas kutse- ja täiendõppe parendamist koostöös ettevõtjatega.
Eesti tulevikku kindlustame teadus- ja arendustöö toetamisega. Kuigi elatustase Eestis on vaid 40% Euroopa Liidu keskmisest, moodustavad riiklikud kulutused teadus- ja arendustööle suhtena sisemajanduse kogutoodangusse tervelt 86% arenenud riikide võrreldavatest kulutustest. Ei saa märkimata jätta täiustuvat koostööd teadusasutuste ja ettevõtete vahel, mille olulisust on näidanud ka Skandinaaviamaade kogemus.
Kahtlemata on oluline säilitada olemasolevaid eeliseid: majanduspoliitilist stabiilsust ja tugevat finantssüsteemi. Suure tähelepanu all on ettevõtluskeskkonna parendamine, olgu selleks siis seadusandluse jätkuv täiustamine või uute ettevõtete loomise ja investeeringute toetamine.
Me loodame, et selline poliitika kindlustab Eestile kiire arengu ka järgnevatel aastatel ning loob soodsa pinnase väliskaubanduse ja välisinvesteeringute kasvuks. Teil, austatud siinviibijad, on võimalus sellest osa saada. Soovin teile selleks pealehakkamist ja edu!
|
| |
|
vpk.ee
