In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President BIOBank seminaril Oslos 10. aprillil 2002
10.04.2002


Lugupeetud eesistuja,
Lugupeetud seminarist osavõtjad!

Taasiseseisvunud Eesti kümmet esimest aastat jäävad tähistama kolm olulist edu märki. Esiteks on selleks olnud murrang makromajanduses, mille tõestuseks on rahvusliku kogutoodangu viie kuni kuueprotsendiline stabiilne aastakasv, välisinvesteeringute rohkus ja ettevõtluse kõrge tase.

Teiseks edufaktoriks on infotehnoloogiline revolutsioon, mida Eestis tuntakse "tiigrihüppe" nime all. Tänaseks kasutab juba ligi 40 protsenti meie elanikkonnast regulaarselt internetti. Arvutid ja arvutivõrgud on muutunud Eesti elu lahutamatuks osaks.

Kolmas Eesti edukuse kujukas näitaja on biotehnoloogia tormiline areng. Eesti on saamas arvestatavaks kaasarääkijaks maailma biomeditsiinis ja materjalitehnoloogias. Geeniteaduse ja biotehnoloogia riiklikust tähtsustamisest kõneleb see, et Eesti parlament võttis enam kui aasta eest vastu kogu maailmas unikaalse inimgeeniuuringute seaduse. See seadus pani aluse ambitsioonikale ja innovaatilisele Eesti Geenivaramu projektile. Kolme aasta eest tärganud idee - koguda miljoni Eesti elaniku geeni- ja terviseandmed - on teostumas. Geeniprojekti kõrval väärivad aga erilist tähelepanu ka eesti teadlaste pingutused leida DNA-põhine vaktsiin AIDS-i immuunsuse tagamiseks. Märkimist väärib ka bioloogilise plastmassi tootmistehnoloogia väljatöötamine, millega tegeleb Tartu ülikooli baasil moodustatud ettevõte EstBiotech.

Eesti teadlaste edusammud oleksid mõeldamatud ilma aktiivse rahvusvahelise koostööta. Selles omakorda on raske ülehinnata Oslo Biokeskuse panust Eesti teadlaste täiendkoolitamisel ja projektide elluviimisel. Oodata on Eesti ja Norra teadlaste veel tihedamat läbikäimist, samuti Norra investeeringute kasvu Eestisse. Selle üle saab üksnes heameelt tunda.

Tervitades teid, lugupeetud seminarist osavõtjaid, tahaksin siinkohal väljendada ka muret geenitehnoloogia ja eetika võimaliku konflikti pärast. Maailma avalikkus on suhtunud katsetesse kloonida inimest põhjendatud ettevaatlikkusega. Selge on see, et eluteaduste tormiline areng on viinud inimkonna saatusliku probleemi ette. Tuumareaktsiooni avastamine, esimese aatompommi loomine ja selle kasutamine Teises maailmasõjas tekitas samasuguse eetilise kriisi.

Geeniteadus ja biotehnoloogia saavutused on viinud meid elumõistatuse lahendamiseni. Kindlasti on neil asendamatu koht inimese elukvaliteedi tõstmisel. Kuid ühel hetkel jõutakse valikute ette, mis võivad ohustada sedasama elu ennast, mille valitsejaks inimene end peab.

Seepärast tähendab teaduse iga saavutus ühtlasi teadlase vastutust selle saavutuse õige kasutamise eest. Usun, et nii Eesti kui ka Norra geeniteadlased annavad väärika panuse mitte ainult maailma eluteaduste arengusse, vaid ka teaduseetika probleemide käsitlemisse.

Soovin teile viljakat mõttelendu ning missioonitunnet meie rahvaste tuleviku kindlustamisel.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee