| |
 | Kõned | | |
Vabariigi Presidendi tervitus konverentsist "Kümme aastat sotsiaaldialoogi" osavõtjatele04.04.2002
Austatud konverentsist osavõtjad!
Taasiseseisvunud Eesti esimesed kümme aastat on olnud arengu poolest vägagi dünaamilised. Kiired muutused on saanud koguni Eesti üheks embleemiks. Meie riigi majandusedu põhjused on üldteada: vaba turg, kiire kohanemisvõime rahvusvaheliste reeglite ning võimalustega, märkimisväärsed välisinvesteeringud, stabiilne majanduskeskkond, tasakaalustatud eelarve, Eesti inimeste ettevõtlikkus. Selle kõrval on vähem rõhutamist leidnud sotsiaalne kapital, mis väljendub suhteliselt kõrges haridustasemes ja erinevate sotsiaalsete kihtide leppimises riigi poolt tehtavate madalate sotsiaalsete kuludega.
Kümme aastat tagasi kirjutati alla esimene kolmepoolne leping riigi, tööandjate ja töövõtjate vahel. Seda võib käsitada kui katset liikuda täna nii aktuaalse ühiskondliku leppe suunas. Õieti tuleks vaadelda kogu riiki kui ühiskondlikku lepingut, mis on tekkinud sotsiaalse dialoogi tulemusena. Nii vähemasti unistas sellest "ühiskondliku leppe" isa Jean Jacques Rousseau. Paraku ongi see jäänud ideaaliks, mis sellisel kujul pole kusagil teostunud.
Ometi ei tähenda see, et me ei peaks pürgima kasvõi elementaarselt niisuguste laiapõhjaliste kokkulepete sõlmimiseni, mille läbi saavutatakse kooskõla riigi arengu põhilistes alustes ja suundades. Põhiseadus määrab küll rahvahääletusel kinnitatud õiguslikud alused ja raamid, milles meie ühiskond eksisteerib, kuid vaja läheks ka sarnast põhidokumenti majandus- ja sotsiaalarengu kavandamiseks.
Nii või teisiti, enne uue ühiskondliku leppe sõlmimist oleks tingimata tarvilik vastata kahele põhiküsimusele. Esiteks, missugused on Eesti riigi ja rahva prioriteedid, mis vajaksid laiapõhjalist konsensuslikku lepet, ja teiseks, kes on need osapooled ehk subjektid, kes selle lepingu allkirjastavad või selleks volituse saavad.
Sotsiaalset dialoogi on ühes või teises vormis arendatud pea kogu taasiseseisvuse aja vältel. Paraku seistakse veel kaugel sellest dialoogist, mis iseloomustab küpseid kodanikuühiskondi. See eeldab kodanikuühiskonnale iseloomuliku struktuuri selget väljakujunemist ja riigi kindlalt väljendatud tahet teha koostööd kodanikuühendustega. Hästi organiseerunud tööandjate kõrval vajame tugeval alusel püsivaid ja erinevaid sotsiaalseid huve esindavaid kodanikeühendusi. Alles siis võime rääkida tõelisest sotsiaalpartnerlusest. Viimasel ajal ongi täheldatav sotsiaalse iseorganiseerumise lisandumine ja see sisendab optimismi sotsiaalse dialoogi jätkumises ning uue ühiskondliku leppe sõlmimise võimalikkuses.
Soovin kõigile konverentsist osavõtjatele viljakat mõttetegevust, koostöötahet ja valmisolekut kuulda võtta oma partnereid!
Arnold Rüütel
Kadriorus 4. aprillil 2002
|
| |
|
vpk.ee
