In English

Kõned
Ava print vaates

Vabariigi President teaduslik-praktilisel konverentsil "Peretalu - eesti rahva elujõu kandja" Tartus, EPMÜ aulas 8. märtsil 2002
08.03.2002


Austatud rektor,
lugupeetavad professorid ja
kodanikuühenduste esindajad,
daamid ja härrad!


Tänane konverents püstitab mitte ainult Eesti maaelanike, vaid kogu eesti rahva jaoks eksistentsiaalselt olulisi küsimusi. Kas traditsiooniline maaelu on määratud hääbuma? Kuidas mõjutab neid protsesse Euroopa Liit?

Niisugustele küsimustele ei saa olla lihtsaid, üheseid vastuseid. Mis aga kaugeltki ei tähenda, et me ei peaks - üheskoos ja kõik asjaosalised eraldi - neile küsimustele vastuseid otsima. Me peame seda tegema kas või juba seepärast, et nii täpsustame ka oma rahvuslikke huve, eesmärke ja võimalusi.

Juba pool sajandit tagasi juhtis rahvaluuleteadlane Oskar Loorits tähelepanu, et "väikerahva eksistentsivõitlus on paratamatult raskem kui suurrahval". Tema hinnangul aitas meie rahval suuri murranguaegu üle elada ennekõike eestluse elujõud. Nüüd teame, et pärast möödunud sajandi keskpaigas kirja pandud Looritsa sõnu oleme veel nii mõneski murrangulises sündmuses oma elujõu proovile pannud. Kas on need sündmused me elujõudu kasvatanud või kahandanud?

Ka sellele küsimusele pole ühest vastust. Ühelt poolt saime küll võimaluse taastada iseseisev riik, teisalt on aga vabaduse eest tulnud ka teatud hinda maksta. Suure osa sellest hinnast on pidanud enda kanda võtma maaelanikkond. Just maal on töö- ja elukeskkond teinud läbi kõige järsemad muutused. Traditsioonilise rakenduse on kaotanud ligikaudu pool maal elavatest tööinimestest. Mõnes piirkonnas on tööta viiendik tööealisest elanikkonnast. Põllumehel, kes kasvatab leivavilja loodusjõudude meelevallas, on sissetulek neli korda väiksem kui mugavas pangamajas töötaval inimesel.

Makstud hinda võib lugeda liiga kõrgeks ka silmas pidades meie rahva tervist, turvalisust ja järelkasvu. Just kaotuste tõttu nimetatud valdkondades tuleb täna tõdeda, et üleminekuaeg oleks pidanud pehmem olema. Samas - toimunut selle tõdemusega enam ei muuda. Jääb üle olla järgmisi otsuseid langetades ettenägelikum ja ühiskonna erihuve arvestavam.

Kindlasti puudutab lähiaja üks kaalukamaid otsuseid astumist Euroopa Liitu. Selle otsuse mõju maainimestele on kõige vahetum. Ja just maatootjate ootused on seoses Euroopa Liiduga kõige kõrgemal. Neid ootusi ei tohi Eesti eestkõnelejad jätta arvesse võtmata, et mitte tekitada järjekordset pettumust maaelanikele.

Päris kindel on seegi, et maaelu ei muutu enam kunagi niisuguseks, nagu see oli enne Eesti riikliku iseseisvuse kaotamist. Siis oli Eestimaal 140 000 talu ja talupidamine oli pea ainumõeldav eluviis maal. Tänaseks on saanud teise sisu nii mõiste "talu" kui ka talupidamine ühe ettevõtlusvormina. Üha enam kõlavad siin märksõnadena efektiivsus, investeerimissuutlikkus ja konkurentsivõime. Just neist kriteeriumidest lähtudes küünivad tänapäevase tootmistalu valdused poole tuhande hektari ja mitmesajapealise karjani.

Põllumajanduses hõivatute osakaal on Eestis nagu paljudes teisteski riikides aastast aastasse vähenenud, moodustades nüüdseks 5% elanikest. Seega on valdav osa kaasaegsest tootmisest paratamatult intensiivne ja kõrgtehnoloogiline. See aga tähendab, et üha vähem maaelanikke saab oma sissetuleku põlluharimisest ja loomapidamisest.

Just niisugust suundumust järgivad ka Euroopa Liidus makstavad toetused, millest aina suurem osa läheb põllumajandustootmise kõrval maal elamise ja puhta looduskeskkonna toetamiseks. See aga loob alternatiivse võimaluse kas või väiketalule, kes võib loodusliku kultuurmaastiku hoidmise ühitada puhta toidu tootmisega. See annaks paljudes Eestimaa piirkondades sissetulekut ning säilitaks ühtlasi maa-asustuse.

Niisuguses lähenemise kaudu otsiksin ma võimalikku vastust ka tänase konverentsi põhiküsimusele - kas peretalul on kohta tänases ühiskonnas? Kindlasti on. Kuid kas see koht peab ainult ja ilmtingimata olema põllumajanduslikus tootmises? Maal võimaldavad teenistust paljud muudki tootmis- ja teenindusalad, seda kindlasti ka peretalu vormis.

Oma sisemise tööjaotuse ja töökasvatusega võib peretalu olla ning ongi suurepärane elukeskkond mitmele põlvkonnale. Just see on talust teinud ka meie rahvuslike juurte ja elujõu lätte. Osakem sealt elujõudu ammutada!

Soovin konverentsile viljakat mõttetööd!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee