| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Tartu rahu 82. aastapäeva pidulikul kontserdil 2. veebruaril 2002 ''Estonia'' kontserdisaalis02.02.2002
Austatud peaminister
Austatud Kaitseväe juhataja
Ekstsellentsid
Daamid ja härrad
Kaitseväelased
24. veebruaril 1918 sündinud Eesti Vabariik teostas oma enesemääramisõigust relvaga käes Vabadussõjas. Selle tulemusena sõlmiti tolleaegse Nõukogude Vene ja Eesti Vabariigi vahel Tartu rahuleping, mille kaudu Eesti muutus esmakordselt uuemas ajaloos rahvusvahelise õiguse subjektiks.
Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 82 aastat tagasi sõlmitud Tartu rahuleping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Eesti Vabadussõja. Selle sõja lõppedes oli Eesti Vabariik väga raskes olukorras - Eesti oli sõjas kaotanud üle kolme tuhande mehe langenutena ja ligi neliteist tuhat invaliididena, lisaks sõjapurustused, laastatud majandus -, kuid Eestit ei olnud selleks ajaks veel tunnustatud iseseisva riigina.
Eesti Vabadussõjas toetasid Eestit vabatahtlikud Soomest ja Skandinaavia riikidest. Läänemerel ja Soome lahel opereeris Suurbritannia laevastik, mille kohalolek aitas kaasa Vabadussõja võitmisele ja iseseisvuse kindlustamisele. Samuti aitas meie meeste võitlusvaimu üleval hoida Skandinaavia vabatahtlike võitlus siin relvavendadena ühise vaenlase vastu, rääkimata hõimuaatest kantud Soome vabatahtlikest. Tartu rahu avas tee Eesti rahvusvahelisele tunnustamisele. Tartu rahu tulemusena määrati kindlaks Eesti idapiir.
Nõukogude Venemaa sõlmis Tartu rahu esmajoones sõjalistest vajadustest lähtuvalt. Venemaa valitsus ei olnud piisavalt tugev, et sõdida samaaegselt piiririikide ja revolutsioonivastastega. Et piiririikide taga seisid lääne liitlasriigid, omandas rahu piiririikidega laiema rahvusvahelise ja poliitilise tähenduse. 1920. aastal kirjutas Nõukogude Venemaa välisasjade rahvakomissar Tšitšerin, et ''leping Eestiga muutus peaprooviks kokkuleppimisele liitlasriikidega, muutus esimeseks katseks murda läbi blokaadist ja elada kodanlike riikidega rahus.'' "Maailmarevolutsiooni" pealetung oli - ajutiselt - peatatud.
1924. aastal üritas Nõukogude Venemaa Eesti valitsust kukutada kohalike enamlaste ja Venemaalt saadetud agentide abil korraldatud mässukatsel. 1940. aastal Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi. Selle kibedaid vilju oleme pidanud tänaseni seedima. Eesti okupeerimine 1940. aastal oli mitte ainult Tartu rahulepingu, vaid ka rahvusvahelise õiguse rikkumine.
Daamid ja härrad!
Vaadates täna tagasi sündmustele 61 ja 82 aastat tagasi, teame me, õigemini arvame end teadvat, miks kõik nii läks. Geopoliitika, rahvusvahelised suhted - kõik tundub tagantjärele üsna lihtne. Tagantjärele ongi lihtne tark olla. Kuid me ei ole täna mitte selleks siia kogunenud, et meenutada traditsioonilisel viisil traditsiooniks saanud tähtpäeva. Ajalugu kohustab meid vaatama ettepoole. Täna peame vaatama tulevikku, et kavandada oma tegemisi niimoodi, et need sündmused ei korduks.
Loomulikult on suur osa ülesannetest, mis seda välistada aitavad, välispoliitilised. Kuid ekslik oleks arvata, et välispoliitika on ainult välisministri ja tema ministeeriumi või presidendi ja tema meeskonna teha. See on meie kõigi ülesanne, eriti ja eeskätt ja täna siin öelduna ka Eesti kaitseväe ülesanne. Sest Eesti kaitseväe valmisolek nii Eesti kaitsmiseks kui rahvusvaheliseks koostööks teiste riikide kaitsejõududega on üks olulisemaid Eesti julgeoleku tagatisi. Ja see ei ole ainult kaitseministeeriumi või kaitsejõudude peastaabi asi. See on ka iga ohvitseri, iga kaadriallohvitseri ning iga ajateenijast sõduri asi. See on asi, mida peab iga sõdur ja ohvitser kogu aeg meeles pidama hoolimata kasarmuelu rutiinist või väliõppuste vaheldusrikkusest.
Eesti on endale seadnud kindlaks eesmärgiks liituda Põhja-Atlandi Alliansiga. Seda eesmärki täna silmas pidades näeme, et meil ei ole palju aega. Vaid 10 kuu pärast langetatakse Prahas otsused uute liikmete vastuvõtmisest sellesse julgeolekuorganisatsiooni. Me saame neid otsuseid mõjutada vaid oma reaalse tegevusega. Meid hinnatakse endale võetud kohustuste ja seatud eesmärkide täitmise järgi.
Eesti kaitseväe arendamise eesmärk pole loomulikult üksnes NATO liikmeks saamine. Kuid Eesti kaitseväge ei ole võimalik arendada ka ilma NATO standardeid arvesse võtmata. Selleks on kaks põhjust: esiteks, NATO käsutuses olev kogemus, ja teiseks, NATO standardite järgimine tähendab võimet teha koostööd teiste riikide kaitsevägedega. Meie tugevus või meie nõrkus peitub meie koostöövõimes.
Head sõbrad!
Olen siin käsitlenud Tartu rahu nii ajaloolist, riiklikku kui ka sõjalist aspekti. Kuid mõnikord võiksime mõelda ka hoopis kõrgemalt ja üldistatumalt. Ja siis näeme, et Tartu rahu on võetav ühtlasi Eesti rahuna, turvalise ning loovust soodustava keskkonnana, milles iga Eesti inimene tunneb end vajaliku ja õnnelikuna. See on niisugune Tartu rahu, millest poole sajandi eest kirjutas samanimelises luuletuses Gustav Suits, ülistades ''vaimu viljelust'' ja tarkusejanu.
Teid kõiki Tartu rahu aastapäeval tervitades lubagegi mul soovida, et meil jätkuks mitte ainult austavat kohustust tähistada seda kui Eesti Vabariigi sünnidokumendi päeva, vaid ka kui kohustust omalt poolt kaasa aidata sellele, et Tartu rahust saaks kestev Eesti rahu.
|
| |
|
vpk.ee
