| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President uue Valitsuse esitlemisel 28. jaanuaril 200228.01.2002
Austatud peaminister, valitsuse liikmed!
Daamid ja härrad!
Täna ametisse astunud uue valitsuse moodustumise kulgu võib tõenäoliselt pidada märgiks poliitilise kultuuri küpsemisest taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Kõigepealt ilmnes see sujuvuses, millega lahendati detsembris vallandunud valitsuskriis. Selle vinduma jäämine oleks hakanud tõsiselt takistama neid olulisi protsesse, mille väärikas lõpule viimine on nüüdseks saanud meie kõigi ühiseks kohuseks. Pean silmas liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga ja ettevalmistusi liitumiseks NATO-ga.
Teiseks väärib selles olukorras tunnustamist kõigi parlamendierakondade käitumine, nii nende, kes nüüdseks moodustavad opositsiooni kui ka nende, kelle lisatoel anti uuele valitsusjuhile selge mandaat.
Kolmandaks paelub tähelepanu, et seekordne võimukoalitsioon ühendab endas maailmavaateliste positsioonide ning toetajaskonna poolest selgelt eristuvaid poliitilisi jõude, mis kindlasti lisab uut kogemust Eesti senisesse valitsemispraktikasse.
Valitsuse koosseis peegeldab ka valmidust rotatsiooniks, mida samuti peetakse poliitilise kultuuri üheks küpsemise märgiks. Kõrvuti kogenud poliitikutega peavad näitama oma juhtimissuutlikkust noorema põlve esindajad. Tõsi, see tendents pärineb meil juba taasiseseisvumise alguspäevilt, sest ka 1992. aastal, seega kümne aasta eest alustas toonane valitsusjuht Mart Laar Eesti noorima peaministrina, kelle kõrval tegutsesid mitmed teisedki tema põlvkonnakaaslased.
Ent meenutagem ka seda, et «laulva revolutsioonigi» eestvedajad olid enamasti kolmekümnendates-neljakümnendates eluaastates eesti haritlased ja tänase võimukoalitsiooni osapoolte liidrid olid juba siis aktiivses poliitilises tegevuses. See annab põhjust loota ametisse astuva valitsuse töökindlusesse. Niisamuti väärib esiletõstmist rohkemal arvul naiste kaasamine riigivalitsemisse, mis peaks aitama murda mõnikord lausa kivinenud patriarhaalseid eelarvamusi.
Kuid üks asi on võimukoalitsiooni ja valitsuse moodustumise protsess ja teine asi on valitsuse kohustused rahva ja riigi ees. Mandaat, mille aluseks on kahe parlamendierakonna kokkulepe, vajab ka tõestamist. On mõistetav, et koalitsioonilepe arvestab erakonna ja tema valijate huve. Kuid igas leppes peaks sisalduma ka põhimõtteid ja ülesandeid, mis tõusevad kõrgemale erakondlikest huvidest, mis väljendavad n.ö. rahvuslikku konsensuspüüdu.
Laskumata üksikasjadesse, tundub, et ametisse astuva valitsuse programmis on ka seesuguseid püüdlusi. Nende märkamisest kõnelevad ka esimesed avaliku arvamuse küsitlused, mille kohaselt uude võimukoalitsiooni on suhtutud positiivse lootusega.
Austatud siinviibijad!
Ajakirjanduses on ametisse astuvat valitsust nimetatud ajutiseks valituseks. Parlamentaarne põhimõte nõuab, et iga valitsus olekski ajutine. Ainult monarhiates on võim päritav ja totalitaarsetes süsteemides on valitsused diktaatori või korporatiivse kildkonna tööriistad.
Ent iga demokraatliku valitsuse ajutisuse paradoks on selles, et ta peab kindlustama rahvavõimu järjekestvust, tagama arengu püsivust ning säilitama turvalist elukeskkonda. Isegi, kui sellele valitsusele on antud neliteist kuud tegutsemiseks, nagu teile.
Seepärast soovingi, et uus valitsus ei mõtleks niivõrd sellele, et valitsemiseks antud kuud mööduvad lennates, vaid eeskätt sellele, kui palju mahutada etteantud ajaraami sisse.
Selleks saatku teid edu ja õnnestumine!
|
| |
|
vpk.ee
