Võtsid osa: Aap Neljas (Riigikogu), Aimar Altosaar, Aleksander Stern (Rahvaliidu fraktsioon), Aleksei Semjonov (Inimõiguste Teabekeskus), Hanon Barabaner (SMSI), Jana Krimpe (TPÜ), Klara Hallik (RASI), Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond), Rafik Grigorjan (Lõuna-Eesti Armeenia Rahvusühing), Raivo Vettik (RASI), Jaak Prozes, Lydia Kõlvart

Puudusid: Aleksander Dusman, Cilja Laud, Jüri Tammaru, Mai Treial, Rein Järvelill, Triin Vihalemm, Sergei Ivanov (Rahva Usaldus), Viktor Andrejev (Ühendatud Rahvapartei)

Kutsutud: Eduard Odinets, Tanel Mätlik , Mati Luik, Johanna Helin

PÄEVAKORD
1. Pühapäevakoolide küsimuse edasisest menetlemisest (muuhulgas huvialakoolide seaduse osas)

2. Arutelu: kuidas käsitleda edasi rahvusvähemuste ruumide küsimusi

3. Ülevaade Tallinna integratsiooniprogrammi menetlemisest ja olukorrast Tallinnas

4. Informatsioon raamkonventsiooni täitmise aruande kohta

5. Muutustest Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaua statuudis

6. Jooksvad küsimused

1. Pühapäevakoolide küsimuse edasisest menetlemisest (muuhulgas huvialakoolide seaduse osas)

KUULATI: Rafik Grigorjani ettekannet pühapäeva- ja huvialakoolidest. (Lisatud protokollile).

Küsimus - M. Luik: Kaks nädalat tagasi oli Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu koosolek, kus arutati järgmise aasta tegevuse kava. Nõukogu jättis arutelu pooleli. Arvati, et rahvuskultuuriseltse ja pühapäevakoole tuleks vaadata eraldi. Kas selline käsitlus oleks ratsionaalne? Milline peaks olema rahaline proportsioon? Praeguse eelarve kohaselt on Integratsiooni Sihtasutusel järgmiseks aastaks võimalik eraldada rahvuskultuuriseltside tegevusele 800 000 krooni.

Vastus - R. Grigorjan: Pühapäevakoolide finantseerimist tuleks vaadelda haridus- küsimusena ja see on rohkem ministeeriumide korraldada.

Vastus - H. Barabaner: Esmatähtis on see, et riik tunnistaks pühapäevakoole ja finantseeriks neid. Kõige aluseks peaks olema seadus. Nende programmide toetamise peaks sisse kirjutama seadusesse.

Vastus - J. Prozes: Ma näen siin seda momenti, et pühapäevakoolid hakkavad omavahel konkureerima raha saamise eest. Hakatakse lugema lapsi, lõpuks minnakse riidu emaseltsiga ning õpetajal võib tekkida soov olla juriidiline isik. See on rohkem haridusministeeriumi rida.

Vastus - A. Neljas: Mingitesse osadesse tuleks eelarve siiski jagada. Koolitusprojektile raha jagamise juures peaksid olema kaasatud ka mõned pedagoogid. Kas kultuuriministeeriumis jätkatakse raha eraldamist kultuuriseltsidele?

Vastus - E. Odinets: 1 840 000 krooni.

A. Neljas: See tähendab seda, et seal jaotatakse eraldi veel kultuuriseltsidele.

Vastus - J. Krimpe: Meil on mitu riigis rahvusvähemuste tegevuse toetamiseks mitu rahaallikat, tehakse topelttööd. Enamasti ei suudeta kontrollida ega kooskõlastada, mille eest ja kellele raha juba eraldatud on. Järgmise aasta põhimõte on see, et ühendada need finantseerimisallikad ja töötada välja ühine strateegia. See on üks raha ja küsimus on, kuidas seda raha võimalikult efektiivselt jagada. Iga institutsioon peaks tegelema oma valdkonnaga.

Küsimus - K. Hallik: Kus on see teave, kui palju reaalselt on olemas neid pühapäevakoole, kus õpetatakse emakeelt? Kui me võtame endale kohustuse garanteerida, et lapsed saavad õppeabi oma emakeele säilitamiseks, siis tuleks seda teha.

Vastus - E. Odinets: Neid koole, kes väidavad, et nad tegutsevad on umbes 40. Ühes koolis on õpilasi 2000, teises 12. Mina pooldaksin pearahasüsteemi. Piirarve on väga raske kehtestada.

Vastus - M. Luik: Me üritasime kevadel kokku lugeda kõiki tegutsevaid rahvuskultuuriseltse. Saime 96 seltsi pluss 4 katusorganisatsiooni. Projekte on laekunud umbes 10. Võib-olla on teist 10, kes pole kunagi projekte esitanud.

OTSUSTATI:
1.1 Jaak Rozes, Lydia Kõlvart, Rafik Grigorjan ja Eduard Odinets arutavad pühapäevakoolide finantseerimist jaanuarikuisel haridusministeeriumi nõupidamisel ja esitavad ümarlaua järgmisel istungil oma seisukoha.

2. Arutelu: kuidas käsitleda edasi rahvusvähemuste ruumide küsimusi

J. Krimpe: Tallinna integratsiooniprogrammi oli ka kavandatud ka rahvusvähemuste seltside ruumide küsimuse lahendamine. Minu visioon oli selline, et see peaks olema pikaajaline finantseerimine, sest ruumide rent ei saa olla projektipõhine. Kultuuriselts peaks vähemalt aasta või kaks teadma, et tal on see ruum olemas, siis saab ta planeerida oma tegevust. Ruumide leidmine ja finantseerimine peaks olema põhiliselt kohaliku omavalitsuse kompetents, see ei saa olla riiklik.

KUULATI: Jaak Prozese ja Lydia Kõlvarti sõnavõttu rahvusvähemuste ruumide küsimuses.
Lüüra sai pikemaks ajaks üürida lasteaia, kus tehti oma rahast ja vabast ajast remont. MInu arvates on linna kohustus toetada kultuuriseltse ruumidega. On olemas Vene kultuurikeskus, kes saab toetust. Vaja oleks ka nn. rahvuste maja.
Eestimaa Rahvuste Ühendus asub matkamajas. Rent on 90 krooni ruutmeetri eest, sealt 60 krooni läheb linnale. Päris suured rahvusvähemuste kogukonnad on ilma ruumideta, näiteks lätlased, leedulased, ingerisoomlased, ukrainlased ja muud. Oleme taotlenud nn. rahvuste maja. Samas võivad ühise maja puhul tekkida ka teatud probleemid, näiteks võib domineerivaks suhtluskeeleks saada vene keel. Sooviksime avaldada survet omavalitsustele, et sellele probleemile rohkem tähelepanu pöörataks. Probleem on üleval alates 1992. aastast.

Vastus - E. Odinets: Kultuuriseltse on korduvalt toetatud ruumide üüride ja kommunaalmaksete osas.

T. Mätlik: Ettepanek on taotleda selleks otstarbeks toetust kultuuriministeeriumi ja kohalike omavalitsuste kaudu.

M. Luik: Kultuuriseltsid on erinevad. See tähendab seda, et need ruumid pole eeldatavasti kogu aeg kasutuses. Kui palju on alternatiivvõimalusi kasutada osa ruume vahetevahel. Kui võtta ette Tallinna linna omandis olevate mitteeluruumide nimekiri ja vaadata, mis seisukorras need ruumid on, siis ei soovitaks neid vaenlasele ka. Need on kohad, mida keegi pole enam tahtnud.

J. Prozes: Ma ei näe siin probleemi, et mitmed rahvused on ühes toas, kuid suuremad seltsid võiksid küll eraldi ruumides olla. Kultuuriseltsid väidavad, et kõiki asju lahendatakse konkursi alusel, nad ei ole suutelised konkureerima.

OTSUSTATI:
2.1 Hagi Šein räägib Rein Langi ja Tallinna linnapea Edgar Savisaarega rahvusvähemustele ruumide otsimisega seotud probleemidest.

3. Ülevaade Tallinna integratsiooniprogrammi menetlemisest ja olukorrast Tallinnas

Küsimus - M. Luik: Integratsiooniprogramm on valmis, mida nüüd edasi teha? Kui palju on sõlmitud lepinguid?

Vastus - J. Krimpe: Eelarve ehitatakse üles vastavalt programmidele. Järgmise aasta eelarvesse oli planeeritud 3,5 miljonit krooni. Integratsioonisuund läheb Rein Langi alla. Loodame, et vähemusküsimusi ei panda haridusameti alla, vaid jätkatakse eraldi suunana.

Küsimus - H.Šein: Tallinna linnavolikogu liikmena küsin, millised võiksid seoses integratsiooniprogrammiga olla need küsimused, mida tuleks käsitleda volikogus?

Vastus - A. Laius: See hakkab juba Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni aktist pihta. Nemad on võtnud endale voliks hinnata, mis asi on integratsioon, mis asi ei ole. Kõik integratsiooniprojektid on arvatud raha ebasihipärasel otstarbel kasutavateks. See revisjonikomisjoni akt tuleks kõigepealt linnavolikogus läbi arutada. Mina kirjutasin enda poolt ametliku kirja, et ma pole rahul selle aktiga ja lisaks ei ole minule seda akti enne kokkupanekut tutvustatud.

K. Hallik: 10 aastat on võtnud aega see tsükkel, kus protsess on loksunud paika selles mõttes, et meie kaaslinlased käituvad võrdlemisi adekvaatselt vastavalt nendele ootustele, mis olid pandud meie rahvusvähemuspoliitikasse. 70 % küsitletutest viitavad sellele, et keelebarjäär, kartus ametnike ees takistab neid kontakteerumast. Kui seda ei hinnata piisavalt kriitiliseks, siis laseme minna nii nagu on. Kui need ei ole probleemid linna jaoks, siis millised on?

4. Informatsioon raamkonventsiooni täitmise aruande kohta

KUULATI: Hagi Šeini selgitust. M. Lauristinilt saadud informatsioon kinnitas T.Mätliku varem öeldut. Niipea, kui komisjon võtab Strasbourgis vastu otsuse, tehakse hinnang ka avalikuks.

OTSUSTATI:
4.1 Jana Krimpe saadab ümarlaua liikmetele e-postiga veebiaadressi, kust saab raamkonventsiooni täitmise aruandega tutvuda.

5. Muutustest Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaua statuudis

KUULATI: Hagi Šeini sõnavõttu, kes esitas parandusettepanekud ümarlaua statuudile. Lisaks ümarlauale kui alaliselt tegutsevale ekspertnõupidamisele on kavas luua ümarlaua juurde rahvusvähemuste esindajate koda. Mõned küsimused arutamiseks: