| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President Kodukaunistamise aasta patroonina 22. jaanuaril 2002 Tallinna Tehnikaülikoolis22.01.2002
Austatud kodukaunistamisliikumise eestvedajad!
Lugupeetud president Lennart Meri ja Helle Meri!
Lugupeetud maavanemad!
Võttes vastu ettepaneku patroneerida Eesti kodukaunistamisliikumist, valdab mind ühelt poolt tänutunne usalduse eest, mida te oma pöördumisega olete osutanud. Teiselt poolt tunnetan aga ka suurt vastutust selle kodanikualgatuse ühe ilmeka näite kestmise ees.
Kui Eesti Vabariigis see traditsioon alguse sai, mille agaraks õhutajaks ja toetajaks oli mäletatavasti Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts, siis ei tähendanud see sugugi üksnes värvitud maja, niidetud muru ja ilumeeles kujundatud aeda. Nii kitsalt ei mõisteta seda tänagi.
Kodukaunistamises on algusest peale väljendamist leidnud armastus oma pere vastu ja selle kaudu ka truudus oma rahvale ning riigile. Ehk kui sedasama ümber öelda ühe läinud sajandi kuulsa mõtleja, Karl Jaspersi sõnadega: "Kodu kui perekondlik ühendus kasvab välja armastusest, mille kaudu üks inimene on teisega tingimatus truuduses eluks ajaks seotud." Selles mõttes on kodukaunistamine ühtaegu nii isiklik, rahvuslik kui ka patriootlik tegu. Täna siin tahaksin aga rõhutada just seda viimast. Sest meie kodud ei asu üksnes maal, alevikes või väikelinnades. Niisamuti on paljude Eesti elanike koduks paljukorterilised elamud suurlinnades. Ja needki kodud võiksid eeskuju võtta kodukaunistamisliikumise saavutustest.
Olen ise pärit maalt ja minu praegune kodu asub Tartu Tähtvere aedlinnakus. Seepärast tean ka, kuipalju pühendumist nõuab ühe niisuguse kodu korrashoid, selleks et seal võiksid turvaliselt tunda end kõik pereliikmed. Ent reisides näiteks Põhjala, Saksamaa ja teisteski Euroopa linnades võib imetleda inimeste tahet ja oskust muuta suured korterelamudki kodutunnet tekitavaks või süvendavaks. Piisab ju sagedasemast akende pesust, lillekastidest aknaorvades, värvivärskendusest, et tajuda: siin elavad inimesed, pered, kes on valmis ühiseks pingutuseks, et nende majast õhkuks lugupidamist nii iseenda kui ka oma naabrite vastu. Seesugust patriotismi, olgu eestlastelt või ka teiste rahvuste esindajatelt, kes Eestit oma koduks peavad, ootaksin üha kasvavat.
Mõelgem kas või sellele, et eesti sõna "kodanik" ja "kodu" lähtuvad ühest tüvest. Nõnda on koduaustus ju vahetult seotud kodanikuks olemisega. Eesti alles tärkav kodanikuühiskond sõltub niisiis ka paljuski sellest, kuidas areneb meil kodukaunistusliikumine.
Austatud siinviibijad! On tavaks öelda, et me kõik tuleme oma lapsepõlvest. Kuid samamoodi võib öelda: "me kõik tuleme oma kodudest". Mida kaunim see on olnud või mida kaunimaks me oma kodusid muuta tahame, seda suurem on meie võimalus saada kaunimaks ka hingelt.
Selles usus lubagegi mul tänada teid usalduse eest ja soovida Eesti kodukaunistusliikumisele sihikindlust ja jätkuvaid õnnestumisi.
|
| |
|
vpk.ee
