| |
 | Intervjuud | | |
Vabariigi President ajalehele Dagens Industri 7. detsembril 200107.12.2001
Uus president äratab Eestis Euro-optimismi
Kui Arnold Rüütlist sai Eesti president, kasvas kohe Euroopa Liiduga liitumise toetajate osakaal. Majanduslikult mahajäänumate maaelanike usaldus Arnold Rüütli vastu on sedavõrd suur, et just tema võib murda Euroopa Liidu vastased ja ühendada Eesti Euroopa Liidu ja NATOga.
Kohe pärast presidendivalimisi suurenes Eestis Euro-optimism ja avaliku arvamuse uuringu firma Emor kinnitusel on tegemist Rüütli-efektiga. Oktoobriks oli Euroopa Liiduga liitumise toetajate osakaal suurenenud 52%ni septembrikuu 48-lt protsendiga võrreldes. NATO-ga liitumise toetajaid on praegu 66%.
"Suure tõenäolisusega on põhjuseks Arnold Rüütel. Tal on väga suur autoriteet vanemate ja väikesema sissetulekuga inimeste hulgas ja just eelkõige nende seas on olnud kõige enam euroskeptikuid," kommenteeris Emori direktor Ivar Voog.
Veerandtunnise jalutuskäigu järel Tallinna vanalinnast jõuab Kadrioru parki, kus asub armas presidendipalee, kus töötab ja elab Eesti president.
Arnold Rüütel võtab külalisi vastu samas toas, kus aastail 1938 - 1940 töötas Eesti esimene president Konstantin Päts. Arnold Rüütel on Eesti kolmas president, tema eelkäija Lennart Meri oli ametis kaks võimalikku ametiaega 1992. aastast 2001 aasta oktoobrini.
Läänes imestavad paljud, miks eestlased valisid endale presidendiks ekskommunist Arnold Rüütli, kes nõukogude ajal oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja seega riigipea.
"Ta riskis ise väga paljuga, piltlikult öeldes pani pea raiepakule, kui ta Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena juba väga varakult, 1980ndatel aastatel Moskvas, Eesti iseseisvuse eest seisis," selgitas üks vanemaealine Tallinna taksojuht. "Rahvas mäletab seda ja peab Rüütlit Eesti iseseisvuse taastamise eestvõitlejaks." Taksojuht rääkis sellest, mida paljud eestlased tunnevad. "Paljud vanemad inimesed enamasti andestavad tema parteitöö, sest ei saanud ju haridust ja paremaid töökohti, kui ei omanud parteipiletit. Noortel on raskem tema kommunistlikust minevikust mööda vaadata," lisas taksojuht.
Selle, et Eesti vabaduspüüdlused 1980ndatel aastatel viisid kogu kommunistliku bloki lagunemisele, on küllap paljud Eestist väljaspool juba jõudnud unustada.
Nüüd on ametis riigimehelik ja tasane mees, pärast energilist, avatud ja ebatavaliselt paljusid keeli valdavat Lennart Meri. Rüütel seevastu kõneleb vaid eesti ja vene keelt.
Kui tema eelkäija Lennart Meri avas Eestile ukse Euroopasse, siis Rüütel soovib oma tähelepanu keskendada riigisisestele küsimustele. Ta peab oma kõige olulisemaks ülesandeks parandada elamistingimusi maapiirkondades. Seal elab ka enamik tema toetajaist ja kuna nad pigem kuulavad teda kui Tallinna modäänseid poliitikuid, võib Rüütel etendada poliitiliselt suurematki rolli kui temast oodatakse. Ta võib murda vastuseisu Euroopa Liiduga liitumisele, mis on tugevam just külades ja saada tõmbejõuks Euroopa Liitu, mida Eesti praegu just nii väga vajab.
Maapiirkondades ei ole märgatud Eesti majandusimest palju. Keskmine tööpuuduse protsent riigis on 12% ja piirialadel veelgi suurem. Eestis on kaotatud impordi tollimaks sisseveetavale kaubale, isegi toiduainetele, ja see on põllumeestele andnud raske hoobi.
"Väiketalunikud on pidanud oma tegevuse lõpetama, sest nad ei ole suutnud konkureerida Euroopa Liidust ja naaberriikidest sisseveetava korralike toetussummade toel valmistatud toiduainetega. Tagajärjeks on sotsiaalne rahuolematus ja kuritegevus," räägib Arnold Rüütel, agronoomiharidusega omaaegse Nõukogude Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor. "Majandusareng peab olema tasakaalustatud ja ma ei ütle seda selleks et kritiseerida, vaid et probleemile tähelepanu tõmmata."
Noorte perede sotsiaalne olukord on presidendil südamel (tal endal on viis lapselast). "See peab paranema sedavõrd, et sündide arvu vähenemine asenduks tõusuga," ütleb ta.
Kesksel kohal on ka keeleküsimus ning sel nädalal kuulutas president välja seaduse, mis esmakordselt ajaloos muutis eesti keele parlamendi ametlikuks töökeeleks. Eile, neljapäeval, kuulutas ta välja ka muudatuse valimisseaduses, mis võttis parlamenti ja kohalikesse volikogudesse kandideerijailt ära eesti keele oskamise nõude.
Arvamusekujundajana on presidendiamet Eestis eriliselt tähtis ja Rüütel soovib seda mõju kasutada demokraatia protsessi edasiarendamisel. "Soovin kokku kutsuda teatud spetsialistide ja akadeemikute ümarlauanõupidamisi, kust informatsioon edastatakse valitsusele, parlamendile ja muidugi Eesti avalikkusele, kõik peavad tundma end osalistena." "Soovin ka, et rahvas saaks presidendi otse valida, mitte nii nagu seni, kaudselt poliitikute kaudu."
Arnold Rüütel sündis 73 aastat tagasi Saaremaal, kus tema vanemate maavaldus ulatus Riia lahe äärde. "Peaaegu kõik suved olen oma lapsepõlve randa tagasi pöördunud. Ma ei ole kordagi puhanud perega välismaal, nooremana matkasime abikaasaga, lapsed õlgadel, piki Saaremaa rannikut ja ööbisime telkides. Nüüd elame üüritud majas."
Intervjueeris Reet Waikla
Rootsi keeles:
Nye presidenten väcker EU-optimism i Estland
|
| |
|
vpk.ee
