| |
 | Intervjuud | | |
Vabariigi President ajalehele Vooremaa 29. novembril 200129.11.2001
Eesti president peab oluliseks nõupidamist rahvaga
Hiljuti Voorel taasiseseisvunud Eesti esimeste maavanematega kohtunud president Arnold Rüütel andis intervjuu Vooremaale. Riigipea toonitas valdade ja maakondade tähtsust nii Eestimaa minevikus kui ka tänastel oludes.
Teie eesnimi Arnold tähendab vanagermaani keeles kotkast. Poliitikule peaks selline mehine nimi üsnagi hästi sobima. Muide, täna, 16. novembril, on Arnoldi nimepäev. Kas ja kuidas seda päeva ka ise tähistate?
Ma olen oma nimepäevast kuulnud, kuid selle tähistamine pole minu ja meie pere jaoks traditsiooniks kujunenud.
Küllap on teie jaoks hoopiski suurema tähendusega 16. november kui taassünnipäev, sest 1988. aastal võeti sel kuupäeval vastu suveräänsusdeklaratsioon. Mida sellest Eesti ajaloo tippsündmusest meenutaksite ja milline on selle tagasimõju tänasele päevale?
Enne seda, kui Ülemnõukogu plaanitses vastu võtta suveräänsusdeklaratsiooni, mis tunnistaks Eesti NSV seadused meie maa territooriumil kaalukamaks kui NSVL seadused, konsulteerisin telefonitsi ka teiste liiduvabariikide juhtidega. Soovitasin neilgi samasuguse seaduse vastu võtta. Reageeringud minu ettepanekule olid aga üsnagi umbmäärased. Ühtlasi anti mõista, et telefonikõnelused tuleks kiiresti lõpetada, sest neid võidakse pealt kuulata.
Info jõudiski NSVL pealinna. Enne 16. novembrit kutsuti mind Moskvasse, kus kohtusin NSVL Ülemnõukogu esimehe Lukjanoviga ja toimus ka vestlus NLKP Keskkomitees. Mulle anti üheselt mõista, et suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisega kui riigireetmisega võib kaasneda minu arreteerimine ja vangiminek kuni kümneks aastaks. Sellistest ähvardustest ja hoiatustest ma Eestis päris täpselt ei rääkinudki, sest muidu oleksid võinud mõnedki Ülemnõukogu liikmed ehmuda ja hoiduda suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmise poolt hääletamast.
Asjad laabusid siiski rahulikult. Rõhutaksin sedagi, et Eestis kulges taasiseseisvumine veretult. Suutsime relvastatud konfliktid nõukogude keskvõimuga ära hoida. Ühtlasi oli Eestis toimunud sündmustel mõju iseseisvusliikumisele teistes liiduvabariikides.
Oma tervituskõnes esimestele maavanematele pöördusite nende poole sõnadega lugupeetud maa vanemad. Miks kasutasite sellist väljendit?
Eestis on maakondadel ja nende juhtidel läbi ajaloo olnud oluline tähtsus. Muistsete maakondade targematest ja vapramatest meestest said 1343. aastal Jüriöö ülestõusu juhid. Minu arvates olid tollasel võõrvõimule vastuhakul eeldused ka eestlastele võidukalt lõppeda ja iseseisev riik võinuks meil tekkida juba ligi seitsesada aastat tagasi. Võidukalt lõppenud Eesti iseseisvumisprotsessile (1917-1920 aastal) oli oluline ka Maapäev, mis koosnes maakondade esindajatest. Eesti Ülemnõukogu juhtides tundsin tõsist tuge esimestest maavanematest, kellega nüüd kohtun. Austusest maavanemate vastu kasutasingi oma kõnes väljendit maa vanemad.
Milline võiks Teie arvates tulevikus välja näha Eestimaa kaart?
Kui rääkida haldusreformist, siis mehhaanilisi ümberkorraldusi ei pea ma õigeks. Need kahjustavad Eesti ühiskonna arengut, sest omavalitsuste kunstliku liitmise tagajärjel tekivad keskused linnadesse või suurematesse asulatesse. Selle tagajärjel eemaldub võim oluliselt rahvast. Presidendi institutsioonil ongi oluline roll riigivõimu ja rahva lähendamisel. Sooviksin, et rahvas osaleks kõikide üleriigiliselt tähtsate otsuste vastuvõtmisel.
Jaan Lukas
|
| |
|
vpk.ee
