| |
 | Proua Ingrid Rüütli kõned | | |
Proua Ingrid Rüütel Isadepäevale pühendatud pidulikul aktusel Estonia kontserdisaalis 11. novembril 200111.11.2001
Austatud Eestimaa isad ja emad, vanaisad ja vanaemad!
Pöördun Teie poole ühiselt sel põhjusel, et kui poleks vanaemasid ja emasid, siis ei oleks ka vanaisasid ja isasid ja ei oleks ka lapsi ning lapselapsi, kes tänasel Isadepäeval oma isa meeles peaksid või meenutaksid.
Ometi on kindlasti midagi, mis isarolli eriliseks ja asendamatuks teeb.
Soome arst ja kirjanik Juhani Seppänen on öelnud, et mehe kõigist rollidest on isa roll kõige mehelikum. See väide tundub ehk ootamatuna tänases maailmas, kus mehelikkuse mõõdupuuks on saanud eeskätt edukus, raha, avalik tuntus. Vanemaks olemise eesõigust teostav tõeliselt mehine mees ei mahu seesuguselt mõistetud väärtussüsteemi.
Ons siis tõesti isa roll taandumas pelgaks bioloogilise funktsiooni täitmiseks tähtsate maailmaasjade ajamise kõrval ja üha sagedamini ka varjus? Teie, head isad, kes te olete kogunenud täna siia Estonia kontserdisaali, julgustate meid kõiki lootma, et meie ühiskonna suhtumine perekonda, vanemate rolli ja laste kasvatamisse hakkab ehk muutuma. Ja just nimelt isaduse tähtsustumise suunas.
Sest ilma ühiskonna väärtushoiakute teisenemiseta pole põhjust eeldada, et need teiseneksid paljude edukate ja rikaste, ent püsiva perekonna ja lasteta meeste puhul.
Meie meedia tähelepanu keskpunktis on aga ometi just nemad ja näiteks seltskonnapiltniku tulekul tõrjutakse peale ilusa noore naise ja tõukoera ülejäänud kodakondsed teise tuppa. Lapsed ei ole niisiis enam edukuse kandja ja märk, nad on pigem takistuseks karjääri tegemisel. Nii kaobki põhjus muretseda demograafilise olukorra ja madala iibe pärast. Paraku ei ole Eesti ühiskond suutnud siiani väärtustada sellist tegevust, mis aitaks neid, meie jaoks lausa eksistentsiaalseid probleeme lahendada, sest selles ei ole nähtud esmast väärtust.
Teisalt paljud sellised isad, kes tahaksid oma isarolli täita, ei saa seda teha piisavalt hästi, kuna tööotsingud on neid viinud oma kodupaigast ja perekonnast eemale.
Ja lõpuks, ligi pooled Eesti lastest sünnivad üksikema lapsena ja paljud neist kasvavadki isata.
Võib-olla tuleb selles näha ajamuutuse objektiivset ilmingut, kuid see ei vabasta meid mõõtmast toimuvat eetiliste püsiväärtuste skaalal. Ja selles mõõtkavas jääb isa endiselt perekonna kaitsjaks ja peamiseks autoriteediks, kellele võib kindel olla elu heitlikel hetkedel, ja teisalt, kes ise väärib austust ja hella suhtumist.
Sel põhjusel ongi ehk tänasel Isadepäeval kohane öelda: kaitske isasid, et nemad võiksid kaitsta meie peresid ja rahvast!
Õnnitlen kõiki isasid tänase päeva puhul ning soovin teile kõigile suurt isaks olemise rõõmu!
|
| |
|
vpk.ee
