Võtsid osa: Aap Neljas (Riigikogu), Agu Laius (Jaan Tõnissoni Instituut), Aleksander Dusman (Ida-Virumaa Integratsioonikeskus), Aleksander Stern (Rahvaliidu fraktsioon), Aleksei Semjonov (Inimõiguste Teabekeskus), Dajan Ahmet (Vähemusrahvuste Ühendus "Lüüra"), Hanon Barabaner (SMSI), Jana Krimpe (TPÜ), Jüri Tammaru (Tartu Ülikool), Klara Hallik (RASI), Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond), Rafik Grigorjan (Lõuna-Eesti Armeenia Rahvusühing), Sergei Ivanov (Rahva Usaldus), Triin Vihalemm (Tartu Ülikool), Viktor Andrejev (Ühendatud Rahvapartei)

Puudusid: Aimar Altosaar, Andra Veidemann, Hanon Barabaner, Mai Treial, Raivo Vettik, Rein Järvelill

Kutsutud: Alar Ojalo, Eduard Odinets, Jaak Prozes, Lidia Kõlvart, Kai Võlli, Tanel Mätlik

PÄEVAKORD

1. Pühapäevakoolid

2. Ümarlaua kiri Riigikogusse gümnaasiumi- ja põhikooliseaduse muutmise küsimuses

3. Rahvusvähemusi puudutav seadusandlus ja septembri seminari kava arutelu

4. Jooksvad küsimused

1. Pühapäevakoolid

KUULATI: Kultuuriministeeriumi nõuniku Alar Ojalo ettekannet kultuuriministeeriumi toetustest rahvusvähemuste kultuuriseltsidele, kultuurilisele tegevusele, mis sisaldab õpitegevust ja koolitust. 1999. aastal tekkis haridusministeeriumi ja kümnekonna rahvusvähemuse seltsiga partnerlussuhe korrastatud pühapäevakoolide tegevuse tekkeks.

KUULATI: Haridusministeeriumi nõuniku Kai Võlli sõnavõttu. Pühapäevakoole on pakutud käsitleda rahvaülikoolina või huvikoolina. Oluline on, milline on koosseis, milline ettevalmistus on õpetajatel. Teisel poolaastal saavad ministeeriumi hariduspoliitika, kultuurihariduse ja üldhariduse osakond omavahel kokku ja püüavad leida konkreetseid lahendusi.Huvialakooli seadus on praegu uuendamisel.
Huvialakooli juhtumil on pakutud rahastamist õppegruppide arvu järgi. Huvialakooli seaduses ei ole praegu õpilaste arvu määratletud, huvialakoolid on valdavalt munitsipaalkoolid, mõned ka riigikoolid.

Küsimus - D. Ahmet: Kas rahvusvähemuste seltse oleks võimalik eraldada vene kultuuriseltsidest? Vene kultuur on Eesti riigi poolt küllaltki hästi finantseeritud - televisiooni- ja raadiosaated, Vene kultuuriselts, Vene draamateater ja mitu venekeelset lehte. Rahvusvähemustel ei ole Riigikogus poliitikuid, kes meid kaitseksid. Peale ümarlaua ei olegi meil midagi. Mille alusel te raha jagate?

Nii mõneski pühapäevakoolis õpetab rahvuskeelt nõudepesija, ainuüksi sellepärast, et ta on emamaalt pärit. Me pooldame seda, et ta saaks mingisugused pedagoogilised alused, paraku ei tohiks me liiga kõrgeid nõudmisi neile seada. Meil ei ole selliseid rahalisi võimalusi.

Vastus - K. Võlli: Küsimus oli selles, et huvialakooli taga pühapäevakooli oma nägu kaduma ei läheks. Kui selleks eraldi sätted teha, siis ei näe ma selles probleemi.

Ettepanek: kaasata üks ümarlaua esindaja huvialakoolide seaduse eelnõu ettevalmistamise protsessi.

Vastus - A. Ojalo: Kultuuriministeerium jagas 1997. aastal 950 tuhat krooni, kahel järgneval aastal 2 miljonit, nüüd on see langenud 1,54 miljoninni. Suhtarvud on kõikidel aastatel keskmiselt jäänud samaks, mis tähendab, et Vene kultuuriselts on saanud 50%, Ukraina 8%, Valgevene 3,5% ja teised seltsid 38%. See proportsioon on jäänud püsima ja kultuuriministeerium seda suhet muuta ei kavatse. Me oleme küll taktikat muutnud - aastaid on raha jaotatud projektipõhiselt, sellel aastal aga baasfinatseerimise alusel - kõigile anti 10 tuhat krooni tegevustoetust, viis suuremat rahvasteühendust said 100 tuhat krooni.

A. Dusman: Kas mõni pühapäevakool on saanud haridusministeeriumist toetust?

Vastus - K. Võlli: Haridusministeeriumist on saanud toetust need samad kümme kooli, kellega leping sõlmiti.

OTSUSTATI
1.1 Kultuuriministeerium arutab rahvusvähemustega veelkord finantseerimise küsimusi.

1.2 Jana Krimpe algatab meilidiskussiooni, et moodustada töögrupp ettepanekute tegemiseks huvialakoolide seaduse eelnõusse. Gruppi juhib Rafik Grigorjan. Ettepanekud esitada sügiseks. Kontaktisik haridusministeeriumis on Mari Saarelaid.

2. Ümarlaua kiri Riigikogusse

KUULATI: Mihhail Stalnuhhini sõnavõttu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmisest.

Kultuurikomisjonis on kokku lepitud, et seaduse eelnõu 713 ootab sügiseni kuni ümarlaud on edastanud oma soovitustega kirja.
Olen rääkinud vene kooli direktorite ja õpetajatega, kes arvavad, et meie ettepanek on täiesti vastuvõetav.

Küsimus - T. Vihalemm: Kui palju on Ida-Virumaal munitsipaal- ja riigigümnaasiume?

Vastus - M. Stalnuhhin: Riigigümnaasium on ainult Narvas.

Küsimus - J. Tammaru: Kuidas luuakse riigigümnaasium?

Vastus - K. Võlli: Haridusministeerium moodustab. Ministeerium ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekuta seda teha ei saa.

Küsimus - T. Vihalemm: Kui võtta seaduse teksti kui sõnumit koolile, siis siit puudub sõnum pikemas perspektiivis. Mis ikkagi saab nendest Ida-Virumaal kasvavatest noortest, kes on praegu suhtelises keelelises ja kultuurilises enklaavis? Kogu initsiatiiv on jäetud noortele, kellel on vähe kogemusi.

Vastus - M. Stalnuhhin: Sõnum võiks olla lisatud kaaskirjas. Peaksime ümarlauas otsustama, kas me tegeleme poliitikaga dekoratiivses vormis või tegeleme praktilise tööga. Igaüks saab aru, et reaalselt Ida-Virumaal see üleminek (loe 60:40 vahekorrale) võimalik ei ole.

A. Laius: 85% antud dokumendis põlistab olemasoleva olukorra täielikult. See ei anna isegi võimalust enam edasi liikuma hakata. 85% hakkab hoopis teisi protsesse käivitama.

Küsimus - A. Stern: Mida tähendab seaduse tekstis selline termin, nagu "alustatakse üleminekut"?

Vastus - K. Võlli: Need, kes ei ole üle läinud, esitavad konkreetse üleminekuplaani.

Ümaralaua otsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse kohta formuleeriti järmiselt :

PÜL soovitab kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvid 9 ja 52 sõnastada järgmiselt:
Paragrahv 9 lõige 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Koolis on õppekeeleks eesti keel. Kooli õppekeeleks võib olla muu keel, kusjuures munitsipaalkooli puhul teeb vastava otsuse kohaliku omavalitsuse volikogu kooli hoolekogu ettepanekul, riigikooli puhul Haridusministeerium.

Paragrahv 9 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks.

OTSUSTATI:
2.1 Hääletuse tulemus: poolthääli 13 poolt, vastuhääli pole, erapooletu 1. Edastada otsus Riigikogu kultuurikomisjonile ja rahvastikuministri büroole.

3. Rahvusvähemusi puudutav seadusandlus ja septembri seminari kava arutelu

KUULATI: Hagi Shein sissejuhatust teemale. Ümarlaual on piisavalt vahendeid, et tellida teadlastelt analüüse ja ettekandeid seadusandlusega seotud keerukamate küsimuste kohta.

M. Stalnuhhin: Fraktsiooni poolt on mulle antud ülesanne vaadata läbi kultuuriautonoomia seadus, et ta vastaks rahvusvahelistele nõuetele. Praegu on Leedus arutusel rahvusvähemuste kaitse seadus. Tellisin selle ka endale ja praegu on see tõlkimisel.

Küsimus - D. Ahmetov: Kas me tellime ettekandeid olemasolevatest seadustest või konkreetseid ettepanekuid?

Vastus - H. Shein: Tellime kontseptsiooni, ideestiku, programmi, mis võiksid olla seaduse aluseks.

K. Hallik: Kindlasti peaks olema ettekanne etniliste erinevuste institutsionaliseerimisest. Millisel määral on etnilised erisused politiseeritud ja mil määral on institutsioonides esindatud.

A. Semjonov: Oluline on teha ka ümarlaua poolt ja just nimelt rahvusvähemuste esindaja poolt ettekanne tulevase rahvusvähemuste seaduse kohta, kuidas nemad näevad seda küsimust ja mida peaks reguleerima. Seadusandluse küsimuses on neli peamist eksperti, kellelt võiks ettekandeid tellida.

Küsimus - A. Neljas: Kui paljusid inimesi oleks võimalik finantseerida?

Vastus - J. Krimpe: Praeguse skeemi järgi on viis kuni kuus põhiettekannet, kus on teadlased, poliitikud, juristid ja väliseksperdid.

K. Hallik: Kui me läheneme globaalselt, siis inimesed ootavad selget visiooni probleemi lahendamiseks. Tuleks vaadata, kes meil on juba käinud ja mis jälg neist ekspertidest on jäänud ning selgitada välja oma huvi. Tuleb teha temaatiline valik.

S. Ivanov: Seminari sisu võiks olla Eesti tänane ja homne multikultuurne mudel või midagi taolist. Erinevad ettekanded. Aleksei Semjonov annab Euroopa kogemuse ning meie teadlased ja poliitikud mõtisklevad sellest praegusest olukorrast ja milline avatud ühiskond meie tingimustes peab olema lähtudes meie vastuoludest.

H. Shein: Meie kavatsus on hoida ümarlaua seost reaalse seadusandliku keskkonnaga. See väljund peaks olema konkreetne. Kõik ootavad praktiliste otsuste tegemist. Oktoobris lahkub praegune president, minu ja Jana töölepingud lõpevad. Seetõttu peaks täpsustama seminari korraldamise võimalusi.

T. Vihalemm: Rahvusvahelise eksperdi kutsumiseks on ajakava praegu väga kiire, kui me eeldame seda, et ta ei pea meile lihtsalt loengut, vaid vaatab reaalselt läbi mingid tekstid ja teeb nende kohta analüüsid.

A. Neljas: Ainuke võimalus on kutsuda meid kontrolliva ametkonna esindaja, nagu OSCE või Läänemeremaade Nõukogu.

S. Ivanov: Võiks olla kahel lehel Soome, Šveitsi, Belgia, Ungari arenev mudel. See info võiks olla väga kasulik. Kas keegi saaks teha selle seminari jaoks?

M. Stalnuhhin: MSI osakonna Riigikogus võiks samuti seminari kaasata, kuna neil käivitatakse praegu uut programmi "Uued avaliku arvamuse uuringud", kuhu võiks pakkuda oma mõtteid.
Sügisel tuleb riiklik integratsiooniprogramm Riigikokku hindamisele. Uuringud ei anna tegelikkusest päris täpset pilti. Selles protsessis tahaks ka osaleda ja vaadata, kuivõrd objektiivsed on need küsitlused. Ka seda võiks septembris koos arutada.

H. Shein: Me saaksime nähtavasti sellel seminaril ka välisekspertideta hakkama. Ettekandjatena on nimetatud Pettaid, Vettikut, Hallikut, Stalnuhhinit, Kõlvartit, Grigorjani, Semjonovit. Võib-olla see olekski ümarlaua ettekandekoosolek ja kutsuda võiks teisi, kes annaksid oma arvamuse nendest ettekannetest. See oleks ka teatud kokkuvõte ümarlaua pikaajalisest tegevusest.utsemisest. Kõik teemad saaksid kaetud.

OTSUSTATI:
3.1 Ümarlaua liikmetel saata Jana Krimpele elektrooniliselt oma ettepanekud sügisese seminari osas ning Jana Krimpe ja Hagi Shein teevad sellest kokkuvõtte.
3.2 Jana Krimpe ja Aleksei Semjonov arutavad veelkord läbi seminari ettekanded ja esinejad.
3.3 Rahvusvähemuste poolt teeb ettekande Lidia Kõlvart.
3.4 Ettekande teevad ka endised Vabariigi Presidendi esindajad ümarlaua juures - Vello Pettai ja Priit Järve.
3.5 Jana Krimpe saadab kontseptsioonid enne seminari ümarlaua liikmetele, et kõigil oleks seminaril võimalik aktiivselt kaasa töötada.

4. Jooksvad küsimused

M. Stalnuhhin:Ida- Virumaal töötab juba 8 aastat Virumaa Heategevuskeskus, mille juht on Anatoli Glushkov. Tema on vahendanud ka välisabi ravimite jms. osas. Seoses tööülesannetega on tal vajalik saada Eesti kodakondsus ja selle võiks anda eriliste teenete eest Eesti riigi ees.

OTSUSTATI:

4.1 Anda rahvastikuministrile sellest teada.

Protokollis : K.Piir