Võtsid osa: Aap Neljas (Riigikogu), Aleksandr Dusman (Ida-Virumaa
Integratsioonikeskus), Dajan Ahmetov (Vähemusrahvuste Ühendus "Lüüra"), Erika Weber
(Eestimaa Sakslaste Selts), Garik Iknojan (Armeenia Rahvusühing), Hagi Šein (Ümarlaud),
Hanon Barabaner (Ümarlaud), Jana Krimpe (TPÜ), Jaak Prozes (Eestimaa Rahvuste Ühendus),
Jüri Tammaru (Tartu Ülikool), Nelli Melts (ajakiri "Tallinn"), Sergei Ivanov (Riigikogu),
Timur Seifullen (Eestimaa Rahvuste Ühendus), Vladimir Velman (Riigikogu)

Puudusid: Aleksei Semjonov, Andrei Hvostov, Ants-Enno Lõhmus, Borislav Kulõk,
Ita Saks, Lidia Kõlvart, Olga Bunder, Tõnu Õnnepalu

Külalised, 31 külalist: Alar Ojalo (Kultuuriministeerium), Aleksander Stern (ERÜ), Andra
Veidemann (Inimõiguste Assotsatsioon), Billand Bluen (Prantsuse saatkond), Eda Seelmann
(Põhjamaade/ÜRO Arenguprogramm), Eduard Odinets (Rahvastikuministri Büroo),
Eugenia-Gurin Loov (Juudi Kogukond), Flemming Stender (Taani saatkond),
Gregory Feldmann (Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus),
Hans-Peter Jugel (Saksa saatkond), Jagub Jagubov (Eesti Aserbaidžaani Kogukond),
Johanna Helin (OSCE Missioon Eestis), J. Levald (MTÜ Intellekt),
Kai Võlli (Haridusministeerium), Kristina Mauer (UNDP),
K. Lie, Margus Allikmaa (Kultuuriministeerium), Mati Luik
(Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus),
Niina Savinova (Valgevene Kultuurikeskus),
Nyyrikki Kurkivuori (Soome saatkond), Orest Bodnor (Ukraina kaasmaalaskond Eestis),
Raivo Vetik (Tallinna Pedagoogika Ülikool), Rasa Unt (Eesti Leedulaste Ühendus),
Robert Filby (USA saatkond), Sergei Tšernov (Tallinna Linnavalitsus),
Tanel Mätlik (Rahvastikuministri Büroo), Tatiana Muna (Eestimaa Poolakate Selts),
Vadim Poleštšuk (Inimõiguste Teabekeskus), Veronika Palandi (Eestimaa Rahvuste Ühendus),
Viktor Andrejev (Riigikogu), Istvan Ban (Ungari Ühendus).

Päevakord:

1. Rahvusvähemuste kultuuritegevuse finantseerimise allikad ja põhimõtted.

2. Riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007" eelnõu parandatud versioon.

3. Ümarlaua seadusandluse töögrupi tegevusest vähemusrahvuste valdkonna seadusandliku
regulatsiooni põhimõtete ja arendamisvõimaluste selgitamiseks.

1. Rahvusvähemuste kultuuritegevuse finantseerimise allikad ja põhimõtted.

KUULATI: Istungi sissejuhatust ja päevakorra tutvustust presidendi esindaja Hagi Šeini poolt.

Kavas on ümarlaua koosseisu muutmine. Ümaralaua liikmed nimetab ümarlaua statuudi järgi Vabariigi President. Tulevase töö huvides on mõistlik välja kujundada kolm tugevat gruppi.
1. Eksperdid rahvuspoliitikas ja vähemussuhete alal. Presidendile tehakse ettepanek nimetada lisaks Aleksander Dusmanile, Ene Graubergile, Hanon Barabanerile, Klara Hallikule, Aleksei Semjonovile ja Jüri Tammarule ümarlaua liikmeteks ka Raivo Vetik ja Andra Veidemann. Ekspertide koosseis on vajalik ennekõike selleks, et olla võrdne partner riigile seadusloome küsimustes ja seadusandliku initsiatiivi alal.
2. Erakondade poliitikud. Tänaseks on kõik parlamendi fraktsioonid oma esindajad ümarlauale esitanud.
3. Rahvusvähemuste esindajad. Eestis peab olema katusorganisatsioon rahvusvähemuste kultuuriseltsidele, mis neid ühendaks. Riik saaks selle katusorganisatsiooni kaudu vähemustega suhelda. Tundub, et presidendi ümarlaud sobib selleks hästi. Tulevikus on rahvusvähemuste esindus ümarlauas kuueteistliikmeline.
Järgmisel istungil on kavas ka kohtumine Vabariigi Presidendiga.

KUULATI: Kultuuriministeeriumi kantsleri Margus Allikmaa ettekannet "Toetus
vähemusrahvuste kultuuriseltsidele 1996-2000."

Kultuuriministeeriumi käsutuses olevad vahendid, mis on mõeldud kultuuriseltside tegevuseks,
on teinud tagasikäigu. Kui see summa kahel aastal oli 2 000 000 krooni, siis sellel
aastal on see 1 540 000 krooni. Sellest on Riigikogu poolt juba ära jagatud 270 000 krooni,
mis on mõeldud Eestimaa Rahvuste Ühendusele. Ülejäänud summa jagatakse ära vastavalt
Valgevene, Ukraina ja teiste Slaavi kultuuri- ja heategevusliitude vahel.

Komisjon, kes raha jaotamise otsustab: Paul-Erik Rummo, Aimar Altosaar,
Valentina Võssotskaja, Eduard Odinets, Hagi Šein , Alar Ojalo, Siiri Saarma ja
Margus Allikmaa.

Nähes, et selle aasta number tuleb väiksem kui ta oli 1999. aastal, jäeti targu
91 000 krooni jagamata. Tinglikult võiks selle liita 1 540 000-le otsa.

Seni on Kultuurkapitalis olnud arusaamine, et vähemusrahvuste kultuuriseltsidel on
olemas oma raha. Kultuuriministeerium eraldab neile raha ja kultuurkapital ei peaks
rahastama vähemusrahvuste kultuuriseltse. See põhimõte peaks muutuma. Kultuurkapitalilt
läks 1999. aastal vähemusrahvuste kultuuriseltside toetuseks ligi
130 - 140 000 krooni. Igasugune kultuuri tegemine on oluline. Kultuurkapital soovib toetada
"Slaavi pärga". Kindlasti tasub kultuurkapitali poole pöörduda väga selgete avaldustega.

Küsimus: D. Ahmetov - Vaadates kultuuriministeeriumi tegevust, jääb mulje, et ta tahab
välja suretada üldse vähemusrahvuste tegevust.

1. On kärbitud rahad.

2. On likvideeritud ametnik, kes tegeleb vähemusrahvustega.

3. On suretatud nõukogu ministeeriumi juures, kes kommenteeriks neid põhimõtteid,
mille järgi raha jagatakse.

Kuidas te põhjendate seda, et Eestimaa Rahvuste Ühendus sai 270 000 krooni?

Vastus küsimusele: Mis puudutab 270 000 krooni, siis siin ei ole Kultuuriministeerium
volitatud vastama. See on konkreetselt Riigikogus tehtud ettepanek. Rahvusvähemuste
nõukogu kultuuriministeeriumi juures ei ole. Praegune kultuuriministeeriumi koosseis
ei ole vähemusrahvustega tegelemist mitte kuidagi välja suretanud. Vastupidi, me tahaksime seda uuesti ellu
äratada. Vastavad pöördumised on tehtud. Kõik kultuuriministeeriumi töötajad on
kohustatud tegelema nii vähemusrahvuste kui ka oma kultuuri probleemidega.

Küsimus: D. Ahmetov - Mis põhimõtte alusel olete moodustanud selle komisjoni?
1/3 rahast saab Narva sümfooniaorkester, igasugused näitemängu- ja tantsuringid. Kui on mõeldud seltsidele, siis saavad ka seltsid. Miks liigub see raha ma ei tea kuhu?

Vastus küsimusele: Kultuuriministeeriumi ülesanne on ennekõike toetada kultuurialast tegevust. Kui me räägime sellest, kes kui palju on saanud, siis see on komisjoni otsustada.
Kui hakata vaatama, mis printsiipidest lähtudes on see komisjon kokku pandud, siis siin võiks vaielda. Ma arvan, et ükskõik, milline see koosseis ka poleks, on see alati vaidlustatav kellegi poolt. Seepärast ma ei julgegi neid printsiipe hakata siin välja tooma.

Küsimus: D. Ahmetov - Mis põhimõtetel jagatakse raha?

Vastus küsimusele: Komisjon võib-olla jaotab ära mingisugused suuremad proportsioonid, et Tatari seltsidele nii palju, Ukraina seltsidele nii palju ja need seltsid omakorda jaotavad väiksemad summad. Tõenäoliselt on loogiline võtta aluseks selle kogukonna suurus.

Küsimus: D. Ahmetov - Kui tehakse komisjon rahvusvähemustele, siis on meil võimalus seda arutada. Teen ettepaneku organiseerida eraldi kohtumine selle komisjoni ja vähemusrahvustega.
"Slaavi pärg". Miks te maksate kinni selle aasta üritust eelmise aasta rahadest?

Vastus küsimusele: Ei ole olemas 1999 aasta ja 2000 aasta rahasid.

Küsimus: D. Ahmetov - Kas Kultuurkapitali rahvakultuuri nõukogus on mõni vähemusrahvuste esindaja? Miks te ei ole neid sinna kinnitanud, kuigi avaldusi on teile esitatud?

Vastus küsimusele: Kinnitab minister. Minu teada vähemusrahvuste esindajaid ei ole rahvakultuuri nõukogus. Kuid kinnitan veel kord, et rahvakultuur pole ainuke koht, kust küsida vähemusrahvuste kultuuriseltside tegevusele raha. Kõik kapitalid on avatud selle jaoks.

Küsimus: A. Dusman - Kas raha jagamisel on printsiibid muutunud? Varem vaadati projektide järgi. Oma esinemises ütlesite, et toetate vähemusrahvuste organisatsioonide suurendamist. Kas see on parem, kui viie väikese organisatsiooni asemel on üks suur?

Vastus küsimusele: See on alles idee. Kui see leiab vastuseisu, siis võib jätkata nii, et iga konkreetset taotlust vaadatakse eraldi. Näen, et enne sellise otsuse tegemist on tõepoolest tarvis korraldada tõsisem arutelu kui on see komisjoni ring.

Küsimus: E. Loov - Miks Kultuuriministeerium kui valitsemisorgan andis raha jaotamise Riigikogule? Kas see juriidilisest küljest kannatab kriitikat?

Vastus küsimusele: Kultuuriministeerium esitas ühe arvu igasuguste alajaotusteta eelarveprojekti parlamendile kinnitamiseks. Parlamendil on kõik volitused seda suurendada, jaotada väiksemateks arvudeks. Siin ei saa valitsus kuidagi sellesse protsessi sekkuda.

Küsimus: G. Iknojan - Küsimus on selles, et ei tekiks selline protsess, nagu kolhooside moodustamisel: kui sa sinna kolhoosi ei astu, siis sa seda raha ei saa. Meie Armeenia rahvusühing ei ole üheski suuremas ühenduses ja me oleme ise väga hästi hakkama saanud. Igal rahvusel on õigus oma projektidega esineda ja taotleda selleks raha.

Küsimus: H. Šein - Kas vähemusrahvuste maja üürimisel tuleks finantseerimine sellest samast 1,61 miljonist või kusagilt mujalt?

Vastus küsimusele: See sõltub, millised ruumid on ja palju need maksavad ja kas komisjon peab võimalikuks neid ruume rahastada. Algselt oli mõeldud, et ruumid rahastatakse mitte kultuuriseltside tegevuse toetuseks mõeldud rahadest.

Küsimus: A. Veidemann - Integratsiooniprogrammi projektis on selgelt tajutav see, kui olulist rolli mängivad paljud ministeeriumid selle programmi ellu viimisel. Millist rolli teie näete kultuuriministeeriumil selles protsessis ja kuidas seda rolli võimalikult hästi täita, sest praegu on ministeeriumi juures moodustatud nõukoda või komisjon, aga ühtegi inimest, kes nende probleemide eest vastutaks, ei ole.

Vastus küsimusele: Me oleme tõesti hästi kaugel sellest arvamusest, et keskenduda selle
1,5 miljoni krooni jagamisele. Me peame endale väga oluliseks ülesandeks teha selgitustööd kultuurkapitalis, et rahvusvähemuste kultuuritegevust ja nende projekte tuleb kindlasti toetada.
Selle programmiga on Kultuuriministeeriumile pandud kolm ülesannet ja iga konkreetse ülesande täitmise eest on minister määranud nimelise vastutaja. Need on Reet Mikkel, Alar Ojalo, Peeter Sookruus.
Kultuuriministeeriumi ülesanne on kaasa aidata ja elavdada igasugust kultuuritegevust.
Me ei ole rääkinud üldse spordist. Alates 1997. aastast tehti 2 miljoniline hüpe Ida-Virumaa spordikoolide ja -klubide rahastamiseks ja see on kasvanud ligi 3,5 miljoni kroonini. Ka seda kaudu võib kultuuriministeerium osaleda integratsiooniprotsessis.

KUULATI: Mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutuse direktori Mati Luige ettekannet integratsiooni sihtasutuse plaanidest aastaks 2000.

1. Projektitoetused - aitamine projektide läbiviimisel.

2. Programmid - nende administreerimine, väljatöötamine.

Hetkel on käigus kaks suurt välisabiprogrammi, milles ka Eesti riik osaleb integratsiooni sihtasutuse kaudu:
Põhjamaade (Soome, Rootsi, Norra, Taani) ja ÜRO arenguprogrammi ja Eesti Vabariigi ühistoetus riiklikule
integratsiooniprogrammile, Euroopa Liidu PHARE keeleõppeprogramm.

Põhilised rahalised vahendid tulevad Eesti riigi eelarvest. Võrreldes eelmise aastaga on summa jäänud samaks.
Summa, mida määratakse sihtasutuse nõukogu otsusega ühe või teise tegevuse toetuseks on 4 000 000 krooni.
Tänavu toimuvad mõningad muutused jagamise põhimõtetes. Seoses programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007"
väljatöötamisega on asutud arvestama programmi põhisuundadega.
See tähendab seda, et kui eelmisel aastal projekti toetusi jagati põhiliselt avatud konkursi
vormis ja selle avatud konkursi raames oli määratud temaatika, siis tänavu aasta projekti konkursi summa
moodustab alla 1/10, ülejäänud 9/10 on temaatilised konkursid või suunatud võistupakkumised.

Kultuuriseltside tegevusega seotud projektidele on aastal 2000 reserveeritud ligi 1 000 000 krooni. Konkursi väljakuulutamine on plaanis aprillis, mais.
Mitte ainult nõukogu ei otsusta toetuste määramise üle. Moodustatakse ka komisjon, kuhu kaasatakse eksperte projekte hindama.
Teemad:
Rahvuskultuuriseltside kaudu rahvuskeele ja -kultuuri säilitamisele suunatud projektid. Rahvuskultuuriseltside koostöö soodustamine ja avalikkusele suunatud kultuuride vahelist dialoogi arendavad isetegevuslikud ja professionaalsed kultuuri- ja meediaprojektid.
Loodame toetada ka vähemusrahvuste ümarlaua tegevust.
Aastate jooksul kujuneb välja ideedebaas ja eelistused kultuuriseltside tegevuses ja me saame teada, milline valdkond vajaks rohkem toetust ja arendust. Loodame saada konkursile projekte tegevuse arendamise seisukohalt.

Küsimus: D. Ahmetov - Te olete sihtasutus, kes on määratud jagama raha. Riik läbi teie fondi osaleb teises fondis - PHARE projektis? Üks fond toetab teist fondi?

Vastus küsimusele: A. Veidemann - 1997. aastal Riigikogu liikmete initsiatiivil hääletati 1998. aasta
riigieelarvesse sisse 6 000 000 krooni integratsiooni toetuseks. Tegelikult puudus institutsioon,
kellele raha suunata. Portfellita minister ei käsuta raha. Et oleks institutsioon, mille kaudu oleks
võimalik hakata neid summasid kasutama, oli vaja ellu kutsuda sihtasutus. Selle kutsus ellu Vabariigi
Valitsus siseministri ettepanekul. Väga paljud välisorganisatsioonid lähtuvad oma otsuste tegemisel põhimõttest,
et on kaasfinantseerimine ja on olemas partner, kellel on valitsuse usaldus. Sõlmiti koostöökokkulepped
nii Põhjamaade ja ÜRO arenguprogrammiga kui ka PHARE-ga.
Siin tuleb käsitleda sihtasutust kui operaatorfirmat, kes vahendab riigi rahasid.

Küsimus: A. Dusman - Kui palju sihtasutus osaleb riikliku programmi tegevuses?

Vastus küsimusele: Selle juhtimine on programmi projektis juba kirja pandud. Sihtasutuse ülesanded: programmi juhtimine, täitmine ja järgimine; rahade administreerimine. Sihtasutuse põhikirjas on kirja pandud need tegevused, millele võib vahendeid suunata.

KUULATI: ÜRO/Põhjamaade Arenguprogrammi projektijuhi Eda Seelmanni ettekannet ÜRO/Põhjamaade Arenguprogrammi toetusest integratsiooniprogrammile.

Projekt käivitus 27.08.1998 ja selle kestvus on kolm aastat. See koosneb kaheksast komponendist, mida ÜRO/Põhjamaade Arenguprogramm toetab. Selle all on omakorda 23 alategevust. Üks suurem valdkond on kultuurivahetus ja identiteet. Siia alla kuulub ka vähemusrahvuste tegevuse toetamine.
Eelmisel aastal korraldati kolm ühepäevast koolitust: üks Jõhvis ja kaks Tallinnas.
02.12.1999 kuulutati välja avalik konkurss ja selle konkursi eesmärgiks oli toetada tegevusi kolmes valdkonnas:

1. toetada vähemusrahvuste pühapäevakoole;

2. toetada trükiste väljaandmist;

3. toetada ühisürituste korraldamist.

Projektide laekumise tähtajaks 10.01.2000 laekus 51 projekti. Nendest 35 vastasid nõuetele. Selle aasta võimalus toetada projekte on ainult 300 000 krooni. Toetati 15 projekti.
Plaanis on jätkata vähemusrahvuste koolitust. Soov on teha koostööd, et seminarid oleksid võimalikult kasulikud nendel osalejatele. Koolituste jaoks on 100 000 krooni ja kui sellest peaks üle jääma, siis on kavas välja anda ühistrükis, kus oleksid esindatud kõik vähemusrahvuste kultuuriseltsid.

Küsimus: D. Ahmetov - Kes kuuluvad ekspertkomisjoni?

Vastus küsimusele: Eduard Odinets, Andra Veidemann, Sille Grensman, Jaana Krimpe ja Sisilie ....

KUULATI: Tallina linnavalitsusest Sergei Tshernovi ettekannet vähemusrahvuste kultuuriseltside toetusest linna tasemel.

Kultuuriseltsid on selleks aastaks saanud toetust linnaeelarvest 3,85 miljonit krooni. See summa on aga reaalses elus suurem. Selle kasv on tingitud poliitilisel tasemel saavutatud kokkulepetest linnavolikogus. Sellest summast pool on vähemusrahvuste kultuuriseltsidele ja mittetulundusühingutele. Põhirõhk on tehtud sellistele seltsidele, mis on strukturaalselt, arvuliselt ja ajaliselt formeerunud ning kindlalt oma koha meie kultuurimaastikul leidnud. Vene kultuuriseltsid ja huviringid on saanud kõige suurema rahalise toetuse, kuna neid on arvuliselt kõige rohkem. See jaotuspõhimõte on tehtud lähtudes sellest, et raha on vähe. Kõik need suured struktuurid on aastate jooksul tõsist tööd teinud ja teevad ka tulevikus. Nad vajavad vastavat toetust linnaeelarvest.

Küsimus: M. Luik - Täpsustus! Tallinna linnaeelarves on selleks otstarbeks eraldatud 5 miljonit krooni. Kuidas toimub raha jaotamine? Kas projektide vormis või kõigile kultuuriseltsidele mingi normatiivi alusel?

Vastus küsimusele: Põhimõtted on esmalt need, mis siiani kehtinud - projektid. Me peame leidma mingi võimaluse mingisugustel põhimõtetel jagada neid summasid neile, kes seda tõesti vajavad.

Küsimus: H. Šein - Kas tänase kuupäevaga on tehtud mingid otsused raha jagamise kohta või seisab see alles ees? Millal ja kuidas see protsess käivitub?

Vastus küsimusele: S. Ivanov - Praegu jätkub selline rahajagamiseprintsiip: kõik ettepanekud laekuvad Kultuuriametisse ja volikogusse. Kultuuriamet vaatab oma professionaalse pilguga üle ja teeb oma ettepaneku ning see läheb volikokku. See vaatab need omakorda üle ja teeb omapoolsed ettepanekud.

KUULATI: Haridusministeeriumi üldharidusosakonna nõuniku Kai Võlli ettekannet haridusministeeriumi võimalustest toetada vähemusrahvuste tegevust.

150 000 on vähemusrahvuste keeleõppe toetuseks. Eelmisel aastal oli raha jaotamine juhuslik, selle aasta I kvartali lõpuks peaks valmima ministri käskkiri raha jaotamise põhimõtete korrast. Üks võimalus rahasid võib-olla otstarbekamalt kasutada on käsitleda integratsiooni sihtasutusega rahasid ühe summana.
Ka hasartmängumaksu nõukogu kaudu peaks tulema selle suuna jaoks rahasid.

Küsimus: A. Dusman - Riikliku integratsiooni programmis on palju ruumi pühapäevakoolidele. Kelle arvelt hakkab toimuma edasine koolitus?

Vastus küsimusele: 2000. aastal riikliku programmi raames, kui see on vastu võetud ja käivitub, kasutatakse neid summasid, mida on planeeritud 2001. aasta eelarvesse. Haridusministeeriumipoolselt ei ole sinna praegu raha planeeritud. Kui rääkida 2001. aastast, siis riikliku programmi jaoks ilmselt see rahastamisküsimus eelarveliselt arutatakse. Kuidas jaotuvad siis kultuuri- ja haridusministeeriumi rollid ei oska päris kindlalt öelda.

Küsimus: D. Ahmetov - Kas see on meie poolt peale surutud, et haridusministeerium hakkaks tegelema pühapäevakoolidega? Kas on kavas haridusministeeriumisse sisse seada ametnikukoht, kes orienteeruks pühapäevakoolide küsimuses? Soov oleks, et kui te hakkate eraldama raha, siis te eraldaksite seda konkreetsetele pühapäevakoolidele.

Vastus küsimusele: Ametnike juurdevõtmise küsimuses pole ma pädev vastama.
Kirjas ei ole, et keeleõpe peaks toimuma just pühapäevakoolide kaudu. Ainuke kindel otsus on see, et see keeleõpe ei ole mõeldud täiskasvanutele. Soovin ettepanekuid ümarlaualt pühapäevakoolide suhtes.

2. Riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007" eelnõu parandatud versioon.

KUULATI: Rahvastikuministri nõuniku Tanel Mätliku ettekannet riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007" koostamise ja paranduste kohta.

Eelmisel korral ümarlauas esinedes oli tegemist riikliku programmi algelise visandiga. Eelnõu läks Vabariigi Valitsusse arutamiseks ja valitsus kiitis selle heaks. See saadeti ka avalikule arutelule. See saadeti välja suurematele rahvuskultuuriseltsidele, ühendustele, liitudele, uurimisasutustele, ülikoolidele, Riigikogu fraktsioonidele, Riigikogu kultuurikomisjonile, maavalitsustele. Selle töö tulemusel on valminud parandatud versioon sellest eelnõust, mida hakkab arutama asjatundjate komisjon esmaspäeval, 14. veebruaril.

Parandatud versioonist "Integratsioon Eesti ühiskonnas".

1. Ühiskonna sotsiaalne ühtlustumine. Soovitakse luua mindagi ühist ühiskonnaliikmete vahel.

2. Etniliste erinevuste säilitamine. Kui inimesel on huvi oma identiteeti säilitada, siis peab tal selleks võimalus olema.

Mida peetakse silmas eesmärkide all?

1. Keelelis-kommunikatiivne integratsioon. Kõigile ühiskonnaliikmetele ühise teabevälja
loomine ja sealjuures iga indiviidi emakeele ja kultuuri säilitamine.

2. Õiguslik-poliitiline integratsioon. Eesti õigusaktid peavad soodustama integratsiooni
toimumist Eestis.

3. Sotsiaal-majanduslik integratsioon. Konkurentsivõime ühiskonnas ei tohi olla piiratud
etniliste, keeleliste iseärasustega. Toetatakse Ida-Virumaa regioonis tööhõive poliitikat.

Et püstitada eesmärke, mis oleksid mõõdetavad, on programmis alameesmärgid.
Kui esmases variandis oli sees vaid põhikool, siis nüüd on sinna lisandunud ka kutse- ja kõrgharidus ning tähelepanu tuleb pöörata ka lasteaedadele.

Kuidas programmi ellu viiakse?
Aluseks on võetud olemasolevad rahad, millega saaks arvestada nii sel aastal kui ka edaspidi.
Esimese alamprogrammi "Hariduse" all on ligi 38 miljonit krooni, teise "Etniliste vähemuste hariduse ja kultuuri" all on ligi 3 miljonit krooni, kolmanda "Täiskasvanute eesti keele õppe" all on 13,5 miljonit krooni ja neljanda "Ühiskonnapädevuse" all on ligi 4 miljonit krooni. See on programmi kujuteldav maht ühe aasta kohta. Siia ei ole arvestatud kohaliku omavalitsuste eelarvet ja saatkondade vahendeid. Eesmärk on see programm esitada märtsis valitsusse kinnitamiseks, et see saaks järgmise aasta eelarvesse sisse.

Küsimus: J. Tammaru - Kui suures ulatuses rahastatakse eurointegratsiooni võrreldes sisemise integratsiooniga?

Vastus küsimusele: A. Veidemann - Seda täpset summat on Eurointegratsioonil raske välja arvutada. Kõik ministeeriumid tegelevad sisuliselt eurointegratsiooniga. On olemas vastavad struktuuriüksused ja ametnikud. Seda peaks võtma ministeeriumite lõikes, kui suur summa nende arvates kulub neil selle tegevuseks või nende eesmärkide saavutamiseks. Teine osa rahast tuleb Euroopa Liidu kaudu.

Küsimus: J. Tammaru - Kas te ei ole mõelnud saata seda programmi Riigikokku arutusobjektiks?

Vastus küsimusele: Selle otsuse langetab valitsus. Siin on poolt- ja vastuargumente. Suurema kõlapinna saamiseks võiks minna Riigikokku. Teiselt poolt on see täidesaatva võimu dokument. Kas seda on otstarbekas Riigikokku saata? Kas see otsustusprotsess ei muutuks siis liiga pikaks?

Küsimus: H. Barabaner - Vaadates skeemi on kõik jaotused ainult esimesse ossa - keelelis- kommunikatiivse integratsiooni - kuuluvad. Kas teistest ei ole midagi rääkida? Kui seal on tõesti ainult need osad, siis see ei ole enam täidesaatva võimu küsimus.

Vastus küsimusele: Riikliku programmi alameesmärgid. Siin on segud. Näiteks: Eesti ühiskond on ühiskonnapädev. See sisaldab tegevusi, mille ülesandeks on suurendada nii noorte kui täiskasvanute motivatsiooni kodakondsuse taotlemisel. Iga alameesmärk seostub ühe või teise põhieesmärgiga.
Mis puudutab õiguslik-poliitilise integratsiooni osa, siis sellega on probleem. Näiteks, kui esimeses variandis oli kultuuriautonoomia seadusele üles ehitatud kogu edasine tegevus, siis tuli vastuargument. Aga, mis juhtub siis, kui seda seadust ei parandata nii, nagu teie seda soovite? Riiklikku programmi ei saa üles ehitada sellele kujutlusele, kuidas meie näeme seaduse muutmist.

Küsimus: A. Veidemann - Sotsiaal-majandusliku integratsiooni võiks siit programmist üldse välja jätta. Mitte selle pärast, et see pole oluline. See on ehk veel kõige olulisem, aga selleks, et hakata välja töötama konkreetset tegevusprogrammi, peab olema tehtud teatav hulk poliitilisi otsuseid. See programm eeldab sotsiaal-demokraatliku riigimudeli rakendamist. Meil on praegu pigem neo-liberalistlik riigimudel ja seetõttu tekib siin vastuolu.
Minu ettepanek oleks viia see programm katuse alla ja hakata teistes rubriikides intensiivselt töötama. Kutsuksime Riigikogu üles diskuteerima selle üle, kas on vaja midagi meie riigi toimimises muuta selleks, et tegeleda sotsiaal-majandusliku integratsiooniga Eestis.

Küsimus: A. Dusman - Juttu on kolmandast sektorist. See on välja töötatud täitevorganitele ja partnerid kolmas sektor. Kuidas see töö peaks välja nägema, kui me pole isegi sellest aru saanud? Kas see puudutab ka 1,5 miljonit, mis on kultuuriministeeriumis?

Vastus küsimusele: Programmi tegemisel avastasime, et ükski ministeerium ei tegele otseselt kolmanda sektoriga. On plaanis organiseerida kolmandat sektorit. Sellest räägitakse kui koostöökojast. Meil ei ole näidata otseselt partnereid, kellega suhtleme.
Kultuuriministeeriumi raha on planeeritud teise alamprogrammi alla (Etnilistel vähemustel on võimalus emakeelse hariduse saamiseks ja oma kultuuri säilitamiseks). Selle all tegutsevadki suuremas osas kolmanda sektori asutused. Neljas ja teine alamprogramm kattuvad. Kolmas sektor on mõlemas alameesmärgis ja -programmis sees.

Küsimus: R. Vetik - Programmi aluseks olev integratsiooni definitsioon põhineb tasakaalu mõistele. Ühelt poolt nähakse ette ühiskonna ühtlustumist ja teiselt poolt võimalusi erinevuste säilitamiseks.
Kriitikat võiks nimetada parem- ja vasakpoolseks. Parempoolne on see, et mitte-eestlased õpivad ära eesti keele, saavad Eesti kodakondsuse ja kõik on korras. Vasakpoolne kriitika süüdistab olemasolevat programmi selles, et see on suunatud mitte-eestlaste assimilatsioonile. Integratsiooni programmiga ei ole meil plaanis üles ehitada mingit utoopilist ühiskonda, kus valitseks idüll. Praegusel kujul sisaldab see integratsiooni definitsioon ka konflikti. Parim, mis me teha saame, on otsida optimaalne kooseksisteerimise vorm, kus mõlemad protsessid on esindatud.

Küsimus: D. Ahmetov - Eestlased peavad leppima, et me oleme multikultuursed.
Programmi lõpptulemus on see, et te peate andma 2007. aastal kodakondsust ja proovige mitte anda. Lõpptulemus on see, et nad ei räägi eesti keelt, aga täna võttes riik selle seaduse vastu, võttis riik endale kohustuse, et need lapsed hakkavad rääkima eesti keelt. Kas tulevikus on kõik Eesti koolid? Seda ei ole siit programmist võimalik välja lugeda. Püüdke teha mingi mudel, mis praegu eksisteerib ja seepärast me nõuamegi seadust. Kirjutage programmi sisse, et seadust tuleb muuta.
Vähemalt algastmelt peab riik kinni maksma eesti keele hariduse.

Küsimus: V. Andrejev- Kas valitsuse komisjon on valmis arvesse võtma ekspertide nägemust integratsioonist hoopis teise nurga all?

Vastus küsimusele: Asjatundjate komisjoni koosolekul teen ma kokkuvõtte nendest ettepanekutest, mis on tulnud Riigikogu fraktsioonidelt ja seisukohtadest, mis on tulnud mujalt ning kriitikast, mis on programmi erinevate punktide kohta tehtud.
Venekeelset kooli ei suleta aastal 2007. Jutt on Eesti ühtsest haridussüsteemist. Riiklikus süsteemis on vaja läbi viia venekeelse kooli reform, mis puudutab seda, mis on õppekeele tähendus venekeelses koolis. Mingi proportsioon õppeainetest peaks olema õpetatud eesti keeles.

V. Andrejev: Me peame selle programmi läbi arutama Riigikogus. On vaja täiustada seadusandlust. On vaja kehtestada dialoog selle elanikkonnaga, kelle jaoks see programm välja töötatakse. Minu arust pole vaja kiirustada eelarve pärast.

H. Barabaner - See on fundamentaalne probleem. On kaks võimalust, kas assimilatsioon või integratsioon.
Et teadvustada, mida tahab ühiskond, peab olema see viidud laiale arutusele, seal hulgas seadusandlikule. Niisuguse programmi ilmumine on uus etapp Eesti ühiskonnas.

E. Grauberg: Selle peab otsustama parlament ja hiljem võib ta alles täitevvõimu tasandile minna. Me valime praegu tee, millises ühiskonnas me soovime elada ja see nõuab lausa avalikku diskussiooni.

Küsimus: M. Luik - Minu käest küsitakse kogu aeg, milliseid projekte toetatakse? Kas sellise ümarlaua otsuse puhul külmutada tegevus, kuna mul ei ole midagi öelda?

Vastus küsimusele: J. Tammaru - Me ei tohiks kunagi asuda sellisele seisukohale, et see dokument on lõplik. Kui lähtuda sellest, et see ei ole lõplik asi, siis me ei saa praegu öelda, et me oleme kõiketeadjad ja sellega paneme selle paika märtsikuuks. See tähendab, et see on üks etapp selles arengus ja see ei eita senitehtut. Me ei taotle tegevuse peatumist.

H. Šein - Toompeal on selgelt olemas meie esindus, kes asjatundjate komisjonis seda dokumenti koos teistega välja töötavad.
Selle, millest me kõnelesime eelmisel korral ja need ettepanekud, millest kõneleme täna siin, antakse komisjonis edasi.
Kui asjatundjate komisjon alustas, kandis see dokument pealkirja "Mitte-eestlaste integratsioon Eesti ühiskonda 2000-2007"
ja oli väga keelekeskne. Kui vaadata tänast integratsiooni käsitlust ja mudelit, siis te näete, et on toimunud tohutu
progress. See on muutunud koostöömudeliks. Pakutud on hoopis uue ühiskonnamudeli loomist.
Eelkõige oleks seda vaja arutada Eesti ühiskonnas endas.

A. Veidemann - Mul on olnud võimalik seda protsessi jälgida nii Riigikogu saalist, valitsusest kui ka kolmanda sektori tasandilt. See dokument, mis 1998. aastal kiideti heaks Riigikogus, oli poliitiline dokument. Me saavutasime põhimõttelise poliitilise otsuse - on vaja hakata tegelema integratsiooniga. See on tõsi, et on tulnud juurde uusi jõude. See, mis tuleb juurde vajab arutelu Riigikogus ja ühiskonna tasandil tervikuna.
Kõik on oma tööd ausalt teinud ja see on olnud väga loomulik protsess. Jumal tänatud, et see kõik on toimunud isegi nii kiiresti.

3. Ümarlaua seadusandluse töögrupi tegevusest vähemusrahvuste valdkonna seadusandliku regulatsiooni põhimõtete ja arendamisvõimaluste selgitamiseks.

KUULATI: Ümarlaua liikme Hanon Barabaneri ettekannet ümarlaua seadusandluse
töögrupis arutatud teemadest.

Töögrupp on seisukohal, et Kultuurautonoomia seadus vajab kas põhjalikku muutmist või tuleks luua täiesti uus
seadus. 1925. aasta kultuuriautonoomia seadus tänapäeval ei tööta, seda ei ole vastu võtnud ükski rahvusrühm.

See seadus üritab lükata vähemusi, kultuuriühinguid üldisesse kolhoosi. Kolhoos on mugav
selle poolest, et seda saab juhtida üks juht. See seadus tingib vähemuste kaugenemist
Eesti ühiskonnast.

Peame jõudma selgusele,kas enamikku vähemuste küsimusi saab lahendada ka olemasolevate seadusandlike dokumentide raames
või on vaja eraldi vähemusseadust.

Kerkinud on mitmeid arutluse aspekte. Üks probleemidest on küsimus vähemuse määratlemise printsiipides.
Kuidas inimene määratleb end vähemusena? Millised on individuaalsed ja kollektiivsed õigused, kuidas need tekivad.
See peab olema selgelt kehtestatud kõikidel tasanditel.

Kas on vaja vähemuste esindust? Kuidas esindus kujuneb, missugusel kujul seda esindust formeeritakse?
Millised vähemuste esinduse vormid on võimalikud? Millised võiksid olla kultuuriomavalitsuse vormid?

Töörühm jätkab tegevust.

Juhataja: Ene Grauberg

Protokollija: Karin Piir