In English

Vabariigi President
Ava print vaates

PRESIDENDI ÜMARLAUA ISTUNGI PROTOKOLL 5/1999

Tallinnas, 3.septembril 1999
Algus 10.00, lõpp 12.50
Juhataja: Ene Grauberg, Protokollija: Karin Piir


Võtsid osa: Aap Neljas (Reformi erakond), Aimar Altosaar (Isamaaliit), Aleksandr Dusman (Ida-Viru Integratsioonikeskus), Dajan Ahmetov (Vähemusrahvuste Ühendus "Lüüra"), Ene Grauberg (Bakalaureuse Erakool), Erika Veber (Eestimaa Sakslaste Selts), Jevgenia Haponen (Eestimaa Rahvuste Ühendus), Lidia Kõlvart (Vähemusrahvuste Ühendus "Lüüra"), Nelli Melts (Ajakiri "Tallinn"), Sergei Ivanov (Riigikogu), Timur Seifullen (Eestimaa Rahvuste Ühendus), Hagi Šein (Vabariigi Presidendi esindaja Rahvusvähemuste Ümarlauas)

Puudusid: Aleksei Semjonov, Andrei Hvostov, Ants-Enno Lõhmus, Borislav Kulõk, Garik Iknojan, Hanon Barabaner, Ita Saks, Jaak Prozes, Klara Hallik, Roman Luts, Tõnu Õnnepalu, Vladimir Velman

Külalised: E. Loov (Juudi kogukond), Eduard Odinets (Rahvastikuministri büroo), Margit Sarv (Hamburgi Ülikool)

Kutsutud: kultuuriminister Signe Kivi, Mati Luik (Integratsiooni Sihtasutus), Ave Härsing (PHARE)

Päevakord:

1. Vähemusahvuste Kultuurautonoomia seaduse toime Eesti ühiskonnas

2. Koostöövõimalused Euroopa Liidu PHARE eesti keele õppe programmiga

3. Rahvuskultuuriseltside tööruumide probleem

Istungi avab Hagi Šein

1. Vähemusahvuste Kultuurautonoomia seaduse toime Eesti ühiskonnas

Kuulati: Kultuuriminister Signe Kivi ettekannet vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduse parandustest ja täiendustest. 1993. aastal on vastu võetud Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus. Tänaseni on jäänud rida probleeme ja erimeelsusi, mida ei ole suudetud lahendada. 1996. aastal taasavatud Kultuuriministeerium püüdis küsimusega tegeleda. Töötati kultuuriseltside ühendustega, toimus praktiline arvamustevahetus. Selgus, et seaduse rakendamine praktikas takerdus ühelt poolt vähemusrahvuste endi soovimatusest initsiatiivi näidata, teiselt poolt puudusid protseduurilised õigusaktid. Eelmine valitsus jättis andmata konkreetsed ülesanded ministeeriumidele rakendusmehhanismide väljatöötamiseks. Eeskätt Justiits- ja Sideministeeriumile ning Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. Kultuuriministeerium saab protsessi lülituda peale kultuuriomavalitsuste loomist nendele organisatsioonilist abi osutades ning rahalist tegevustoetust osutades.
Kehtiva seaduse plussiks on kahtlemata tema olemasolu. Oluline on rahvusidentiteedi teke ning võimalus omakultuuri ja keele õpetamise kaudu aidata kaasa integratsiooniprotsessile. Tähtis on organisatsiooniliselt korrastatud kogukondade teke.

Seaduse miinuseks on väheveenev kasutegur. Väheoluline pole ka organisatsiooniline killustatus, rahaliste vahendite puudumine kultuuriomavalitsuste valimisel ja juhtorganite moodustamisel. Üheks oluliseks teguriks on kvoodinõue - 3000 inimest ja järjepidevusele viidatud rahvuste väljatoomine - juudi, saksa , rootsi ja vene.

Põhilisteks seaduse muutmise seaduse eelnõu teesideks on:

1. kultuuriautonoomia juriidiline staatus, mis peaks olema eraõiguslik juriidiline isik mittetulundusühinguna, kes täidab ka avalik-õiguslikke funktsioone

2. kultuurinõukogu valimise kord

3. kultuuriomavalitsuste riiklik finantseerimine ja järelvalve

Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduse muutmise seadus on kättesaadav Kultuuriministeeriumi koduleheküljel.

S. Kivi: Põhiküsimus on, kas me üldse läheme selle seadusega niimoodi edasi. Meil on praegu juba üks vastuvõetud seadus olemas, sellel on rida puudusi. Kui me tuleme uue seadusega, siis peaks see oluliselt erinema ja parendama kultuuriseltside tegevust.

Küsimus: S. Ivanov - See on poliitiline küsimus riigi tasandil. Kultuurautonoomia võib areneda administratiivse territoriaalse autonoomia suunas. Kas ministeerium on suuteline selle küsimusega tegelema? Mul on tunne, et siin tuleks mingi poliitiline lahendus leida.

Vastus küsimusele: Meie oleme praegu vastutavad selles. Kui ma aga täna konsulteerisin meie nõunikega, siis nad ütlesid, et võib-olla see ei olegi mitte nii palju Kultuuriministeeriumi töö kui Justiits- ja Siseministeeriumi töö. Siin on väga palju selliseid küsimusi, mis ületavad meie pädevuse.

Küsimus: D. Ahmetov - Kas see 3000 jääb sisse?

Vastus küsimusele: See on vaidlusküsimus. Hetkel on ta projektis.

Küsimus: D. Ahmetov - Tatarlasi on tõesti 3000. Kujutage ette, et ma jooksen mööda Eestit ringi ja otsin iga tatarlast.Selles riigis on neli rahvust eelistatumas seisus, kui teised - sakslased, venelased, rootslased ja juudid. Miks need teised halvemad on? See seadus on rahvusgruppidele. Mina, kui tatarlane, ei kuulugi võib-olla gruppidesse. Kes minule, kui indiviidile, võib garanteerida minu rahvusliku identiteedi säilimise? Kes kaitseb neid väiksemaid rahvusgruppe?

Vastus küsimusele: Seadus on ministeeriumist välja saadetud 19. aprillil. Uus valitsus astus ametisse 25. märtsil. Ma eeldan küll, et eelmine valitsus käitus usutavasti korrektselt ja see eelnõu sündis teiega konsulteerides. Kui meie oleme selle laiali saatnud, siis iga kirjalik ettepanek võetakse arvesse. Oluline on saada kirjalikku tagasisidet.

Küsimus: A. Dusman - Kuivõrd on see seotud vähemusrahvuste raamkonventsiooniga?

Vastus küsimusele: jääb saamata.

H. Šein: Oluline on, kuidas rahvusvähemustega seotud küsimused on eri tasanditel reguleeritud - täna saame eristada indiviidi ja grupitaset, esindatust kultuuriseltsi, kogukonna või isegi territoriaalse printsiibi alusel. Probleem nõuab kontseptuaalsete küsimuste lahendamist. Võimalik, et me saame täna siin selles kokku leppida, kuidas see kontsept läbi arutada.

Klara Hallik palus juhtida tähelepanu mõnedele olulistele probleemidele. "Euroopas pole kuskil vähemuste autonoomiat ilma territoriaalse omavalitsuseta. Kas Eesti riigil on tõesti kavas need asjad kokku viia? 3000-de piir on küll üks imeloom. Pole mingeid andmeid, et näiteks 500 mongoli identiteet kardinaalselt erineks 3001 mingi teise rahvusgrupi esindusest. Seda, et riik kirjutab ette, kuidas koosolekuid korraldada ega lahendada põhiprobleeme, pole vaja teha. Selles mõttes ei ole vaja seadust muuta. Seadus ei ole rakendatav, kuna sellest algversioonist 1925. aastast on kaotatud peamine iva - võrdne staatus kohalike omavalitsustega ja vähemuste esindatus riigi valitsuses. Seda peetakse aga tänapäeva demokraatlikus vähemuspoliitikas peaküsimuseks. Kultuuriseltside tegevus ei vaja riiklikku ohjamist, vaid vajab abi ja tuge. Samuti ei näe seadus ette riigi kohustust".

Küsimus: L. Kõlvart - Kultuurautonoomia seadus on kollektiivne. Mis teie kabinetis toimub? Ma ei tea, mis seal toimub. Tähtsam on teada anda, mis seal tehakse. Meil on vaja vähemusrahvuste seadust, mitte aga kultuurautonoomia seadust.

Vastus küsimusele: Võtan selle teadmiseks.

E. Loov: Teie võite parandada seda seadust nii palju kui tahate, kuid see seadus tööle ei hakka. Meie, juudid, alustasime kultuuriseltsiga. Kui me aga peame oma õlgadele võtma ka poliitilisi küsimusi, siis me peame moodustama kogukonna.

Otsustati:
1.1 Teema "Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus" tuleb maha võtta ja keskenduda vähemusrahvuste seadusele, mis kuulub rahvastikuministri pädevusse.

1.2 Hagi Šein teeb rahvastikuministrile seletava kirja selle kohta.

2. Koostöövõimalused Euroopa Liidu PHARE eesti keele õppe programmiga.

Kuulati: Phare eesti keele õppe programmi koordinaatori Ave Härsingu ettekannet koostöövõimalustest Euroopa Liidu Phare eesti keele õppe programmiga. 1996. aasta sügisel saatis valitsus palve Euroopa Liidule, eraldada vahendid integratsiooniprobleemide lahendamiseks. 1998. aastal eraldati Eestile 22 miljonit krooni. Kirjutati alla Eesti valitsuse ja Euroopa Komisjoni vaheline leping, mis raha kasutamist määratles. Selle lepingu kohaselt tuleb 2,5 aasta jooksul tegeleda seitsme alaprogrammiga. Alaprogrammid on omakorda kolmes valdkonnas:

1. keeleõpe täiskasvanud elanikkonnale

2. hariduses teostatava keeleõppe ja muukeelse hariduse toetamine

3. avalikkusele suunatud informatsiooni toetamine

See on riiklik programm. Raha rakendatakse ettekirjutatud tegevuse toetamiseks.

Täiskasvanute keeleõppeks on õppematerjalide ja -vahendite parandamine ja tegeliku keeleõppe toetamine. Tegeliku keeleõppe toetamisele kulub üle poole programmi mahust. Inimesed, kes õpivad eesti keelt omal initsiatiivil ja sooritavad eksami, saavad poole rahast tagasi. Hariduses teostatavat keeleõpet toetame neljas valdkonnas. Õppematerjalide täiustamine ja parandamine, kooliraamatukogude varustamine hädavajalike kaasaegsete materjalidega, kooliväline õpe eesti keele laagrite kaudu. Toetame 1999. aastal Haridusministeeriumi poolt välja antud määrust, mille järgi on võimalik pikendada nominaalõppe aega muukeelsetel üliõpilastel. Tehnikahange, nagu keeleõppelaborid Tallinnas ja Ida-Virumaal. Neist peaksid kujunema koolituskeskused.

Avalikkusele suunatud informatsiooni toetamisel on kaks liini. Avalik kampaania vorm. Suhtekorraldusfirma Hill & Knowlton aitab kujundada informatsiooni, mis on vajalik protsesside tutvustamiseks. Infopäevad programmi tutvustamiseks.

Küsimus: A. Neljas - 1998. aastal on see raha eraldatud ning aastal 2000 lõpeb programmi aeg? Kui ajapiir lõpeb, kas programm jätkub?

Vastus küsimusele: 2000. aasta lõpuga on meie programm läbi. Võib juhtuda, et me taotleme pool aastat pikendust. Jätkamisettepanek Eesti poolt kindlasti tuleb.

Küsimus: A. Altosaar - Kas on mõeldud ka selles suunas, et töötud, kes on läbinud keeleõppe kursuse võivad saada teatud määral doteeritud? Sageli võrdsetel asjaoludel ei võeta vene inimesi tööle. Äkki asi muutub, kui tööandja teab, et ta saab selle vene inimese soodsamatel alustel tööle?

Vastus küsimusele: Valdkond, millele Euroopa Liit raha eraldab on küll sotsiaalne areng, kuid hetkel konkreetsemalt kodakondsuseta isikute arvu vähendamine. Teie poolt esitatud küsimus on vormistatud natuke teise toetusvaldkonna alla. Läbi meie kanalite oleks raske seda taotleda, küll aga oleks see mõeldav kooskõlas meie programmiga.

Küsimus: J. Krimpe: See jutt ülikoolidest oli väga kena, kuid ülikoolidel pole praegusel hetkel raha, et seda õpet finantseerida. Kuidas Phare programm saab seda toetust neile anda?

Vastus küsimusele: Pedagoogika Ülikoolile on samuti esitatud see võimalus. Kõik eesti keele õpetajad on niikuinii kaasatud nendesse õppekavadesse.

Küsimus: A. Dusman - Kas viite läbi ka monitooringuid?

Vastus küsimusele: Meil on tegevusmonitooring, mida tehakse näiteks laagrite kaudu ja tulemusmonitooring, mis on koostatud küsitluste põhjal.

Küsimus: S. Ivanov - Kuidas hakkab tööle laborikabinet?

Vastus küsimusele: Meie esmane ideoloogia, et kaks kooli ära varustada, on muutunud mõttetuks. Nähes, mida teevad Tiigrihüpe ja teised programmid, mis toetavad koolide tehnikaga varustamist, leidsime, et see on raiskamine. See võiks olla ükskõik, milline muu asutus, mis suudab garanteerida selle kasutamise konventsiooni:
1. õpilaste õpetamine

2. õpetajate õpetamine

3. täiskasvanute keeleõpe

Praktiliselt tähendab see seda, et toimub konkurss vastavatele asutustele.
Maksimaalne kasutusaeg on päevane aeg, mis on kättesaadav kõikidele gruppidele ja koolidele.

Küsimus: D. Ahmetov - Väliselt tundub see ilus. Kui inimene keeleõppe edukalt läbib, siis antakse talle 50% tagasi. Kui ma, aga olen kaevur või põllutööline ja pean keeleõppele kõigepealt panema 2500 krooni ja ma ei teagi, kas ma selle esimese etapi üldse läbin. Kui riik tahab, et muulased hakkaksid rääkima eesti keelt, siis te peaksite tagama kasvõi selle esimese etapi, et inimene üldse eesti keelt õppima läheks.

Vastus küsimusele: See maht, mis me tagasi maksame, on umbes 120 tundi, mis ongi esimene etapp. Nii, et põhimõtteliselt me maksamegi esimese etappi kinni. Tõepoolest, tema peab investeerima.

Küsimus: D. Ahmetov - Läheme praegu tänavale ja küsime, kas teile on makstud? Keegi ei tea sellest midagi. Te annate praegu raha ülevalt alla, aga mitte alt üles.

Kuulati: Integratsiooni Sihtasutuse tegevusprogrammi sihtasutuse juhataja Mati Luige poolt.


Sihtasutuse toetused:

1. Phare eesti kelle õppe programm

2. Põhjamaade ÜRO arenguprogramm

3. riigieelarve

Kui jagada kogu raha terve elanikkonna peale, siis on see ühe inimese kohta küllaltki vähe.
Phare raha on suunatud sihtgruppidele. Kõigile raha ei jätku. Eestil peab olema ka omapoolne panus. See näitab seda, et me ka ise seda tahame ja ise ka investeerime. Kui me ise siia raha sisse ei pane, siis võib ka välispoolne panus muutuda nulliks. Ka Eesti riigieelarvest eraldatakse integratsiooni läbiviimiseks raha.

Küsimus: E. Grauberg - Integratsioon on alati kahepoolne. Meil on võõrkeeltena väga populaarne vene keel. Üliõpilased on nõus selle eest maksma ja õppima. Kas teil on midagi ka neile, kes sooviksid vene keelt õppida?

Vastus küsimusele: Töötatakse välja programmi lähiaastateks. Ma olen teiega nõus, et kõik peavad olema kaasatud sellesse protsessi.

Küsimus: A. Dusman - Selle raha, mis inimene keeleõpingutele kulutanud on, saab ta teilt tagasi. Kuidas seda arvestatakse?

Vastus küsimusele: A. Härsing - Meie programm ei maksa tagasi seda hinda, mis keelefirma inimeselt võtab, vaid keskmise. Kui inimene läheb kallisse keelefirmasse, siis ta küsib, miks seal nii kõrge hind on, kui teistes firmades on palju madalam.

Küsimus: N. Melts - Kuidas toimub üldsuse teavitamine sellest? Milline on tagasiside?
Üldsus on väga lai mõiste ja see puudutab ka teatud inimesi, nagu kultuuritegelased, filosoofid jne. Ka kõigi nendeni peab see info jõudma. Minu arust oleks vaja seda tõhustada. Kui me räägime kultuurautonoomiast, siis me räägime seltsidest, aga kultuurist endast mitte. Oleks vaja ka kultuuri enda tutvustamist.

Vastus küsimusele: Me saadame välja infovoldikuid, teeme otsepostitust, oleme teinud infopäevi ning rääkinud nendel teemadel ka raadios.

Vastus küsimusele: M. Luik - Meil on käivitamisel meediaprojekt. Uurimused sellest, kuidas see programm - inimeste teavitamine - on jõudnud nendeni. Ma ei saa anda 100% garantiid, et iga inimene muutub integratsioonispetsialistiks.

Küsimus: A. Altosaar - Kas on mõeldud ka selles suunas, et näiteks läbi kaabeltelevisiooni tutvustada seda valdkonda? Näiteks panna sinna sisse oma uudisteblokk? Minu arust vene keele õpe ei saa olla selle sihtasutuse töö.

Küsimus: S. Ivanov - Kas sihtasutus on teadlik, kui palju riik eraldab raha järgmiseks aastaks?

Vastus küsimusele: Järgmiseks aastaks taheti vähendada raha 5 ja 6 miljoni vahele. Üks osa on programmidele ja teine osa - mitterahaline osa välisprojektidele.

S. Ivanov: Mul on ettepanek eraldada 10 miljonit.

M. Luik: Projekti miinimummaksumus on 5 miljonit eurot.

3. Arutati A.Dusmani poolt algatatud küsimust.

A. Dusman: Riigi Teatajas avaldatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni määrus nr 211 muuta "Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1996. aasta määrus nr 162 " Tulumaksuga mittemaksustavate mittetulundusühingute ja -liitude ning sihtasutuste nimekirja koostamise korra kinnitamine" on vastolus põhiseadusega ja rikub põhilisi inimõigusi.
Sellel lehel, mis välja jagatud, on toodud ka maksusoodustusi saavate organisatsioonide arv, mis on praktiliselt stabiliseerunud väga madalal tasemel. Iga aastaga kahaneb Eestis registreeritud kodanikualgatuslike ühiskondlike organisatsioonide arv, mis on tingitud nende loomisele ja tegevusele rajatud bürokraatlikest tõketest. Me peaksime selles suhtes midagi ette võtma.

Otsustati:


2.1 Tehakse märgukiri Riigikogu rahanduskomisjonile viidates Vabariigi Valitsuse 29. juuni määrusele nr 211.

4. Rahvuskultuuriseltside tööruumide probleem.

Kuulati: Hagi Šeini informatsiooni seni tehtust rahvusvähemuste tööruumide osas. Rahvastikuminister ja kultuuriminister on valmis rahvusseltside ruumide küsimust lahendama, vajadus korral leidma maja vähemusrahvuste kultuuritegevuse arendmiseks.
On vaja, et vähemusrahvused annaksid teada oma ruumivajadustest, kuna ei ole täielikku paketti sellest, milline see vajadus on. Seejärel oleks vaja esitada kahele ministeeriumile kiri kas Ümarlaua allkirjaga või kultuuriseltside allkirjaga.

L. Kõlvart: Üürimine ja remontimine muutuvad tihti koormavaks kultuuriseltsidele. On väga raske seda raha leida, et ruume korras hoida. Oleks vaja sellist maja, kus saaks festivale pidada ja kus käiksid koos pühapäevakoolid. See maja ei pea olema üldse mitte suur. On vaja maja, mis funktsioneeriks.

H. Šein: Ma olen nii aru saanud, et kui maja leitakse, siis üks ministeeriumitest võtab selle maja oma hallata.

A. Dusman: Ma arvan, et siin tuleks arvestada ka regionaalset aspekti. Meil on Ida-Virumaal ka üks maja, mida saaks kasutada, kuid see vajab remonti ja selleks meil raha pole.

J. Haponen: Saksamaal oli väike maja, kus kõik rahvusvähemused kohtusid. Seal ei olnud ei kabinette ega raamatukogu. Inimesed said seal lihtsalt kokku, neil oli oma koordinaator. Selline maja oleks otstarbekas.

Otsustati:

3.1 Hagi Šein koostab kirja rahvastikuministrile vähemusrahvuste tööruumide vajaduse kohta ja esitab konkreetsed Ümarlaua ettepanekud.

H. Šein: Täna oleme Kadriorus, kuna meie rahaliste vahendite juures ei ole võimalik üürida Viru hotellis saali. Ka külaliste taaskutsumist istungitele peame veel kaaluma, sest vene ja ingliskeelse tõlke korraldamine ja selleks vajaliku aparaturi rent on kallis.
Ümarlaua koosseisu muutmist ei taha ma veel detailselt kommenteerida. Kui koosseisu muuta, siis väga läbikaalutult ja põhjalikult. Kindlasti oleks vaja kaasata rahvussuhete spetsialiste. Kõik ettepanekud on teretulnud.

S. Ivanov: Teadlane Iiris Pettai.

J. Krimpe: Raivo Vettik.

T. Seifullen: Ma arvan, et Ümarlaud ei kaota midagi, kui liikmete nimekirjast maha võtta need inimesed, kes pole istungitest osa võtnud.

Juhataja Ene Grauberg, protokollija K.Piir

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee